Falklandi sõda: erinevus redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Eemaldatud 26 baiti ,  6 kuu eest
Komavead, grammatikavead
(Komavead, grammatikavead)
| märkused =
}}
'''Falklandi sõda''', ka '''Falklandi konflikt''' või '''Falklandi kriis''', oli väljakuulutamata sõda [[Argentina]] ja [[Suurbritannia]] vahel. Sõja põhjustas vaidlus riikliku kuuluvuse üle [[Falklandi saared|Falklandi]] ning [[Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared|Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saarte]] riikliku kuuluvuse ülevahel, mis asuvad [[Atlandi ookean]]i lõunaosas.
 
Sõda algas [[2. aprill]]il [[1982]], kui Argentina väed okupeerisid Falklandi ja Lõuna-Georgia saared. Suurbritannia valitsus saatis mereväeüksuse saari tagasi vallutama mereväeüksuse, mis pidi võitlema Argentina laevastiku ja õhuväega. Konflikt kestis 74 päeva ja lõppes Argentina vägede alistumisega [[14. juuni]]l [[1982]]. Konfliktis hukkus 649 Argentina ja 255 Briti sõdurit ning 3 Falklandi saarte tsiviilelanikku. See on kõige hilisemviimatisem konflikt, kus Suurbritannia on võidelnud ilma liitlasteta.
 
Argentina hakkas juba 19. sajandi lõpul väitma, et saared peaksid kuuluma neile, ning nad pole tänaseni loobunud kavatsusest need endale saada<ref>Tarmo Maiberg: [http://uudised.err.ee/index.php?06245410 "Sõnasõda Falklandi saarte pärast üha kasvab"] ERR, 8. veebruar 2012.</ref>. Nõue saartelesaarte tagasi saamise kohta lisati Argentina põhiseadusse 1994. aastal. Seetõttu pidas Argentina valitsus sissetungi omaenda territooriumi tagasivallutamiseks, samal ajal kui Briti valitsus pidas sõda [[Suurbritannia meretagused alad|meretaguse ala]] ründamiseks. Kumbki pool sõda ametlikult ei kuulutanud ametlikult sõda,ning vaenutegevus toimus põhiliselt saartel ja seda ümbritseval merel.
 
Konflikt mõjutas tugevalt mõlemat osapoolt. Konflikti alguses olid argentiinlased patriootlikult meelestatud ja toetasid oma sõjaväelist valitsust, kuid pärast kaotustvalitsuse toetus valitsusele vähenes pärast kaotust, mis kiirendas selleka valitsuse lagunemist. Suurbritannia valitsuse toetus aga suurenes ning see aitas [[Margaret Thatcher]]i juhitud valitsusel jääda võimule ka pärast 1983. aasta valimisi. Sõda mõjutas mõlema maariigi kultuuri,: selle ainetel kirjutati raamatuid ja tehti filme. Aja jooksul on sõja mõju inglise kultuurile vähenenud, kuid Argentinas räägitakse sellest täninitänase päevani.
 
Normaalsed suhted kahe riigi vahel taastati 1989. aastal tingimusel, et saarte riikliku kuuluvuse küsimust enam ei arutata.
 
== Eellugu ==
Sõjale eelnenud perioodil kannatas Argentina majandusliku seisaku all, millelemil lisaslisaks riigisisesesseriigisisesele segadussesegadusele toimusid ka pidevpidevad juhtivjuhtiva militaarpersonali vahetusvahetused. 1981. aasta detsembris tõusis teiste hulgasseas võimule admiral Jorge Anaya, kes toetas mõtet, et Falklandi saared kuuluvad neile, ning need tuleb endakõiki kontrollisõjalisi alla võttavahendeid kasutades kõikienda sõjalisikontrolli vahendeidalla võtta. Siiski uskus ta, et seda tehes ei vastaks Britid sõjalise jõuga.
 
PlaanidesUued kasutada sõjalist lähenemistväejuhid soovisid uuedsõjalise väejuhidlähenemisega tekitada Argentina inimestes teatud määral patriootlikustpatriotismi, et saada oma ideele kohalike heakskiitu ning boonusenalisaks viia nende tähelepanu eemale muudest riigisisestest probleemidest.
 
Kohalik ajaleht La Prensa avaldas oma veergudel samm-sammult üles kirjutatudsammulise plaani, mis pidi jõudma avalikkuse ette, ning milles olid üles märgitud saarte omandamise kõik etapid alates planeerimisest lõpetades otsese sõjalise sekkumisega juhuks, kui Lääneriigid saari neile vabatahtlikult loovutada ei soovi.
 
Kasvavad pinged saarestiku ümber said oma otsustava tõuke, kui Argentina mereväelaste pooltsisse infiltreeritudtungitud vanaraua otsijate grupp tõstatasheiskas Lõuna Georgia saarele Argentina lipu, mille peale reageeris Briti patrullalusvalvelaev HMS Endurance. Selle tulemuseltulemusena otsustasid Argentina võimud omakorda, et aeg on tegudeks, ning nii kästijõud valmis seada jõud, mis 2.aprillil pidid saarestiku vallutama.
 
== Argentiinlaste invasioon ==
2.aprillil 1982 sooritasid argentiinlased operatsiooni Rosario käigus maabumise Falklandi saartele. Invasiooni üritas esialgu takistada saarestiku kuberner Sir Rex Hunt, kellel olid sellel hetkel kasutada vaid üksikud sõdurid ja poliitilised võtted, kuid peagi andis ta juhtimise üle Briti major Mike Normanile.
 
Argentina vägede tegevus nägi suures pildis ette kolonel Guillermo Sanchez-Sabarotsi amfiibgrupi maabumist, Moody Brooki sõjaväelinnaku vallutamist, Stanly linna lahingut ning viimast rünnakut ja sellele kaasnevat allaandmist valitsuse hoonelehoone allaandmist.
 
== Brittide poliitiline vastus ==
Kui brittideni oli jõudnud kuuldus argentiinlaste pealetungist, võttis kaitseministeerium ühendust kuberner Huntiga, kes kinnitas, et Argentina väed on tõepoolest võtnud kontrolli saarestiku üle. Lisaks kinnitasid kohalikud elanikud raadioühenduse teel BBC ajakirjanikele, et invasioon on tõepoolest toimunud. Sellest tulenevalt anti Falklandi saarte vabastamise juhtumineülesanne admiral Sir John Fieldhousile, kelle tegevused koodnimega "Operation Corporate" kestsid saarestikus 1. aprillist 20. juunini (1982). Pärast plaanide kinnitamist 2. aprillil määrati Briti valitsuse poolt ka reeglid, mis kehtestasid, et kõik saarestikus toimuv peab saama kiiret kajastust, et valitsusel oleks lihtsam olukorda kontrolli all hoida ning võtta vajadusel võtta vastu poliitilisi otsuseid.
 
== Saarestiku vabastamine ==
Esimesena vallutasid Briti väed tagasi Lõuna-Georgia major Guy Sherdiani juhtimisel tagasi Lõuna-Georgia. Vaatamata mõningatele tagasilöökidele, mis olid tingitud halvast sügisilmast tekkinud pori tõttu ja Briti laevastikuni jõudnudlaevastiku allveelaeva häiretest suutsid vabastavad väed grupeeruda ja suunduda lahingusse 24. aprillil. Pärast üksikuid konflikte sooritas Sherdian 76 mehega saarel otsese pealetungi Argentina vägedele saarel, kuid lisaks demonstratiivsele merepommitamisele kahe Briti aluselaeva (Antrim ja Plymouth) pooltdemonstratiivsele merepommitamisele otsustasid saarel paiknevad Argentina väed alla anda. Seejärel läks saarelt Londoni poole teele sõnum, mille sisu oli: "Meil on hea meel teatada Tema majesteedile, et Lõuna-Georgia saarel lehvib nüüdsest peale meie mereväe omalipu ka Ühendkuningriigi lipp." Avalikkuseni jõudis see sõnum peaminister Margaret Thatcheri vahendusel, kes teatas rõõmusõnumeid kohalikule meediale.
 
Koostöös kuningliku õhuväega suudeti hävitada Argentina mereväe põhilisepõhiline ründealusründelaev General Belgrano, mille uputamine tõi kaasa ligi poole Argentina sõjaväelaste kogukogukaotustest ligi poole kaotustest. Lisaks oli tegemist sedavõrd tähtsa alusegalaevaga, et Argentina valitsus tundis, kuidas meresõda hakkab nende kontrolli alt väljuma. Siiski suudeti kaks päeva pärast General Belgrano uputamist anda vastulöök, mille tulemusena läks põhja Briti aluslaev HMS Sheffield, mille käigus hukkus 20 ja sai viga 24 mereväelast. Osade allikate väitel olid aga pääsenud meremehed oma riigi edus saart vallutada aga sedavõrd kindlad, et oma põleva aluselaeva taustal päästealustelpäästelaevadel minema seilates laulsid nad Monthy Pythoni laulu "Always Look on the Bright Side of Life."
 
Pärast mõnepäevaseid maalahinguid San Carlos, Goos Greenis, Mount Kentis ja Bluff Covis suutsid britid koondada brigaadisuuruse väe, et vabastadavabastamaks Stanley linna ala. 11. juuni öösel alustatud rünnakus kandsid Briti väed mõningaid kaotusi argentiinlaste hästi üles ehitatudülesehitatud kaitse tõttu, kuid pärast kolmepäevast sõjapidamist olid Argentiinlasteargentiinlaste väed kandnud sedavõrd suuri kaotusi nii elavjõu kui varude osas, et Argentina brigaadikindral Mario Menendez leppis Briti kindralmajori Jeremy Mooriga kokku relvarahus.
 
==Viited ==
1

muudatus

Navigeerimismenüü