Kukruse: erinevus redaktsioonide vahel
Haldusreform |
Resümee puudub |
||
| 8. rida: | 8. rida: | ||
'''Kukruse''' on küla [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Toila vald|Toila vallas]]. Küla järgi on oma nimetuse saanud [[Ordoviitsium]]i [[Kukruse lade]].<ref>http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Kukruse+lade</ref> |
'''Kukruse''' on küla [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Toila vald|Toila vallas]]. Küla järgi on oma nimetuse saanud [[Ordoviitsium]]i [[Kukruse lade]].<ref>http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Kukruse+lade</ref> |
||
== Ajalugu == |
|||
2009. aasta novembris avastati Kohtla vallas Kukruse külas, [[Kukruse mõis]]a lähedusest [[Tallinna–Narva maantee]] tee-ehituse käigus<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06185781&print=1 Arheoloogide töö peatas Tallinna-Narva maantee renoveerimise], 25. november 2009, ERR,</ref> [[eesti muinasaeg|muinasaeg]]sele [[kalmistu]]le viitavaid leide (inimluud, pronkskaunistustega noatupp). Arheoloogiliste kaevamiste käigus<ref>[https://novaator.err.ee/1608584893/kukruse-kalmistu-pakub-ullatusi-ka-kummekond-aastat-parast-avastamist Kukruse kalmistu pakub üllatusi ka kümmekond aastat pärast avastamist], novaator.err.ee, 03.05.2022</ref> avastati Kukruselt ca 600 m2 suuruselt alalt põletusmatusteväli ja laibakalmistu<ref>[http://www.virumaateataja.ee/?id=409495 Leiud 800aastaselt Kukruse kalmistult jõuavad näitusele], Virumaa Teataja, 28.03.2011</ref>. Põletusmatusteväli kujutas endast 20–50 cm paksust musta mullakihti, mis sisaldas rohkelt põlenud inimluid ning üksikuid, väikeseid ja põlenud esemekatkeid (ilmselt tuleriidal olnud hauapanused). Põletuskihi all paiknes rikkalike panustega<ref>[https://novaator.err.ee/1608587431/kukruse-isanda-haud-annab-aimu-eestlaste-argielust-keskaja-hakul Kukruse isanda haud annab aimu eestlaste argielust keskaja hakul], novaator.err.ee, 05.05.2022</ref> (ehted, relvad, tööriistad, keraamilised nõud) laibakalmistu, mille vanuseks dateeriti 12.–13. sajand. 2017. aastal tunnistati<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/319092017002 Kukruse kalmistu kultuurimälestiseks tunnistamine], RT III, 19.09.2017, 2</ref> [[Kukruse kalmistu]] [[kultuurimälestis]]eks nr 30717<ref name="KRR_30717">{{kultuurimälestis|30717|Kukruse kalmistu}} (vaadatud 05.05.2022)</ref> Kukruse leid on viimaste aastate ühe uhkema arheoloogialeid<ref>Teet Korsten, [https://pohjarannik.postimees.ee/6589827/leiud-teetoode-kaigus-avastatud-800aastaselt-kukruse-kalmistult-jouavad-naitusele Leiud teetööde käigus avastatud 800aastaselt Kukruse kalmistult jõuavad näitusele], pohjarannik.postimees.ee, 27. märts 2011</ref>, Kukruse päästekaevamiste käigus leiti umbes 50 inimese matused, kes on maetud ligi kolme põlvkonna jooksul hinnanguliselt 12. sajandi lõpul ja 13. sajandil. Kalmistult leiti nelja ebatavaliselt rikkaliku naise (matused I, VI, VII, XXII; sealjuures VI matuse ehk [[Kukruse emand]]a ja kahe mehe (V, IX [[Kukruse isand]]) matused. |
|||
Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal kuulus küla [[Kohtla vald]]a. |
Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal kuulus küla [[Kohtla vald]]a. |
||
| 16. rida: | 18. rida: | ||
==Viited== |
==Viited== |
||
{{viited}} |
{{viited}} |
||
==Välislingid== |
|||
*[http://uudised.err.ee/index.php?06185781&print=1 Arheoloogide töö peatas Tallinna-Narva maantee renoveerimise], 25. november 2009, ERR, |
|||
*[http://www.virumaateataja.ee/?id=409495 Leiud 800aastaselt Kukruse kalmistult jõuavad näitusele], Virumaa Teataja, 28.03.2011 |
|||
{{Toila vald}} |
{{Toila vald}} |
||
Redaktsioon: 5. mai 2022, kell 20:47
|
See artikkel räägib külast; linnaosa kohta vaata artiklit Kukruse linnaosa; geoloogilise lademe kohta vaata artiklit Kukruse lade |
| Kukruse | |
|---|---|
|
| |
| Pindala |
10,4 km² (2020)[1]  |
| Elanikke |
45 (1.01.2019)[2] |
|
| |
| EHAK-i kood |
3562[3] |
| Koordinaadid | 59° 23′ N, 27° 22′ E |
  | |
 | |
Kukruse on küla Ida-Viru maakonnas Toila vallas. Küla järgi on oma nimetuse saanud Ordoviitsiumi Kukruse lade.[4]
Ajalugu
2009. aasta novembris avastati Kohtla vallas Kukruse külas, Kukruse mõisa lähedusest Tallinna–Narva maantee tee-ehituse käigus[5] muinasaegsele kalmistule viitavaid leide (inimluud, pronkskaunistustega noatupp). Arheoloogiliste kaevamiste käigus[6] avastati Kukruselt ca 600 m2 suuruselt alalt põletusmatusteväli ja laibakalmistu[7]. Põletusmatusteväli kujutas endast 20–50 cm paksust musta mullakihti, mis sisaldas rohkelt põlenud inimluid ning üksikuid, väikeseid ja põlenud esemekatkeid (ilmselt tuleriidal olnud hauapanused). Põletuskihi all paiknes rikkalike panustega[8] (ehted, relvad, tööriistad, keraamilised nõud) laibakalmistu, mille vanuseks dateeriti 12.–13. sajand. 2017. aastal tunnistati[9] Kukruse kalmistu kultuurimälestiseks nr 30717[10] Kukruse leid on viimaste aastate ühe uhkema arheoloogialeid[11], Kukruse päästekaevamiste käigus leiti umbes 50 inimese matused, kes on maetud ligi kolme põlvkonna jooksul hinnanguliselt 12. sajandi lõpul ja 13. sajandil. Kalmistult leiti nelja ebatavaliselt rikkaliku naise (matused I, VI, VII, XXII; sealjuures VI matuse ehk Kukruse emanda ja kahe mehe (V, IX Kukruse isand) matused.
Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Kohtla valda.
Vaata ka
Viited
- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 9.06.2019.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Kukruse+lade
- ↑ Arheoloogide töö peatas Tallinna-Narva maantee renoveerimise, 25. november 2009, ERR,
- ↑ Kukruse kalmistu pakub üllatusi ka kümmekond aastat pärast avastamist, novaator.err.ee, 03.05.2022
- ↑ Leiud 800aastaselt Kukruse kalmistult jõuavad näitusele, Virumaa Teataja, 28.03.2011
- ↑ Kukruse isanda haud annab aimu eestlaste argielust keskaja hakul, novaator.err.ee, 05.05.2022
- ↑ Kukruse kalmistu kultuurimälestiseks tunnistamine, RT III, 19.09.2017, 2
- ↑ Kukruse kalmistu kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 05.05.2022)
- ↑ Teet Korsten, Leiud teetööde käigus avastatud 800aastaselt Kukruse kalmistult jõuavad näitusele, pohjarannik.postimees.ee, 27. märts 2011
