1896. aasta suveolümpiamängud: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 78. rida: | 78. rida: | ||
[[de:Olympische Sommerspiele 1896]] |
[[de:Olympische Sommerspiele 1896]] |
||
[[en:1896 Summer Olympics]] |
[[en:1896 Summer Olympics]] |
||
[[it:I Olimpiade]] |
|||
Redaktsioon: 1. veebruar 2005, kell 00:19
Vajab toimetamist
1896. aasta suveolümpiamängud olid esimesed kaasaegsed olümpiamängud. Need toimusid Ateenas 6.–15. aprillini.
1894 toimus Pariisis esimene olümpiakongress, kus otsustati taaselustada olümpiamängud ja määrati esimesed mängud 1896. aastaks Ateenasse.
Osalejad
Olümpial osales 12 riiki (Austraalia, Austria, Bulgaaria, Kreeka, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Šveits, Taani, Ungari ja USA).
Sportlaste arv kõigub eri allikates 219 ja 311 vahel. Tiit Kuninga ja Kalle Voolaiu raamat "Ateena 1896" pakub 262 osalejat. Eriti ebaselge on Kreeka laskurite ja võimlejate arv. Naised ei võistelnud.
Suurim võistkond oli Kreekal, oletatavalt 186 võistlejat. Ühe sportlasega osalesid Austraalia, Bulgaaria ja Rootsi. Tšiili, Venemaa ja 4 Itaalia sportlast küll registreerusid ja mõni mitmelgi alal, kuid ükski neist ei võistelnud.
Eestlane Hermann Lerchenbaum oli tulnud olümpiale osalema sõudmises sõjalaevade päästepaadil USA eest, kuid sõuderegatt jäi tormi tõttu ära. Eestlane pidi piirduma kaasaelamisega kergejõustikuvõistlusele.
Võistlusalad
Võisteldi 9 spordialal (kergejõustik, klassikaline maadlus, laskmine, jalgrattasport, tennis, tõstmine, ujumine, vehklemine, võimlemine. Võistlusalasid oli 43.
Omapärased võistlusalad: 100 m vabaujumine sõjalaevade madrustele. Registreerus 14 võistlejat, kuid ainult 3 neist julges hüpata külma vette. Võitja aeg 2.20,4 oli enam kui tagasihoidlik. 12 tunni jalgrattasõit. Võitja Adolf Schmal läbis 295,300 km.
Olümpiamängud avas Kreeka kuningas Georgios I.
Olümpiamängude peaareen oli Panathenaikoni staadion.
Esikohta autasustati hõbemedali, diplomi ja Olümpiast lõigatud õlipuuoksaga, teist kohta pronksmedali ja diplomiga, kolmandat kohta diplomiga. Erandina anti maratonijooksus kolmandana lõpetanud ungarlasele Gyula Kellnerile ka pronksmedal.
Esimene olümpiavõitja: James Connolly, USA kolmikhüppaja (6. aprill).
Esimene kahekordne olümpiavõitja: Robert Garrett, USA kolmikhüppaja ja kuulitõukaja (7. aprill).
Esimene kolmekordne olümpiavõitja: Paul Masson, Prantsusmaa jalgrattur, trekisõitja (11. aprill).
Ainus neljakordne olümpiavõitja: Carl Schuhmann, Saksamaa võimleja ja maadleja.
Riikide esimesed olümpiavõitjad
- USA (6. aprill) - James Connolly kolmikhüppes;
- Austraalia (7. aprill) - Edwin Flack 1500 m jooksus;
- Kreeka (7. aprill) - Leonidas Pyrgos floretis vehklemismeistritele.
- Prantsusmaa (7. aprill) - Eugéne-Henri Gravelotte floretis;
- Suurbritannia (7. aprill) - Launceston Elliot ühe käega tõstmises;
- Taani (7. aprill) - Viggo Jensen tõstmises;
- Saksamaa (9. aprill) - võimlemismeeskond rööbaspuudel;
- Šveits (9. aprill) - Louis Zutter võimlemises (hobusel);
- Austria (11. aprill) - Paul Neumann 500 m vabaujumises;
- Ungari (11. aprill) - Alfréd Hajós 100 m vabaujumises;
Võitjad spordialade järgi
Medaliriigid
- USA 11 7 1
- Kreeka 10 17 20
- Saksamaa 7 5 4
- Prantsusmaa 5 4 2
- Suurbritannia 3 3 3
- Ungari 2 1 3
- Austria 2 1 2
- Austraalia 2 0 1
- Taani 1 2 3
- Šveits 1 2 0
Ateena olümpiamängude puhul tulid käibele ka olümpiateemalised postmargid. Vendade Demetrios ja Ioannis Sakoraphose eestvõttel trükiti Pariisis sari 12 olümpiamargist, mille oli kavandanud 5-liikmeline kunstnikerühm professor Gilliéroni juhtimisel.