Aleksander Eelmaa: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 24. juuli 2021, kell 11:29

Aleksander Eelmaa (6. november 1946 Viljandi – 21. juuli 2021 Saueaugu Teatritalu^[1], Ohtla, Lääne-Nigula vald, Lääne maakond) oli eesti näitleja.

Ta õppis aastatel 1968–1969 Eesti NSV Teatriühingu pantomiimistuudios. 1976. aastal lõpetas ta Tallinna 10. Õhtukeskkooli.

Teatrinäitlejana

Aleksander Eelmaa esines Maret Kristali pantomiimirühmas miimina. Aastatel 1976–1981 töötas ta näitlejana Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris, 1981–1990 Vanalinnastuudios, 1990–2006 Eesti Draamateatris ja 2007–2014 Tallinna Linnateatris, 2015–2021 jälle Eesti Draamateatris. Eesti Draamateatris tegi ta 2020/2021. hooajal kaasa neljas lavastuses: Klaus Manni „Mefistos“, Andrus Kivirähki „Eesti matuses“ ja „Keiserlikus kokas“ ning Helen Käiti ja Mehis Pihla „Lohe needuses“.

Tema viimaseks teatrirolliks jäi Sassi vana osatäitmine Saueaugu Teatritalus 20. juulil 2021 esietendunud lavastuses "Kadunud kodu" (lavastajad Margus Kasterpalu ja Priit Põldma).

Filmi- ja telerollid

Aleksander Eelmaa tegi kaasa paljudes filmides ja telelavastustes, mh "Metskannikesed" (1980), "Rudolf ja Irma" (1985), "Pildikesi Paunverest" (1986), "Viimane suvi" (1987), "Õnne 13" (alates 1993), "Tuli sinu käes" (1996), "Kõrbekuu" (1999), "Ferdinand" (2002), "Agent Sinikael" (2002), "Fender Bender" (2003), "Vanameeste paradiis" (2005), "Vana daami visiit" (2006), "Ruudi" (2006), "Kinnunen" (2007), "Tuulepealne maa" (2008), "Kalevipojad" (2011), "Üks mu sõber" (2011), "Rotilõks" (2011), "Tupiktänava mehed" (2012). Aleksander Eelmaa viimased ülesastumised ekraanil olid tudengifilmides „Vanad mehed ja meri“ (2020) ja „Vinguv jalaluu“ (2021).

Tunnustus

1984 – Ants Lauteri nimeline auhind
1996 – Suure Vankri auhind
2004 – Valgetähe IV klassi teenetemärk^[2]
2004 – Eesti Kultuurkapitali näitekunsti aastapreemia ("Külmetava kunstniku portree" lavastamise eest Viinistu Kunstimuuseumis)
2004 – Eesti Teatrikriitikute Ühenduse Hea Teatri Auhind
2005 – Helmi Tohvelmani nimeline auhind

Isiklikku

Ta oli Liisi, Taavi ja Sander-Ott Eelmaa isa.

Viited

Välislingid

Aleksander Eelmaa Draamateatri kodulehel
Keil, Andres. Aleksander Eelmaa. Eesti Päevaleht, 10. jaanuar 2009.

[1] Suveetenduse lavastaja Aleksander Eelmaa surmast: ta lihtsalt ei ärganud enam...

[2] Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 4348

[1]

[2]

@@ 4. rida: / 4. rida: @@
 == Teatrinäitlejana ==
-Aleksander Eelmaa esines [[Maret Kristal|Maret Kristali]] pantomiimirühmas miimina. Aastatel 1976–1981 töötas ta näitlejana [[Tallinna Linnateater|Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris]], 1981–1990 [[Vanalinnastuudio|Vanalinnastuudios]], 1990–2006 [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatris]] ja 2007–2014 [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatris]], 2015–2021 jälle [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatris]]. Eesti Draamateatris tegi ta 2020/2021. hooajal kaasa kolmes lavastuses: [[Klaus Mann|Klaus Manni]] „Mefistos“, [[Andrus Kivirähk|Andrus Kivirähki]] „Keiserlikus kokas“ ning [[Helen Käit|Helen Käiti]] ja [[Mehis Pihla]] „Lohe needuses“.
+Aleksander Eelmaa esines [[Maret Kristal|Maret Kristali]] pantomiimirühmas miimina. Aastatel 1976–1981 töötas ta näitlejana [[Tallinna Linnateater|Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris]], 1981–1990 [[Vanalinnastuudio|Vanalinnastuudios]], 1990–2006 [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatris]] ja 2007–2014 [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatris]], 2015–2021 jälle [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatris]]. Eesti Draamateatris tegi ta 2020/2021. hooajal kaasa neljas lavastuses: [[Klaus Mann|Klaus Manni]] „Mefistos“, [[Andrus Kivirähk|Andrus Kivirähki]] „[[Eesti matus]]es“ ja „Keiserlikus kokas“ ning [[Helen Käit|Helen Käiti]] ja [[Mehis Pihla]] „Lohe needuses“.
 Tema viimaseks teatrirolliks jäi Sassi vana osatäitmine [[Saueaugu Teatritalu|Saueaugu Teatritalus]] 20. juulil 2021 esietendunud lavastuses "Kadunud kodu" (lavastajad [[Margus Kasterpalu]] ja [[Priit Põldma]]).