Löökpillid: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
puhudes ei teki löökpillide heli
Eemaldatud muudatus 5887662, mille tegi 2001:7D0:88E4:A580:38E7:482F:81C8:ED84 (arutelu)
Märgis: Eemaldamine
1. rida: 1. rida:
'''Löökpillid''' on [[muusikainstrumendid]], mille heli tekitatakse löögi abil. Heli tekitatakse lüües spetsiaalse nuia, pulga või muu vahendiga. Heli võib tekitada ka sõrmede, käe, rusika või jalaga lüües või koputades, kuid ka raputades, kõigutades, nöörist tõmmates, kraapides, hõõrudes jne. Tehniliselt keerulisemate löökpillide puhul kasutatakse heli tekitamise juhtimiseks [[klaviatuur (muusika)|klaviatuuri]].
'''Löökpillid''' on [[muusikainstrumendid]], mille heli tekitatakse löögi abil. Heli tekitatakse lüües spetsiaalse nuia, pulga või muu vahendiga. Heli võib tekitada ka sõrmede, käe, rusika või jalaga lüües või koputades, kuid ka raputades, kõigutades, nöörist tõmmates, kraapides, hõõrudes, puhudes jne. Tehniliselt keerulisemate löökpillide puhul kasutatakse heli tekitamise juhtimiseks [[klaviatuur (muusika)|klaviatuuri]].


[[Heliallikas|Heliallika]] järgi jagatakse löökpillid:
[[Heliallikas|Heliallika]] järgi jagatakse löökpillid:

Redaktsioon: 28. aprill 2021, kell 22:06

Löökpillid on muusikainstrumendid, mille heli tekitatakse löögi abil. Heli tekitatakse lüües spetsiaalse nuia, pulga või muu vahendiga. Heli võib tekitada ka sõrmede, käe, rusika või jalaga lüües või koputades, kuid ka raputades, kõigutades, nöörist tõmmates, kraapides, hõõrudes, puhudes jne. Tehniliselt keerulisemate löökpillide puhul kasutatakse heli tekitamise juhtimiseks klaviatuuri.

Heliallika järgi jagatakse löökpillid:

Veel liigitatakse löökpillid helikõrguse või selle puudumise põhjal:

Eestikeelne nimetus

Sõna "löökpill" tõi tõlkelaenuna (saksa Schlaginstrument) eesti keelde heliloojast keeleteadlane Karl August Hermann, kes on tublisti üle saja tänapäevani vastu pidanud sõna autor.[1] Sõna "löökpill" võttis Hermann kasutusele 1886. aastal[2], kuid aastate jooksul tutvustas ta oma muusikaalastes kirjutistes veel selliseidki uudissõnu nagu "helilooja", "heliredel", "üksiklaul", "kirikulaul", "keelpill", "avamäng", "metsasarv", "tiibklaver" jm.[3]

Vaata ka

Viited