Sillapää lossi park: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 15. märts 2021, kell 01:07

Sillapää lossi park (tuntud ka kui Räpina mõisapark, Räpina park, Aianduskooli park, rahvasuus ka kui tehnikumi park) on 8 ha suurune park Räpinas.

Parki hakati rajama 1850. aastatel, kui omanik Peter Anton von Sivers tõi Saksamaalt sinna okaspuuliike. 1880. aastatel kujundas pargi ümber arhitekt Walter Moritz Aleksander von Engelhardt. Lossi ümbrus on kujundatud prantsuse stiilis, kaugemad osad aga inglise stiilis. Iluaiast saab maastikupark ja seejärel parkmets.

Park asub Võhandu jõe ja Räpina paisjärve vahelisel looduslikul poolsaarel Sillapää lossi ümbruses. Pargis kasvab üle 400 taimeliigi, millega see on üks Eesti liigirikkamaid parke. Liigirikkus võimaldab pargis üle 60 linnuliigi pesitsemist. Pargis elavad oravad ja siilid, on nähtud tuhkruid, nirke, öökulle, nahkhiiri (kaheksa liiki Eesti kaheteistkümnest nahkhiireliigist), saarmaid, kopraid jt.

Sillapää lossi park on üks väheseid hästi korras hoitud täisealiste puude ja põõsastega mõisaparke. Selle eest on hoolt kandnud Räpina Aianduskool.

Välislingid

Sillapää lossi park kultuurimälestiste riiklikus registris

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 [[Pilt:Räpina park.JPG|thumb|Sillapää loss ja park]]
 [[Pilt:Räpina park2.JPG|thumb|Parkmets]]
-'''Sillapää lossi park''' (tuntud ka kui '''Räpina mõisapark''', '''Räpina park''', '''Aianduskooli park''', rahvasuus ka kui '''tehnikumi park''') on 8 [[hektar|ha]] suurune [[park]] [[Räpina]]s. Park asub [[Võhandu jõgi|Võhandu jõe]] ja [[Räpina paisjärv]]e vahelisel poolsaarel [[Sillapää loss]]i ümbruses. Pargis kasvab üle 400 taimeliigi, millega see on üks Eesti liigirikkamaid parke. Park on koduks ka kaheksale [[nahkhiir|nahkhiireliigile]] Eesti kaheteistkümnest. Pargis on kohatud ka arvukalt [[linnud|linnuliike]] (umbes 60).
+'''Sillapää lossi park''' (tuntud ka kui '''Räpina mõisapark''', '''Räpina park''', '''Aianduskooli park''', rahvasuus ka kui '''tehnikumi park''') on 8 [[hektar|ha]] suurune [[park]] [[Räpina]]s.
-Parki hakati rajama 1850. aastatel, kui omanik [[Peter Anton von Sivers]] tõi Saksamaalt sinna [[okaspuud|okaspuuliike]]. 1880. aastatel kujundas pargi ümber [[Walter von Engelhardt]]. Lossi ümbrus on kujundatud [[prantsuse park|prantsuse stiilis]], kaugemad osad aga [[inglise park|inglise stiilis]]. [[Iluaed|Iluaiast]] saab [[maastikupark]] ja seejärel [[parkmets]].
+Parki hakati rajama 1850. aastatel, kui omanik [[Peter Anton von Sivers]] tõi Saksamaalt sinna [[okaspuud|okaspuuliike]]. 1880. aastatel kujundas pargi ümber arhitekt [[Walter Moritz Aleksander von Engelhardt]]. Lossi ümbrus on kujundatud [[prantsuse park|prantsuse stiilis]], kaugemad osad aga [[inglise park|inglise stiilis]]. [[Iluaed|Iluaiast]] saab [[maastikupark]] ja seejärel [[parkmets]].
+Park asub [[Võhandu jõgi|Võhandu jõe]] ja [[Räpina paisjärv]]e vahelisel looduslikul poolsaarel [[Sillapää loss]]i ümbruses. Pargis kasvab üle 400 taimeliigi, millega see on üks Eesti liigirikkamaid parke. Liigirikkus võimaldab pargis üle 60 linnuliigi pesitsemist. Pargis elavad [[Orav|oravad]] ja [[Siil|siilid]], on nähtud [[Tuhkur|tuhkruid]], [[Nirk|nirke]], [[Öökull|öökulle]], [[Nahkhiir|nahkhiiri]] (kaheksa liiki Eesti kaheteistkümnest nahkhiireliigist), [[Saarmas|saarmaid]], [[Kobras|kopraid]] jt.
-Park on paremas korras kui enamik teisi Eesti parke, sest selle eest on hoolt kandnud [[Räpina Aianduskool]].
+[[Sillapää lossi park]] on üks väheseid hästi korras hoitud täisealiste puude ja põõsastega mõisaparke. Selle eest on hoolt kandnud [[Räpina Aianduskool]].
 == Välislingid ==