Nirk

Allikas: Vikipeedia
Nirk
Mustela nivalis -British Wildlife Centre-4.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Imetajad Mammalia
Selts: Kiskjalised Carnivora
Sugukond: Kärplased Mustelidae
Alamsugukond: Päriskärplased Mustelinae
Perekond: Kärp Mustela
Liik: Nirk
Ladinakeelne nimetus
Mustela nivalis
(Linnaeus, 1766)
Nirk ohtu tajumas

Nirk (Mustela nivalis) on kärplaste sugukonda kuuluv väike kiskja, kõige väiksem tänapäevane kiskjaline. [1]

Nirk kuulub kõige vähem ohustatud liikide hulka.

== Alamliigid loll

Nirgil eristatakse kolme alamliiki:

Eestis elab nirk kõikjal, kuid on vähearvukas.[1]

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

"Loomade elu" andmeil on nirgi tüvepikkus 13–28 cm, saba pikkus 9 cm, mass 40–100 g[1]. Isaste nirkide tüvepikkus on Suurbritannias 202–314 mm, emastel 173–181 mm.[2] Piirkonniti ja alamliigiti on need üpris erinevad.

Nirgi keha on väike ja silinderjas, vilajas ja väga paindlik. Tal on ühevärviline saba. Nirk meenutab suuresti kärpi, kuid viimase sabaots on must. Suvel on nirk seljalt helepruun, alt valge või kollakas. Levila põhjaosas muutub ta talvel üleni lumivalgeks. [1]

Eluviis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nirk elab seal, kus leidub palju hiirlasi: põldudel, jäätmaadel, põõsastikel, raiesmikel, metsaservades, põhuhunnikutes ja heinakuhjades, kuid üksnes siis, kui ümbruses ei ole tema peamist toidukonkurenti kärpi. Oma levila lõunaosas on nirk kärbist märksa arvukam, põhjas on vastupidi.[1]

Nirgid on aktiivsed nii öösel kui päeval. Nende toiduks on tavaliselt närilised, periooditi ka näiteks linnumunad.

Nirk kütib pisinärilisi üllatava osavuse ja energiaga, jälitades neid isegi urgudes ja varjepaikades. Nirk murrab nii palju kui jaksab, võimalusel isegi rohkem kui ära süüa ja ära viia suudab. Sellise tegevusega toob ta inimestele suurt kahju. [1]

Nirgi sigimist on puudulikult uuritud. Tiineid emaseid ja vastsündinud poegi on leitud nii suvel kui talvel. Nirgi tiinus on lühikese latentsusstaadiumiga ja kestab 35–37 päeva. Pesakonnas on 3–10 poega. Närilisterohkeil aastail sünnib poegi rohkem.[1]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 "Loomade elu", 7. kd., lk. 248
  2. MacDonald, D. W & Barrett P. "Euroopa imetajad". Eesti Entsüklopeediakirjastus. 2002, lk 115-117