Uks: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Vilho-Veli (arutelu | kaastöö)
1113 muudatust
Link
ajalugu
92. rida: 92. rida:
* Seda tüüpi uks on õõnesmetalluste ja puituste komposiitkonstruktsioon.
* Seda tüüpi uks on õõnesmetalluste ja puituste komposiitkonstruktsioon.
* Uks on ümbritsetud tihedalt paigaldatavast lehtmetallist, millel on tihedalt volditud liigendid, et vältida õhku, nii et ukse tuum ei süttiks. Nii toimib see tulekahju tõkendina.<ref name="Constructor" />
* Uks on ümbritsetud tihedalt paigaldatavast lehtmetallist, millel on tihedalt volditud liigendid, et vältida õhku, nii et ukse tuum ei süttiks. Nii toimib see tulekahju tõkendina.<ref name="Constructor" />

== Ajalugu Eestis ==
Kunagised [[Talu|talude]] uksed olid lihtsakoelised, madalad, samas kõrge [[Lävi|lävega]], ukseava ulatus reeglina 100–120 cm kõrgusele ja oli sama lai, nii et siseneja pidi ühtaegu kummardama ja samas üle kõrge läve astuma. Tavaliselt koosnes uks [[Laud (puitmaterjal)|püstlaudadest]], mida sidusid [[Põõn|põõnad]], naelutatud [[Harilik tamm|tammest]] või [[Kask|kasest]] pulkadega. Ukse liigutamiseks kasutati puidust [[Sagar|sagaraid]] või metallist [[Hing (detail)|hingesid]]. Lisaks oli kasutusel [[Lükanduks|lükanduksi]], kahe poolega uksi ([[Värav|väravaid]]) ja pooluksi. Viimast kasutati [[Suits|suitsu]] väljajuhtimiseks, samuti toimis ülemine osa aknana ja aitas loomade sissetungimist takistada.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/content-editors/kasiraamat/9._valisuks.pdf|pealkiri=Välisuks. Ajalugu, parandamine ja värvimine|väljaanne=Muinsuskaitseamet|vaadatud=13.03.2021}}</ref>

19. sajandil hakati seoses [[Saematerjal|saematerjali]] levikuga uksi katma kald- või [[Kalasabatapp|kalasabamustrilise]] profileeritud laudisega, mis suurendas [[Soojapidavus|soojapidavust]], [[Tugevus|tugevust]] ja tõrjus tõhusamalt [[Vihm|vihma]].<ref name=":0" />

Uksed muutusid seejärel kõrgemaks, kuni 200 cm, samuti kaeti seina ja piirde vahelised praod laudadega.

20. sajandil võeti kasutusele [[sõrestikkonstruktsioon]] ja [[Tahveldis|tahveldised]].<ref name=":0" />

Uksed on alati peegeldanud ka ajastu moodi ja [[Stiil|stiili]], nii leiab ka [[Eesti]] [[Vanalinn|vanalinnade]] uste seas näiteid 16. sajandi [[Renessanss|renessansist]], 17.–18. sajandi [[Barokk|barokist]], 19. sajandi [[Klassitsism|klassitsismist]], 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguses levinud [[Historitsism|historitsismist]] ja [[Juugend|juugendist]] ning 1920ndatel Eestisse jõudnud [[Funktsionalism|funktsionalismist]].<ref name=":0" />



== Pilte ==
== Pilte ==

Redaktsioon: 13. märts 2021, kell 17:29

 See artikkel on arhitektuuri mõistest; Eesti filmi kohta vaata artiklit Uksed (film).
Kultuurimälestiseks arvatud uks Tartus, Kalevi 30
Cesvaine lossi peauks. Uksel on valmistatud täispuidust ja sellel on sepistatud hinged ning koputid.

Uks on tarind, mille abil saab hoonesse või ruumi sissepääsu ja sellest väljapääsu võimaldamiseks mõeldud ava sulgeda. Selleks asetatakse uks nii, et ta sisse- ja väljapääsuava tihedalt kataks.

Sissepääsu ja väljapääsu sulgemist ukse abil nimetatakse ukse sulgemiseks, selle avamist ukse avamiseks.

Uks asub ukseavas. Seina küljes hoiavad seda tavaliselt uksehinged. Ukse avamise lihtsustamiseks on sellel ukselink. Maja välisuksel on tavaliselt uksekell või koputi, et külalised saaksid oma saabumisest märku anda. Uksel võib-olla aken või uksesilm. Samuti võib selle kohal olla valgmik.

Läbipääsu tõkestamiseks võib uksel olla üks või mitu lukku. Olles sisse- ja väljapääsu kohaks, võivad uksed olla ka valve all. Tähtsamate hoonete uste juures võib samuti olla auvalve ning erinevad asutused võivad palgal hoida uksehoidjat ehk portjeed.

Kunstipäraselt kujundatud sissekäiku võidakse nimetada portaaliks.

Akna- ja ukseavadesse paigaldatavaid aknaid ja uksi nimetatakse ehituses avatäideteks.

Materjalilt on uksed tavaliselt metallist, puidust või klaasist. Tule läbipääsu tõkestavat ust nimetatakse tuletõkkeukseks.

Uksetüübid

Uksi liigitatakse lähtudes:

  • Komponentide paigutusest
  • Ehitamismeetodist
  • Tööoperatsioonist
  • Kasutatud ehitusmaterjalidest[1]

Uksetüübid komponentide paigutuse põhjal

Uksekomponentide paigutuse põhjal liigitatakse uksi järgmiselt:[1]

Vertikaalse laudisega põõn-uksed

  • Laudised on vertikaalsed sidemed, mille külge on ühendatud horisontaalsed toed, mida nimetatakse põõnaks, nagu on näidatud joonisel allpool.
  • Üldised mõõtmed põõnal on 100–150 mm laiused ja paksus 20–30 mm.
  • Horisontaal laudise üldmõõtmed on 100–200 mm laiused ja 25–30 mm paksused
  • Seda tüüpi uksi saab kasutada kitsastes avades.[1]

Diagonaaltoega põõn-uksed

  • Ukse tugevamaks muutmiseks on diagonaalsed põõnad, mis asuvad joonisel näidatud põõnade vahel.
  • Diagonaalid on 100–150 mm laiad ja 25–30 mm paksud.
  • Diagonaalid tuleb paigaldada seestpoolt väljapoole nurgaga, et võtaks vastu koormusi, et uks ära ei vajuks.
  • Seda tüüpi uksi saab kasutada laiemates avaustes.[1]

Laudis-, põõn- ja diagonaalraamuksed

  • Seda tüüpi uksed jäigemad.
  • Diagonaalid on ühendatud põõna külge[1]

Uksetüübid ehitusmeetodi põhjal

Ehitustööde meetodi järgi liigitatakse uksed 4 tüübiks:[1]

Paneeluksed

Paneelustel, on tahke südamik ja pehme südamik, ning kaetud mõlemalt poolt vineeriga või spooniga. Nüüd on tänapäeval seda tüüpi uksi laialdaselt kasutusel, kuna neil on hea välimus, majanduslikult kerge konstruktsioon ja suurem vastupidavus.[1]

On olemas kaht tüüpi paneeluksi:

  • Tahke südamikuga või lamineeritud südamikuga paneeluksed.
  • Tahke südamiku lukustuse ukse põhiosa koosneb puidust südamiku ribadest, mis on liimitud kõrge rõhu tingimustes. Sarnaselt lamineeritud südamikuga liimitakse kõrgsurvega 25 mm laiused lauad.

Need uksed koosnevad puitraamist koos sideraamiga, hoidmaks südamikku. Lõpuks liimitakse vineerplaadid ja ristribad mõlemal pool ust surve all kinni.[1]

Raamitud paneeluksed
  • Need on väga tugevad ja annavad laitmatu ukse võrreldes hea välimusega. Need on laialdaselt kasutatavad uksed peaaegu igasuguste hoonete puhul.
  • Paneelid on valmistatud puidust või vineerist, või A.C pleksklaasist
  • Uksed võivad olla kitsad ühe avaga, või kahepoolse ukse paneeliga.[1]

Klaasuksed

  • Klaasuksed on tavaliselt siseseintes, või haiglates, koolides jne.
  • Ruumi sisemus on klaasitud uste abil nähtav ja valgus läbib ka ukse klaasitud osast.
  • Nad võivad olla kas üleni klaasuksed või osaliselt klaasipaneelidest uksed[1]

Traat- ja võrkuksed

Traatuksed võimaldavad looduslikku ventilatsiooni ja piiravad kärbeste, sääsed, putukate jms sissepääsu. Neid uksi kasutatakse tavaliselt hotellides, restoranides ja sööke sisaldavates kappides.[1]

Uksetüübid tööoperatsioonide alusel

Uksed liigitatakse tööoperatsioonide alusel järgmiselt:[1]

Pöörduksed

Pöörd uksed on eelistatud avalikes hoonetes, nagu näiteks: muuseumid, pangad, raamatukogud, hotellid, jms, pidevate külastajate tõttu.[1]

Liuguksed

Sellisel viisil lükatakse uksed jalgade ja juhikabiini abil külgedele. Uksel võib olla saadaval üks või mitu libistatavat katikut, sõltuvalt saadaval olevast avaust.[1]

Kiikuksed

Sel juhul on katik raami külge kinnitatud kahekordse toimega vedruga, mis aitab katikul sissepoole ja väljapoole liikuda.[1]

Kerged teraslehtuksed

  • Ukseraam koosneb nurga- või T-sektsioonidest.
  • Katik koosneb raua nurga raamist, millel on 2 vertikaali, ning vähemalt 3 horisontaalset
  • Kerged terasplaadid keevitatakse katiku raami külge.[1]

Õõnesterasuksed

Nende uste tegemiseks kasutatakse õõnsaid terasetükke. Rööpad, raamid jne tugevdatakse keevitatud väikeste T või I sektsioonide sees.[1]

Metallist kaetud vineeruksed

  • Seda tüüpi uks on õõnesmetalluste ja puituste komposiitkonstruktsioon.
  • Uks on ümbritsetud tihedalt paigaldatavast lehtmetallist, millel on tihedalt volditud liigendid, et vältida õhku, nii et ukse tuum ei süttiks. Nii toimib see tulekahju tõkendina.[1]

Ajalugu Eestis

Kunagised talude uksed olid lihtsakoelised, madalad, samas kõrge lävega, ukseava ulatus reeglina 100–120 cm kõrgusele ja oli sama lai, nii et siseneja pidi ühtaegu kummardama ja samas üle kõrge läve astuma. Tavaliselt koosnes uks püstlaudadest, mida sidusid põõnad, naelutatud tammest või kasest pulkadega. Ukse liigutamiseks kasutati puidust sagaraid või metallist hingesid. Lisaks oli kasutusel lükanduksi, kahe poolega uksi (väravaid) ja pooluksi. Viimast kasutati suitsu väljajuhtimiseks, samuti toimis ülemine osa aknana ja aitas loomade sissetungimist takistada.[2]

19. sajandil hakati seoses saematerjali levikuga uksi katma kald- või kalasabamustrilise profileeritud laudisega, mis suurendas soojapidavust, tugevust ja tõrjus tõhusamalt vihma.[2]

Uksed muutusid seejärel kõrgemaks, kuni 200 cm, samuti kaeti seina ja piirde vahelised praod laudadega.

20. sajandil võeti kasutusele sõrestikkonstruktsioon ja tahveldised.[2]

Uksed on alati peegeldanud ka ajastu moodi ja stiili, nii leiab ka Eesti vanalinnade uste seas näiteid 16. sajandi renessansist, 17.–18. sajandi barokist, 19. sajandi klassitsismist, 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguses levinud historitsismist ja juugendist ning 1920ndatel Eestisse jõudnud funktsionalismist.[2]


Pilte

Viited

  1. ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 1,14 1,15 1,16 1,17 https://theconstructor.org/building/types-of-doors-building-works/11898/
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 "Välisuks. Ajalugu, parandamine ja värvimine" (PDF). Muinsuskaitseamet. Vaadatud 13.03.2021.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Uks&oldid=5848101"