Operatsioon Õ ja Šuriku teised seiklused: erinevus redaktsioonide vahel

**"Operatsioon Õ ja Šuriku teised seiklused"**
"«Опера́ция „Ы“ и други́е приключе́ния Шу́рика»"
Žanr	komöödiafilm
Režissöör	Leonid Gaidai
Stsenarist	Jakov Kostjukovski; Moriss Slobodskoi; Leonid Gaidai
Operaator	Konstantin Brovin
Helilooja	Aleksandr Zatsepin
Peaosades	Aleksandr Demjanenko; Aleksei Smirnov; Natalja Seleznjova; Georgi Vitsin; Jevgeni Morgunov; Juri Nikulin
Filmistuudio	Mosfilm
Aasta	1965
Kestus	90 minutit
Riik	Nõukogude Liit
Keel	vene
	IMDb profiil

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 1. veebruar 2021, kell 21:04

"Operatsioon Õ ja Šuriku teised seiklused" on Nõukogude Liidu 1965. aastal valminud mängufilm, mille režissöör on Leonid Gaidai. Film oli ilmumise aastal Nõukogude Liidu kinode kõige külastatum – seda käis vaatamas ligi 70 miljonit inimest.

Mängufilm koosneb kolmest novellist: "Paarimees", "Lummus", mis sai Krakovi lühifilmide festivalil peaauhinna, ja "Operatsioon Õ". Novelle ühendavad ühe tegelase, lihtsakoelise ja rõõmsameelse Šuriku seiklused. Filmile tehti hiljem ka järg pealkirjaga "Kaukaasia vang ehk Šuriku uued seiklused".

Novellis "Operatsioon Õ" tegutseb sulidest antikangelaste kolmik, kuhu kuuluvad sellised tegelased nagu Trus, Balbes ja Bõvalõi. Nende koomilisi tegevusi kajastavad ka varasemad filmid "Peni Barboss ja ebatavaline kross" ning "Puskariajajad"; mõlema filmi režissöör on samuti Leonid Gaidai. Näitlejad Georgi Vitsin, Juri Nikulin ja Jevgeni Morgunov said kolmiku kehastamise järel üle liidu kultuslikult populaarseks. ^[1]

Sisu

"Paarimees"

Huligaan Fedja (Aleksei Smirnov) saab 15 ööpäeva administratiivset aresti, kuna lõi liinibussis teda korrale kutsunud üliõpilast Šurikut (Aleksandr Demjanenko). Karistuse kandmise ajal peab mees ehitusobjektil töötama. Juhuslikult saab ta korterelamu ehitusel endale paarimeheks Šuriku. Fedja üritab Šurikule mitmel moel kätte maksta: näiteks müürib ta Šuriku kinni ja ajab teda buldooseriga taga. Lõpuks saab Šurik kavalusega vastasest jagu ja asub tapeeti mässitud Fedjat vitsaga karistama, öeldes tuntuks saanud lause "Nado, Fedja, nado!"

"Lummus"

Polütehnilises instituudis käib eksamisessioon. Üliõpilane Šurik üritab veel eksamipäeva hommikul kusagilt puuduvat konspekti hankida. Kogemata piilub ta tänaval üle tundmatu tudengineiu õla ja satub tema avatud kaustast vajalikku lektüüri lugema. Õppematerjali süvenenuna kõnnib paar n-ö autopiloodil mööda linna, märkamata teineteist ega ümbritsevat. Nad jõuavad nii lausa neiu koju, kus õpivad mitu tundi, ninapidi kaustas. Pärast edukalt sooritatud eksamit kohtub Šurik sama neiuga uuesti ja selgub, et tema nimi on Lida (Natalja Seleznjova). Nende vahel tekib vastastikune sümpaatia. Neidu külastades tundub Šurikule, et ta oleks nagu varem selles korteris viibinud: esemed, lõhnad ja helid on talle tuttavad. Paar üritab selgitada, kas Šurikul on parapsühholoogilised võimed. Katse lõpeb suudlusega.

"Operatsioon Õ"

Kaubabaasi direktor on varastanud laost kaupa ja tekkinud on puudujäägid. Et eesootava revisjoni käest puhtalt pääseda, palkab ta sulide kolmiku, et need murraksid öösel baasi sisse ja murdvargus põhjendaks puudujääki. Operatsioon valmistatakse põhjalikult ette, kuid see kukub õnnetul kombel läbi, sest olude sunnil asendab kaubabaasi vanamutikesest valvurit Šurik. Tudengil õnnestub kolme vargaga vastasseisus peale jääda. ^[1] ^[2]

Eellugu

Peale oma eelmise filmi "Asjalikud inimesed" edu otsustas Leonid Gaidai pöörduda päevakohasemate teemade juurde ja valis filmide tegemiseks komöödiažanri. Jakov Kostjukovski ja Moriss Slobodskoi olid kirjutanud stsenaariumi kahele novellile filmipealkirjaga "Vähetõsised lood", mille keskmes on peategelane, tudeng Vladik ja tema seiklused. Kuna kahest novellist jäi täispika filmi jaoks väheks, otsustas Gaidai ka kolmandale novellile stsenaariumi kirjutada ja kasutada selles oma vanu kangelasi Trusi, Balbesi ja Bõvalõid.

1964. aastal alustati puudu olevate näitlejate valimisega (kuldse kolmiku näitlejad olid olemas). Kõige suuremat muret valmistas Vladiku osatäitja leidmine. Gaidai proovis Vladiku rolli üle kümne meesnäitleja, aga päris sobivat ei leidnud. Juhuslikult nägi Leonid Gaidai noore näitleja Aleksandr Demjanenko fotot ning sõitis kohe Leningradi läbirääkimistele. Kohtudes tundsid mehed, et koostöös õnnestub film kindlasti, ja kokkulepe saavutati kiiresti. Aleksandr Demjanenko oli Šuriku rollis ideaalne, kuid see tegelaskuju jäi näitlejat elu lõpuni saatma ning tema filmi- ja teatrikarjääri segama. ^[3]

Enne filmimist muudeti nimi Vladik, mis oleks võinud luua ebakohase paralleeli Vladimir Leniniga, tsensorite survel Šurikuks.

Muu

Filmivõtted tehti Mosfilmi stuudiotes ja Moskva tänavatel, samuti Jaltas ja Odessas.

Mõne stseeni mõtlesid näitlejad filmimise käigus ise välja. Juri Nikulin pakkus välja episoodi, mille käigus haavab Šurik Balbesi rapiiriga ja viimane hakkab veritsema. Nuusutanud ja maitsnud vedelikku, saab Balbes aru, et see on hoopis punane vein, mis voolas välja tema põues purunenud pudelist. Samuti oli Nikulini loodud episood, kus Balbes pistab näpu luukere hammaste vahele. Filmile andis populaarsust juurde poolblatnoilik laul "Pastoi, Parovoz!" ("Peatu, vedur"), mis oli südamelähedane tavakodanikust vene kinokülastajale. ^[3]

Nõukogude Liidus levitati linateost algul 8 mm filmilindil, seda sai vaadata koduse filmiprojektoriga. 1980. ja 1990. aastatel anti mitmel korral välja videokassette (SECAM). 2001. aastal film restaureeriti ning see ilmus VHS-il ja DVD-l. 2013. aastal tehti ka HD-kvaliteediga Blu-ray.

Filmi tegelastele Lidale ja Šurikule on Moskva, Rjazani ning Krasnodari ülikoolide peahoonete ette mälestusmärgid püstitatud. Šurikule on pühendatud ka Togliattis asuv skulptuur "Tudeng, kes kiirustab loengusse". Samuti on mitmes linnas Vene komöödiast pärit kuulsa kolmiku skulptuurid.

Viited

Välislingid

Aigi Viira, Leonid Gaidai pani miljoneid häälekalt lõkerdama [1]
Elutark. Nikulin, Vitsin, MorgunovVene komöödia..... [2]
postoi parovoz (vaadatud 06.04.2018)
Elutark. Šuriku kuulsus häiris......[3]

[2rKWP-1] 1,0 ^1,1 Марина Забелина Фильм «Операция „Ы“ и другие приключения Шурика» на сайте «Мосфильма»

[3rKWP-2] Film. Operatsioon Õ ja Šuriku teised seiklused

[4rKWP-3] 3,0 ^3,1 Как снимали «Операцию „Ы“ и другие приключения Шурика»

[1]

[2]

[3]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-{{Keeletoimeta|kuu=detsember|aasta=2020}}
 {{filmi_info|
 |filmi_nimi='''"Operatsioon Õ ja Šuriku teised seiklused"'''
@@ 19. rida: / 18. rida: @@
 }}
-'''"Operatsioon Õ Šuriku teised seiklused"''' on [[1965]]. aastal valminud [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] mängufilm, mille [[režissöör]] on [[Leonid Gaidai]]. Film oli Nõukogude Liidu kinodes 1965. aastal külastatavuselt esikohal, seda käis vaatamas ligi 70 miljonit inimest.
+'''"Operatsioon Õ ja Šuriku teised seiklused"''' on [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[1965]]. aastal valminud mängufilm, mille [[režissöör]] on [[Leonid Gaidai]].  Film oli ilmumise aastal Nõukogude Liidu kinode kõige külastatum – seda käis vaatamas ligi 70 miljonit inimest.
-Mängufilm koosneb kolmest novellist: "Paarimees", "Lummus" ja "Operatsioon Õ". Nendest "Lummus" sai [[Krakov]]is lühifilmide festivalil peaauhinna. Novelle ühendavad ühe tegelase – lihtsakoelise ja rõõmsameelse Šuriku seiklused. Tema seiklustele tuleb hiljem järg filmi "[[Kaukaasia vang ehk Šuriku uued seiklused]]" näol. Novellis "Operatsioon Õ" tegutseb taas antikangelaste-sulide kolmik Trus, Balbes ja Bõvalõi, kelle koomilisi tegemisi oli nähtud varem filmides "[[Peni Barboss ja ebatavaline kross]]" ning "[[Puskariajajad]]". Mõlema filmi lavastaja oli Leonid Gaidai. Seda kolmikut kehastades said näitlejad [[Georgi Vitsin]], [[Juri Nikulin]] ja [[Jevgeni Morgunov]] üleliiduliselt kultuslikult populaarseks. <ref name="2rKWP" />
+Mängufilm koosneb kolmest novellist: "Paarimees", "Lummus", mis sai Krakovi lühifilmide festivalil peaauhinna, ja "Operatsioon Õ". Novelle ühendavad ühe tegelase, lihtsakoelise ja rõõmsameelse Šuriku seiklused. Filmile tehti hiljem ka järg pealkirjaga "[[Kaukaasia vang ehk Šuriku uued seiklused]]".
+Novellis "Operatsioon Õ" tegutseb sulidest antikangelaste kolmik, kuhu kuuluvad sellised tegelased nagu Trus, Balbes ja Bõvalõi. Nende koomilisi tegevusi kajastavad ka varasemad filmid "[[Peni Barboss ja ebatavaline kross]]" ning "[[Puskariajajad]]"; mõlema filmi režissöör on samuti Leonid Gaidai. Näitlejad [[Georgi Vitsin]], [[Juri Nikulin]] ja [[Jevgeni Morgunov]] said kolmiku kehastamise järel üle liidu kultuslikult populaarseks. <ref name="2rKWP" />
 ==Sisu==
 ==="Paarimees"===
-Huligaan Fedja, keda kehastab [[Aleksei Smirnov]], saab 15 ööpäeva administratiivset aresti, kuna ta lõi liinibussis üliõpilast Šurikut (näitleja [[Aleksandr Demjanenko]]), kes teda "korrale kutsus". Karistuse kandmise ajal on mehel kohustuslik töötada ehitusobjektil. Juhuslikult saab ta endale korterelamu ehitusel paarimeheks Šuriku. Fedja üritab Šurikule kätte maksta mitmel moel: kinnimüürimisest kuni buldooseriga tagaajamiseni. Lõpuks saab Šurik kavalusega vastasest jagu. Tapeeti mässitud Fedjat asub Šurik vitsaga karistama, öeldes tuntuks saanud fraasi: "Nado, Fedja, nado!"
+Huligaan Fedja ([[Aleksei Smirnov|Aleksei Smirnov)]] saab 15 ööpäeva administratiivset aresti, kuna lõi liinibussis teda korrale kutsunud üliõpilast Šurikut [[Aleksandr Demjanenko|(Aleksandr Demjanenko]]). Karistuse kandmise ajal peab mees ehitusobjektil töötama. Juhuslikult saab ta korterelamu ehitusel endale paarimeheks Šuriku. Fedja üritab Šurikule mitmel moel kätte maksta: näiteks müürib ta Šuriku kinni ja ajab teda buldooseriga taga. Lõpuks saab Šurik kavalusega vastasest jagu ja asub tapeeti mässitud Fedjat vitsaga karistama, öeldes tuntuks saanud lause "Nado, Fedja, nado!"
 ==="Lummus"===
-Polütehnilises Instituudis käib eksamisessioon. Üliõpilane Šurik üritab veel eksamipäeva hommikul hankida kuskilt puuduvat konspekti. Juhuslikult satub ta lugema vajaliku lektüüri tänaval, piiludes üle õla tundmatu tudengineiu avatud kausta. Süvenenult õppematerjali, kõnnib paar n.ö autopiloodi abiga mööda linna, märkamata teineteist ega ümbritsevat. Nad jõuavad nii isegi neiu koju, kus õpivad mitu tundi, ninapidi kaustas.
+Polütehnilises instituudis käib eksamisessioon. Üliõpilane Šurik üritab veel eksamipäeva hommikul kusagilt puuduvat konspekti hankida. Kogemata piilub ta tänaval üle tundmatu tudengineiu õla ja satub tema avatud kaustast vajalikku lektüüri lugema. Õppematerjali süvenenuna kõnnib paar n-ö autopiloodil mööda linna, märkamata teineteist ega ümbritsevat. Nad jõuavad nii lausa neiu koju, kus õpivad mitu tundi, ninapidi kaustas. Pärast edukalt sooritatud eksamit kohtub Šurik sama neiuga uuesti ja selgub, et tema nimi on Lida ([[Natalja Seleznjova]]). Nende vahel tekib vastastikune sümpaatia. Neidu külastades tundub Šurikule, et ta oleks nagu varem selles korteris viibinud: esemed, lõhnad ja helid on talle tuttavad. Paar üritab selgitada, kas Šurikul on parapsühholoogilised võimed. Katse lõpeb suudlusega.
-Pärast edukalt sooritatud eksamit kohtub Šurik uuesti sama neiuga, kelle nimi on Lida (näitleja [[Natalja Seleznjova]]). Nende vahel on tekib vastastikune sümpaatia. Neidu külastades tundub Šurikule, et ta oleks nagu varem selles korteris viibinud: tuttavad esemed, lõhnad, helid. Paar üritab selgitada, kas Šurikul on parapsühholoogilised võimed. Katse lõpeb suudlusega.
 ==="Operatsioon Õ"===
-Kaubabaasi direktor on sooritanud laost erinevaid vara vargusi ning tekkinud on puudujäägid. Et pääseda eesootava revisjoni käest puhtalt, palkab ta sulide kolmiku, et need instseneeriksid öösel baasi sissemurdmise. Murdvargus oleks puudujäägi põhjenduseks. Operatsioon valmistatakse põhjalikult ette, kuid kukub õnnetul kombel läbi, sest valvurist vanamutikest asendab kaubabaasi juures olude sunnil Šurik. Tudengil õnnestub vastasseisus kolme vargaga peale jääda. <ref name="2rKWP" /> <ref name="3rKWP" />
+Kaubabaasi direktor on varastanud laost kaupa ja tekkinud on puudujäägid. Et eesootava revisjoni käest puhtalt pääseda, palkab ta sulide kolmiku, et need murraksid öösel baasi sisse ja murdvargus põhjendaks puudujääki. Operatsioon valmistatakse põhjalikult ette, kuid see kukub õnnetul kombel läbi, sest olude sunnil asendab kaubabaasi vanamutikesest valvurit Šurik. Tudengil õnnestub kolme vargaga vastasseisus peale jääda. <ref name="2rKWP" /> <ref name="3rKWP" />
 ==Eellugu==
-Peale oma eelmise filmi "Asjalikud inimesed" edu otsustas Leonid Gaidai pöörduda päevakohasemate teemade juurde. Ta valis komöödiažanri. Jakov Kostjukovski ja Moriss Slobodskoi olid kirjutanud stsenaariumi kahele novellile filmipealkirjaga "Vähetõsised lood". Nendes novellides kajastati peategelase tudeng Vladiku seiklusi. Kuna kahest novellist jäi täispika filmi jaoks väheks, otsustas Gaidai kirjutada stsenaariumi kolmandale novellile ja kasutada selles oma vanu kangelasi Trusi, Balbesi ja Bõvalõid.
+Peale oma eelmise filmi "Asjalikud inimesed" edu otsustas Leonid Gaidai pöörduda päevakohasemate teemade juurde ja valis filmide tegemiseks komöödiažanri. Jakov Kostjukovski ja Moriss Slobodskoi olid kirjutanud stsenaariumi kahele novellile filmipealkirjaga "Vähetõsised lood", mille keskmes on peategelane, tudeng Vladik ja tema seiklused. Kuna kahest novellist jäi täispika filmi jaoks väheks, otsustas Gaidai ka kolmandale novellile stsenaariumi kirjutada ja kasutada selles oma vanu kangelasi Trusi, Balbesi ja Bõvalõid.
-[[1964]]. aastal alustati näitlejate valikuga. "Kuldse" kolmiku osas oli muidugi kõik selge. Kõige suuremat muret valmistas Vladiku osatäitja leidmine. Gaidai proovis Vladiku rolli üle kümne meesnäitleja, aga päris sobivat ei leidnud. Enne filmimist muudeti nimi Vladik, mis oleks võinud luua ebakohase paralleeli Vladimir Leniniga, tsensorite survel Šurikuks.
+[[1964]]. aastal alustati puudu olevate näitlejate valimisega (kuldse kolmiku näitlejad olid olemas). Kõige suuremat muret valmistas Vladiku osatäitja leidmine. Gaidai proovis Vladiku rolli üle kümne meesnäitleja, aga päris sobivat ei leidnud. Juhuslikult nägi Leonid Gaidai noore näitleja Aleksandr Demjanenko fotot ning sõitis kohe [[Leningrad]]i läbirääkimistele. Kohtudes tundsid mehed, et koostöös õnnestub film kindlasti, ja kokkulepe saavutati kiiresti. Aleksandr Demjanenko oli Šuriku rollis ideaalne, kuid see tegelaskuju jäi näitlejat elu lõpuni saatma ning tema filmi- ja teatrikarjääri segama. <ref name="4rKWP" />
+Enne filmimist muudeti nimi Vladik, mis oleks võinud luua ebakohase paralleeli Vladimir Leniniga, tsensorite survel Šurikuks.
-Juhuslikult nägi Leonid Gaidai noore näitleja Aleksandr Demjanenko fotot ning ta sõitis kohe [[Leningrad]]i läbirääkistele. Kohtudes tundsid mehed, et koostöös on film õnnestumisele määratud ning kokkulepe saavutati kiiresti. Aleksandr Demjanenko oli Šuriku rolli jaoks ideaalne, kuid kahjuks jäi see tegelaskuju näitlejat saatma elu lõpuni, segades tema karjääri teatris ja filmis. <ref name="4rKWP" />
-==Muu filmiga seotu==
+==Muu==
 Filmivõtted tehti [[Mosfilm]]i stuudiotes ja [[Moskva]] tänavatel, samuti [[Jalta]]s ja [[Odessa]]s.
-Mõned stseenid mõtlesid näitlejad ise välja filmimise käigus. Juri Nikulin pakkus välja selle episoodi, mille käigus Šurik haavab rapiiriga Balbesi, kellel hakkab "verd" jooksma. Nuusutanud ja maitsnud vedelikku, saab Balbes aru, et see on punane vein, mis voolas välja tema põues purunenud pudelist. Või episoodi, kus Balbes pistab näpu luukere hammaste vahele. Filmile andis populaarsust juurde pool[[blatnoi]]lik laul "Pastoi Parovoz!" (Peatu vedur), mis oli lihtsale vene kinokülastajale südamelähedane. <ref name="4rKWP" />
+Mõne stseeni mõtlesid näitlejad filmimise käigus ise välja. Juri Nikulin pakkus välja episoodi, mille käigus haavab Šurik Balbesi rapiiriga ja viimane hakkab veritsema. Nuusutanud ja maitsnud vedelikku, saab Balbes aru, et see on hoopis punane vein, mis voolas välja tema põues purunenud pudelist. Samuti oli Nikulini loodud episood, kus Balbes pistab näpu luukere hammaste vahele. Filmile andis populaarsust juurde pool[[blatnoi]]lik laul "Pastoi, Parovoz!" ("Peatu, vedur"), mis oli südamelähedane tavakodanikust vene kinokülastajale. <ref name="4rKWP" />
-Nõukogude Liidus levitati linateost algul [[8-millimeetrine filmilint|8 mm filmilindil]], seda sai vaadata koduse [[filmiprojektor]]iga. 1980-ndatel ja 1990-ndatel aastatel anti mitmel korral välja videokassette (SECAM). [[2001]]. aastal film restaureeriti ning anti välja VHS-il ja DVD-l. [[2013]]. aastal tehti ka HD-kvaliteediga Blue-ray.
+Nõukogude Liidus levitati linateost algul [[8-millimeetrine filmilint|8 mm filmilindil]], seda sai vaadata koduse [[filmiprojektor]]iga. 1980. ja 1990. aastatel anti mitmel korral välja videokassette (SECAM). [[2001]]. aastal film restaureeriti ning see ilmus VHS-il ja DVD-l. [[2013]]. aastal tehti ka HD-kvaliteediga [[Blu-ray Disc|Blu-ray.]]
-Filmi tegelastele Lidale ja Šurikule on Moskvas, [[Rjazan]]is ja [[Krasnodar]]is on püstitatud mälestusmärgid ülikoolide peahoonete ette.
+Filmi tegelastele Lidale ja Šurikule on Moskva, [[Rjazan|Rjazani]] ning [[Krasnodar|Krasnodari]] ülikoolide peahoonete ette mälestusmärgid püstitatud. Šurikule on pühendatud ka [[Togliatti]]s asuv skulptuur "Tudeng, kes kiirustab loengusse". Samuti on mitmes linnas Vene komöödiast pärit kuulsa kolmiku skulptuurid.
-[[Togliatti]]s on skulptuur "Tudeng, kes kiirustab loengule" pühendatud Šurikule. Mitmes linnas on ka vene komöödia kuulsa kolmiku skulptuurid.
 ==Viited==