Tartu Linnamuuseum: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 6. jaanuar 2021, kell 13:34

Fail:14 Tartu Linnaajaloo Muuseumid (autor Mikko Leo Selg).jpg

Tartu linnamuuseum

Tartu linnamuuseum on muuseum, mille eesmärgiks on koguda, säilitada, uurida ja tutvustada Tartu linna ajalugu. Muuseum asub tänapäeval aadressil Narva mnt 23.

Tartu linnamuuseum on osa Tartu Linnaajaloo Muuseumidest.

Püsinäitus

2001. aastal valminud näitus "Dorpat.Jurjev.Tartu" on Tartu ajaloo museoloogiline interpretatsioon. 2020. aastal möödus 100 aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest. Juubeliaasta puhul avati Tartu linnamuuseumis uuendatud Vabadussõja ja Tartu rahu ekspositsioon.^[1]

Hoonest

Kuni 2000. aastani asus Tartu linnamuuseum aadressil Oru 2. Alates 30. augustist 2001 asub muuseum endises kultuurimajas, linnafolklooris ka "Katariina majana" tuntud helesinises mõisahoones Narva mnt 23. 1790. aastal valminud maja kuulus leitnant Woldemar Conrad von Pistohlkorsile. Aadliseisuse esindajana soovis ta endale luksuslikku ja moodsat, kuid samas klassikalist linnapaleed, nagu need olid levinud Madalmaades, Põhjamaades ja Saksamaal. Maja arhitekt oli tolleaegse Tartu tuntuim ehitusmeister, Rostocki päritolu Johann Heinrich Bartholomäus Walter, kes projekteeris ka Tartu raekoja ja töötas Tartus kokku üle 40 aasta.

Kahekorruselise kivikatusega elumaja esimesel korrusel oli 8 tuba, eeskoda ja suur köök, teisel korrusel asus suur saal kõrval olevate salongidega. Trepid olid puust; männipuust põrandad värvitud; laed ja seinad krohvitud. Valgeks värvitud tiibuksi oli 12 ja ühe poolega uksi 21, hollandi ahjusid oli 16 ja portselanahjusid 3.

Värvilistel kunstmarmorist seinatahvlitel, akende vahele paigutatud peeglite ümber, supraportidel (ukse kohal olevad raamistatud kaunistused) ja laes on rikkalik stukkdekoor Louis XVI stiilis. Louis XVI stiil esindab prantsuse varaklassitsismi, mis valitses aastatel 1760–1790 kuningas Louis XVI aegses ruumikujunduses. Esindusruumi tähtsust rõhutab rõõmus ja pidulik kujundus. Saali pruunikaspunase süüga heledast kunstmarmorist seinu kaunistavad ovaalraamis figuraalkompositsioonid ja trofeekimbud, peeglid on raamitud girlandidega (pärg, vanik). Supraportidel on portreemedaljonide raamiks lopsakate lehvidega seotud tamme- ja loorberivanikud. Roosikeste, nartsisside jt lilleõite põimingud vahelduvad nõtkete girlandidega. Peegliraamides on kesksel kohal varaklassitsismi lemmikmotiiv kraatervaas (kreeka krater, 'veinisegamisnõu').

Viited

↑ "Tartu rahu 100 linnamuuseumis". Muuseumi kodulehekülg. Jaanuar 2020. Vaadatud 06.01.2021.

Vaata ka

Arheovisioon

Välislingid

Tartu Linnamuuseumi koduleht

[1] "Tartu rahu 100 linnamuuseumis". Muuseumi kodulehekülg. Jaanuar 2020. Vaadatud 06.01.2021.

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-[[Pilt:Building of the Tartu City Museum 2007.jpg|pisi|Tartu Linnamuuseum, 2007]]
+[[Fail:14_Tartu_Linnaajaloo_Muuseumid_(autor_Mikko_Leo_Selg).jpg|pisi|Tartu linnamuuseum]]
 [[Pilt:Tartu linnamuuseumi ajalooline reklaam Jakobi ja Baeri nurgal, 30. september 2011.jpg|pisi|Tartu linnamuuseumi ajalooline reklaam [[Jakobi tänav|Jakobi]] ja [[Baeri tänav]]a nurgal, 2011.]]
-'''Tartu Linnamuuseum''' on [[1955]]. aastal asutatud muuseum, mille eesmärgiks on koguda, säilitada, uurida ja tutvustada [[Tartu]] linna ajalugu.
+'''Tartu linnamuuseum''' on muuseum, mille eesmärgiks on koguda, säilitada, uurida ja tutvustada [[Tartu]] linna ajalugu. Muuseum asub tänapäeval aadressil [[Narva maantee (Tartu)|Narva mnt]] 23.
+Tartu linnamuuseum on osa [[Tartu Linnaajaloo Muuseumid|Tartu Linnaajaloo Muuseumidest]].
-Muuseum loodi 1955. aasta '''Tartu Rajoonidevahelise Koduloomuuseumina''', mille ülesandeks oli Tartu linna ja kaheksa rajooni – [[Tartu rajoon|Tartu]], [[Elva rajoon|Elva]], [[Jõgeva rajoon|Jõgeva]], [[Kallaste rajoon|Kallaste]], [[Mustvee rajoon|Mustvee]], [[Otepää rajoon|Otepää]], [[Põlva rajoon|Põlva]] ja [[Räpina rajoon|Räpina]] – ajaloo, loodusloo, tööstuse, põllumajanduse ja kultuuri uurimine ning selle kajastamine ekspositsioonis. [[1957]]. aasta oktoobris kaotati muuseumi profiilist looduslooline osa ning muuseumi nimeks sai '''Tartu Linna ja Rajoonidevaheline Ajaloomuuseum'''. 1959. aastal, seoses [[Elva Koduloomuuseum]]i rajamisega,  muudeti   Tartu Linna ja Rajoonidevaheline Ajaloomuuseum '''Tartu Linnamuuseumiks'''.<ref>[http://linnamuuseum.tartu.ee/media/Dokumendid/TM%20Kogumispohimotted_2015.pdf Tartu Linnamuuseumi kogumispõhimõtted], Tartu Linnamuuseum, 2014</ref> Muuseum keskendus Tartu linna ajaloo uurimisele ja tutvustamisele.<ref name=":0">[https://www.tartu.ee/index.php?page_id=36&lang_id=1&menu_id=6&lotus_url=/teated.nsf/web/viited/1FE9F652707BFD16C2257EEA005460A8?OpenDocument Tartu Linnamuuseum tähistab 60. sünnipäeva] - Tartu Linnamuuseumi pressiteade, 27.10.2015</ref>
-Tartu Linnamuuseumi koosseisu kuuluvad [[Oskar Lutsu majamuuseum]], [[19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseum]], [[KGB Kongide muuseum|KGB kongide muuseum]]  ja [[Laulupeomuuseum]]. Tartu Linnamuuseum on [[Tartu linnavalitsus]]e hallatav munitsipaalmuuseum. Muuseumi kollektsiooni suure osa moodustab Tartu vanemat aega kajastav [[arheoloogia]]kogu. Märkimisväärne on ka linna ruumilist arengut kajastav fotokogu, lisaks veel arhiivi- ja esemekogud – 2015. aasta seisuga on kollektsioonis kokku umbes 158 000 säilikut.<ref name=":0" />
 ==Püsinäitus==
-. aastal valminud näitus "Dorpat.Jurjev.Tartu" on Tartu ajaloo museoloogiline interpretatsioon. 2010. aastal möödus 90 aastat [[Tartu rahu]]lepingu sõlmimisest. Juubeliaasta puhul avati Tartu Linnamuuseumis uuendatud [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ja Tartu rahu ekspositsioon. Lisaks rikkalikule foto- ja teabematerjalile on vaatamiseks välja pandud sajandivanused originaalesemed: Tartu rahukonverentsi läbirääkimiste laud koos toolidega, [[Vabadusrist|Vabaduse Ristid]], rahudelegatsiooni liikmele [[Ants Piip|Ants Piibule]] kuulunud Tartu rahulepingu eksemplar ja palju muud põnevat.<ref>Tartu Linnamuuseumi kodulehekülg - vaadatud 27.10.2015</ref>
+. aastal valminud näitus "Dorpat.Jurjev.Tartu" on Tartu ajaloo museoloogiline interpretatsioon. 2020. aastal möödus 100 aastat [[Tartu rahu]]lepingu sõlmimisest. Juubeliaasta puhul avati Tartu linnamuuseumis uuendatud [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ja Tartu rahu ekspositsioon.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://linnamuuseum.tartu.ee/tartu-rahu-100-linnamuuseumis/|pealkiri=Tartu rahu 100 linnamuuseumis|väljaanne=Muuseumi kodulehekülg|aeg=jaanuar 2020|vaadatud=06.01.2021}}</ref>
 ==Hoonest==
-Kuni 2000. aastani asus Tartu Linnamuuseum aadressil [[Oru tänav|Oru]] 2. Alates 30. augustist 2001 asun muuseum endises kultuurimajas, linnafolklooris ka "[[Katariina maja]]na" tuntud helesinises mõisahoones [[Narva maantee (Tartu)|Narva mnt]] 23. 1790. aastal valminud maja kuulus leitnant [[Woldemar Conrad von Pistohlkors]]ile. Aadliseisuse esindajana soovis ta endale luksuslikku ja moodsat, kuid samas klassikalist linnapaleed, nagu need olid levinud [[Madalmaad]]es, [[Põhjamaad]]es ja [[Saksamaa]]l. Maja arhitekt oli tolleaegse Tartu tuntuim ehitusmeister, Rostocki päritolu [[Johann Heinrich Bartholomäus Walter]], kes projekteeris ka [[Tartu raekoda|Tartu raekoja]] ja töötas Tartus kokku üle 40 aasta.
+Kuni 2000. aastani asus Tartu linnamuuseum aadressil [[Oru tänav|Oru]] 2. Alates 30. augustist 2001 asub muuseum endises kultuurimajas, linnafolklooris ka "[[Katariina maja]]na" tuntud helesinises mõisahoones Narva mnt 23. 1790. aastal valminud maja kuulus leitnant [[Woldemar Conrad von Pistohlkors]]ile. Aadliseisuse esindajana soovis ta endale luksuslikku ja moodsat, kuid samas klassikalist linnapaleed, nagu need olid levinud [[Madalmaad]]es, [[Põhjamaad]]es ja [[Saksamaa]]l. Maja arhitekt oli tolleaegse Tartu tuntuim ehitusmeister, Rostocki päritolu [[Johann Heinrich Bartholomäus Walter]], kes projekteeris ka [[Tartu raekoda|Tartu raekoja]] ja töötas Tartus kokku üle 40 aasta.
 Kahekorruselise kivikatusega elumaja esimesel korrusel oli 8 tuba, eeskoda ja suur köök, teisel korrusel asus suur saal kõrval olevate salongidega. Trepid olid puust; männipuust põrandad värvitud; laed ja seinad krohvitud. Valgeks värvitud tiibuksi oli 12 ja ühe poolega uksi 21, hollandi ahjusid oli 16 ja portselanahjusid 3.