Puupuhkpillid: erinevus redaktsioonide vahel
P HC: lisatud Kategooria:Puupuhkpillid |
Märgised: Tühistatud Visuaalmuudatus |
||
6. rida: | 6. rida: | ||
Klarnetil on ühekordne, oboel ja fagotil aga kahekordne [[lesthuulik]]. Flöödil on [[aukhuulik]]. |
Klarnetil on ühekordne, oboel ja fagotil aga kahekordne [[lesthuulik]]. Flöödil on [[aukhuulik]]. |
||
Klassikalise [[sümfooniaorkester|sümfooniaorkestri]] koosseisu kuuluvad [[flööt]] (''flauto''), [[oboe]] (''oboe''), [[klarnet]] (''clarinetto'') ja [[fagott]] (''fagotto''). Sümfooniaorkestri puupillide seas mängib kõige kõrgemalt flöödi väikeveli - [[pikoloflööt]], madalamalt fagotipapa - [[kontrafagott]]. Nõnda on puupillide [[diapasoon]] väga lai ja katab näiteks peaaegu kogu [[klaver]]i klaviatuuril. Termin 'puupillid' iseloomustab pigem [[kõlavärv]]i, mis on omamoodi 'looduslik' sume ning liidab ja pehmendab [[orkester|orkestris]] särisevaid [[vaskpuhkpill|vaskpille]] ja tihedakõlalisi kellpille. |
Klassikalise [[sümfooniaorkester|sümfooniaorkestri]] koosseisu kuuluvad [[flööt]] (''flauto''), [[oboe]] (''oboe''), [[klarnet]] (''clarinetto'') ja [[fagott]] (''fagotto''). Sümfooniaorkestri puupillide seas mängib kõige kõrgemalt flöödi väikeveli - [[pikoloflööt]], madalamalt fagotipapa - [[kontrafagott]]. Nõnda on puupillide [[diapasoon]] väga lai ja katab näiteks peaaegu kogu [[klaver]]i klaviatuuril. Termin 'puupillid' iseloomustab pigem [[kõlavärv]]i, mis on omamoodi 'looduslik' sume ning liidab ja pehmendab [[orkester|orkestris]] särisevaid [[vaskpuhkpill|vaskpille]] ja tihedakõlalisi kellpille.neh |
||
17. rida: | 17. rida: | ||
* [[Vaskpuhkpillid]] |
* [[Vaskpuhkpillid]] |
||
== |
== Välis lingid == |
||
{{commons|Category:Woodwind instruments|Puupuhkpillid}} |
{{commons|Category:Woodwind instruments|Puupuhkpillid}} |
Redaktsioon: 14. detsember 2020, kell 19:39
See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2007) |
Puupuhkpillid ehk puupillid on puhkpillid ehk aerofonid, mille algseks ajalooliseks valmistamise materjaliks on puit. Tänapäeval kasutatakse puupillide ehitamisel lisaks puidule ka metalli, elevandiluud ning tehismaterjale.
Ehituslikult kujutab puupill endast aukudega toru. Auke sõrmede või klappidega avades ja sulgedes saab muuta helikõrgust.
Klarnetil on ühekordne, oboel ja fagotil aga kahekordne lesthuulik. Flöödil on aukhuulik.
Klassikalise sümfooniaorkestri koosseisu kuuluvad flööt (flauto), oboe (oboe), klarnet (clarinetto) ja fagott (fagotto). Sümfooniaorkestri puupillide seas mängib kõige kõrgemalt flöödi väikeveli - pikoloflööt, madalamalt fagotipapa - kontrafagott. Nõnda on puupillide diapasoon väga lai ja katab näiteks peaaegu kogu klaveri klaviatuuril. Termin 'puupillid' iseloomustab pigem kõlavärvi, mis on omamoodi 'looduslik' sume ning liidab ja pehmendab orkestris särisevaid vaskpille ja tihedakõlalisi kellpille.neh
Vaata ka
- Muusikainstrumentide alfabeetiline loend
- Muusikainstrumentide süstemaatiline loend
- Puhkpillid
- Puhkpillide loend
- Vaskpuhkpillid
Välis lingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Puupuhkpillid |