Termodünaamiline protsess: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Viimane redaktsioon: 26. oktoober 2020, kell 09:46

Termodünaamiline protsess on iga termodünaamilises süsteemis toimuv muutus, mille tulemisena muutub süsteemi olek. Protsessi käigus võib süsteem vahetada keskkonnaga soojust või tööd.

Protsesside liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Termodünaamilisi rotesse liigitatakse harilikult selle suuruse järgi, mis püsib protsessis muutumatuna:

isobaariline protsess toimub jääval rõhul – protsessis rõhk süsteemis ei muutu;
isotermiline protsess toimub jääval temperatuuril – protsessis süsteemi temperatuur ei muutu;
isohooriline protsess toimub jääval mahul – protsessis süsteemi ruumala ei muutu.

Niisugust protsessi, mille käigus süsteemi entroopia on jääv (muutumatu), nimetatakse isoentroopiliseks ehk isentroopseks protsessiks.

Kui protsessi käigus puudub soojusvahetus väliskeskkonnaga, nimetatakse protsessi adiabaatiliseks.

Ringprotsess (näiteks Carnot’ ringprotsess) on niisugune termodünaamiline protsess, mille lõpuks töötav keha/aine jõuab tagasi algolekusse. Otseringprotsessi vahendusel muundavad soojusmasinad soojust mehaaniliseks tööks.

Pöörduvad ja pöördumatud protsessid[muuda | muuda lähteteksti]

Termodünaamiline protsess võib olla kas pöörduv või pöördumatu.

Pöörduvaks protsessiks nimetatakse niisugust protsessi, mis saab kulgeda vastupidises suunas, nii et süsteem läbib kõik olekud mis pärisuunaski ja jõuab algolekusse tagasi (seejuures ka süsteemiga interaktsioonis olev ümbruskeskkond taastub oma algolekus). See on lõpmata aeglane protsess, mis saab kulgeda mõlemas suunas süsteemi olekuparameetrite (nt ruumala, temperatuur jne) lõpmata väikese varieerimise toimel.

Pöördumatu protsessi korral pole olekute vastupidises järjekorras läbimine võimalik. Kõik reaalsed protsessid on rangelt võttes mittepööratavad, kuid sageli kulgevad nad nii aeglases tempos, et neid võib esimeses lähenduses pidada pööratavaiks.

Pöörduva protsessi näiteks on gaasi lõpmata aeglane paisumine või kokkusurumine silindris. Seda protsessi võib juhtida kolvile mõjuva jõu lõpmata väikese muutusega. Kui aga kolbi liigutada lõpliku kiirusega, tekib gaasis lööklaine (gaasi rõhk kolvi vahetus läheduses erineb rõhust ülejäänud gaasis). Sellise protsessi teostamine vastupidises suunas pole võimalik. Samamoodi on mittepööratav ka soojusvahetusprotsess, mis leiab aset, kui kaks erineva temperatuuriga keha kontakti viia.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-'''Termodünaamiline protsess''' on iga [[Termodünaamiline süsteem|termodünaamilises süsteemis]] toimuv muutus.
+'''Termodünaamiline protsess''' on iga [[Termodünaamiline süsteem |termodünaamilises süsteemis]] toimuv muutus, mille tulemisena muutub süsteemi olek. Protsessi käigus võib süsteem vahetada keskkonnaga [[soojus]]t või [[töö]]d.
+== Protsesside liigid ==
-Termodünaamiline protsess võib olla kas ''pööratav'' või ''mittepööratav''. Pööratavaks protsessiks nimetatakse niisugust protsessi, mis saab kulgeda vastupidises suunas, nii et süsteem läbib kõik olekud mis pärisuunaski ja jõuab algolekusse tagasi (seejuures ka süsteemiga interaktsioonis olev ümbruskeskkond taastub oma algolekus). Pööratav on niisiis lõpmata aeglane protsess, mis saab kulgeda mõlemas suunas süsteemi olekuparameetrite (nt ruumala, temperatuur jne) lõpmata väikese varieerimise toimel. Mittepööratava protsessi korral pole olekute vastupidises järjekorras läbimine võimalik. Kõik reaalsed protsessid on rangelt võttes mittepööratavad, kuid sageli kulgevad nad nii aeglases tempos, et neid võib esimeses lähenduses pidada pööratavaiks.
+Termodünaamilisi rotesse liigitatakse harilikult selle [[füüsikaline suurus |suuruse]] järgi, mis püsib protsessis muutumatuna:
+* [[isobaariline protsess]] toimub jääval [[rõhk |rõhul]] – protsessis rõhk süsteemis ei muutu;
+* [[isotermiline  protsess]] toimub jääval [[temperatuur]]il – protsessis süsteemi temperatuur ei muutu;
+* [[isohooriline protsess]] toimub jääval mahul – protsessis süsteemi [[ruumala]] ei muutu.
+Niisugust protsessi, mille käigus süsteemi [[entroopia]] on jääv (muutumatu), nimetatakse isoentroopiliseks ehk isentroopseks protsessiks.
+Kui protsessi käigus puudub soojusvahetus väliskeskkonnaga, nimetatakse protsessi [[adiabaatiline protsess |adiabaatiliseks]].
-Pööratava protsessi näiteks on [[gaas]]i lõpmata aeglane paisumine või kokkusurumine silindris. Selle protsessi suunda võib kontrollida kolvile mõjuva [[jõud|jõu]] lõpmata väikese muutusega. Kui aga kolbi liigutada lõpliku kiirusega, tekib gaasis lööklaine (gaasi rõhk kolvi vahetus läheduses erineb rõhust ülejäänud gaasis). See on aga dissipatiivne prtosess, mille teostamine vastupidises suunas pole võimalik. Samamoodi mittepööratav on ka soojusvahetusprotsess, mis leiab aset kui kaks (lõplikul määral) erineva [[temperatuur]]iga [[keha]] kontakti viia.
+[[Ringprotsess]] (näiteks [[Carnot' tsükkel |Carnot’ ringprotsess]]) on niisugune termodünaamiline protsess, mille lõpuks töötav keha/aine jõuab tagasi algolekusse. Otseringprotsessi vahendusel muundavad [[soojusmasin]]ad soojust [[Mehaaniline töö |mehaaniliseks tööks]].
-Termodünaamilise protsessi pööratavus on tihedalt seotud [[termodünaamika teine seadus|termodünaamika teise seadusega]] ja [[entroopia]] muutumisega.
+== Pöörduvad ja pöördumatud protsessid ==
+Termodünaamiline protsess võib olla kas pöörduv või pöördumatu.
+Pöörduvaks protsessiks nimetatakse niisugust protsessi, mis saab kulgeda vastupidises suunas, nii et süsteem läbib kõik olekud mis pärisuunaski ja jõuab algolekusse tagasi (seejuures ka süsteemiga interaktsioonis olev ümbruskeskkond taastub oma algolekus). See on lõpmata aeglane protsess, mis saab kulgeda mõlemas suunas süsteemi olekuparameetrite (nt ruumala, temperatuur jne) lõpmata väikese varieerimise toimel.
+Pöördumatu protsessi korral pole olekute vastupidises järjekorras läbimine võimalik. Kõik reaalsed protsessid on rangelt võttes mittepööratavad, kuid sageli kulgevad nad nii aeglases tempos, et neid võib esimeses lähenduses pidada pööratavaiks.
+Pöörduva protsessi näiteks on [[gaas]]i lõpmata aeglane paisumine või kokkusurumine silindris. Seda protsessi võib juhtida kolvile mõjuva [[jõud|jõu]] lõpmata väikese muutusega. Kui aga kolbi liigutada lõpliku kiirusega, tekib gaasis lööklaine (gaasi rõhk kolvi vahetus läheduses erineb rõhust ülejäänud gaasis). Sellise protsessi teostamine vastupidises suunas pole võimalik. Samamoodi on mittepööratav ka soojusvahetusprotsess, mis leiab aset, kui kaks erineva [[temperatuur]]iga [[keha]] kontakti viia.
 [[Kategooria:Termodünaamika]]