Erinevus lehekülje "Michał Vituška" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
P
resümee puudub
P
P
1944. a. treeniti Ida-Preisimaal Dallwitzis valgevene rahvusest parašütiste-diversante tegutsemaks rinde tagalas, Vituškast sai Saksa armee major. Üksust nimetati "Mustaks kassiks" ("''Чорны кот''"). 17./18. novembri öösel 1944 visati 27-meheline üksus, mida juhtis Vituška langevarjudega Vilniuse lähedal alla. Nõukogude Liidu versiooni kohaselt tapeti ta Nõukogude julgeoleku poolt 7. jaanuaril 1945 Rudnitski metsas.<ref>https://beldumka.belta.by/isfiles/000167_910754.pdf</ref> <ref>https://bydc.info/news/530-zhiv-ili-mjortv-mikhail-vitushko-dokumenty</ref>
 
Teise, valgevene pagulaste versiooni kohaselt juhtis ta [[1944]]. aastast [[Nõukogude Liit|Nõukogude]]-vastast [[sissisõda]] nn [[Valgevene Vabastusarmee|Valgevene Vabastusrinde]] eesotsas peamiselt Valgevene kesk- ja lääneosas, kuid ka mujal. Pärast aktiivse vastupanu lõppemist [[1956]]. aastal lahkus osa sissidest Läände või legaliseerus Valgevenes. Ka Vituška lahkus Nõukogude Liidust 1950. aastal, põgenedes üle Poola Lääne-Saksamaale. Tal õnnestus ennast Lääne-Euroopas varjata Nõukogude luure eest ja elas kõrge vanuseni Saksamaal, kus tema poja teatel suri Alpides asuvas sanatooriumis 27. aprillil 2006.<ref>http://www.nashaniva.by/index.php?c=ar&i=2534</ref> Selle versiooni kohta mingeid vettpidavaid tõendeid pole. Tänapäevases Valgevenes esindab seda valgevene ajaloolane [[Sergei Jorš]] (''Сяргей Іванавіч Ёрш'') (s. 1972), tema väiteid on kahtluse alla seatud ka Lukašenka diktatuuri oponeerivates väljaannetes.<ref>https://budzma.by/news/yak-dva-chalavyeki-prydumali-mif-pra-mikhala-vitushku.html</ref>
 
==Välislingid==
492

muudatust

Navigeerimismenüü