Eestimaa rüütelkonna hoone: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud vigane väide |
Eesti tähestiku järgi siiski L-tähe kujuline. Märgised: Visuaalmuudatus Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
||
| 33. rida: | 33. rida: | ||
Kinnistu Toompeal kuulus Eestimaa rüütelkonnale alates 1652. aastast, kuid sellel asunud hooned põlesid nagu endine rüütelkonna hoonegi ([[Rahukohtu tänav]] 3) [[1684]]. aasta [[Toompea tulekahju]]s. Pärast kahe eelmise ehitise hävimist tulekahjudes ehitati [[1845]]–[[1848]] [[Georg Winterhalter]]i projekti järgi Eestimaa rüütelkonnale uus kahekorruseline [[uusrenessanss]]-stiilis hoone. See oli üks esimesi omataolisi Tallinnas. |
Kinnistu Toompeal kuulus Eestimaa rüütelkonnale alates 1652. aastast, kuid sellel asunud hooned põlesid nagu endine rüütelkonna hoonegi ([[Rahukohtu tänav]] 3) [[1684]]. aasta [[Toompea tulekahju]]s. Pärast kahe eelmise ehitise hävimist tulekahjudes ehitati [[1845]]–[[1848]] [[Georg Winterhalter]]i projekti järgi Eestimaa rüütelkonnale uus kahekorruseline [[uusrenessanss]]-stiilis hoone. See oli üks esimesi omataolisi Tallinnas. |
||
Ehitusaegne [[historitsism|historitsistlik]] sisekujundus on suures osas säilinud tänaseni. Hoone on |
Ehitusaegne [[historitsism|historitsistlik]] sisekujundus on suures osas säilinud tänaseni. Hoone on L-tähe kujuline. Kiriku platsile avanevas majaosas on esindusruumid ja [[Kohtu tänav (Tallinn)|Kohtu tänava]] poolsel küljel ääristavad sisekoridori töökabinetid. Peahoone esimesel korrusel asub avar [[vestibüül]], kust suundub [[paraadtrepp]] teisele korrusele, kus asuvad kaks saali. Hoone keldris on kõrged [[võlv]]laed. Hoone taga aadressil [[Toom-Rüütli tänav|Toom-Rüütli]] 2 asub hoone majandushoone. Rüütelkonna maja nimetati seal toimunud rüütel- ja maiskonna [[maapäev (rüütelkond)|maapäeva]] järgi ka ''Landstube''{{'}}ks. |
||
Aastatel [[1920]]–[[1940]] asus hoones [[välisministeerium]] ja aastatel 1948–1992 [[Eesti Rahvusraamatukogu]].<ref>[http://www.epl.ee/artikkel/285303 Rüütelkonna hoonesse võib peaminister kolida]. Eesti Päevaleht, 16. veebruar 2005.</ref> |
Aastatel [[1920]]–[[1940]] asus hoones [[välisministeerium]] ja aastatel 1948–1992 [[Eesti Rahvusraamatukogu]].<ref>[http://www.epl.ee/artikkel/285303 Rüütelkonna hoonesse võib peaminister kolida]. Eesti Päevaleht, 16. veebruar 2005.</ref> |
||
Redaktsioon: 29. juuli 2020, kell 19:38
|
See artikkel räägib hoonest Tallinnas; Kuressaares asuva hoone kohta vaata artiklit Saaremaa rüütelkonna hoone. |
| Eestimaa rüütelkonna hoone | |
|---|---|
 | |
| Üldandmed | |
| Asukoht | Toompea, Tallinn |
| Stiil | uusrenessanss |
| Ehituse algus | 1845 |
| Ehituse lõpp | 1848 |
| Aadress | Kiriku plats 1 / Kohtu 1 |
| Koordinaadid | 59° 26′ 13″ N, 24° 44′ 25″ E |
| Tehniline ülevaade | |
| Korruseid | 2 |
| Projekt ja ehitus | |
| Arhitekt | Georg Winterhalter |
Eestimaa rüütelkonna hoone on Eestimaa rüütelkonnale kuulunud hoone Tallinnas Toompeal. Hoone on kaitse all arhitektuurimälestisena. Kultuurimälestis nr 8490.[1]
Hoone ajalugu
Kinnistu Toompeal kuulus Eestimaa rüütelkonnale alates 1652. aastast, kuid sellel asunud hooned põlesid nagu endine rüütelkonna hoonegi (Rahukohtu tänav 3) 1684. aasta Toompea tulekahjus. Pärast kahe eelmise ehitise hävimist tulekahjudes ehitati 1845–1848 Georg Winterhalteri projekti järgi Eestimaa rüütelkonnale uus kahekorruseline uusrenessanss-stiilis hoone. See oli üks esimesi omataolisi Tallinnas.
Ehitusaegne historitsistlik sisekujundus on suures osas säilinud tänaseni. Hoone on L-tähe kujuline. Kiriku platsile avanevas majaosas on esindusruumid ja Kohtu tänava poolsel küljel ääristavad sisekoridori töökabinetid. Peahoone esimesel korrusel asub avar vestibüül, kust suundub paraadtrepp teisele korrusele, kus asuvad kaks saali. Hoone keldris on kõrged võlvlaed. Hoone taga aadressil Toom-Rüütli 2 asub hoone majandushoone. Rüütelkonna maja nimetati seal toimunud rüütel- ja maiskonna maapäeva järgi ka Landstube 'ks.
Aastatel 1920–1940 asus hoones välisministeerium ja aastatel 1948–1992 Eesti Rahvusraamatukogu.[2]
1. aprillil 1993 avati rüütelkonna hoones Eesti Kunstimuuseumi ekspositsioon, kuna muuseumi kasutuses olnud Kadrioru loss oli täieliku amortisatsiooni tõttu 1991. aasta septembris suletud. Kunstimuuseum kolis hoones välja 2005. aastal vastvalminud Kumu hoonesse.
Aastatel 2009–2016 tegutses rüütelkonna hoones Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond.[3]
Vaata ka
Viited
- ↑ 8490 Eestimaa Rüütelkonna hoone, 18. saj. I pool, 1848. a. kultuurimälestiste riiklikus registris
- ↑ Rüütelkonna hoonesse võib peaminister kolida. Eesti Päevaleht, 16. veebruar 2005.
- ↑ Vaata, millises seisus on värvika ajalooga Rüütelkonna hoone, millest saab riigi esindusmaja. Delfi, 26. aprill 2016.
Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Eestimaa rüütelkonna hoone |