Rägavere mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Merleke5 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Merleke5 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
10. rida: 10. rida:
Praegune Rägavere mõisa peahoone (härrastemaja) on ehitatud 18. sajandi lõpuveerandil. 19. sajandi teisel poolel ja hiljemgi on tehtud ümberehitusi. Arhitektuuriliselt on mõisa peahoone [[varaklassitsism|varaklassitsistlikus]] stiilis, kuid maja juures on veel mõjutusi barokist - peatrepp on barokne ja ka uksed. 1899. aastal oli hoones tulekahju, kahjude likvideerimisel ehitati peahoone veidi pikemaks ja sellega lisandus hoone paremasse tiiba söögituba.<ref name="kultmälestiste_register" /><ref name=":0" />
Praegune Rägavere mõisa peahoone (härrastemaja) on ehitatud 18. sajandi lõpuveerandil. 19. sajandi teisel poolel ja hiljemgi on tehtud ümberehitusi. Arhitektuuriliselt on mõisa peahoone [[varaklassitsism|varaklassitsistlikus]] stiilis, kuid maja juures on veel mõjutusi barokist - peatrepp on barokne ja ka uksed. 1899. aastal oli hoones tulekahju, kahjude likvideerimisel ehitati peahoone veidi pikemaks ja sellega lisandus hoone paremasse tiiba söögituba.<ref name="kultmälestiste_register" /><ref name=":0" />


Pärast Teist maailmasõda oli mõisa peahoones kool, kuid pärast kooli likvideerimist omandas selle [[Eduard Vilde nimeline kolhoos (Rakvere rajoon)|Eduard Vilde nimeline kolhoos]] ning asus hoonet restaureerima. Rägavere mõis oli 1970. aastatel üks esimesi restaureeritud mõisaid Eestis. Peale restaureerimist, aastatel 1976–1983 oli mõisas [[Eduard Vilde nimeline kolhoos (Rakvere rajoon)|Eduard Vilde nimelise kolhoosi]] kultuurikeskus.<ref name="EE" /><ref name="kultmälestiste_register" /> Sisekujunduse autor oli [[Leila Pärtelpoeg]].<ref name=":0" />
20. sajandil oli mõisa peahoones kool, kuid pärast kooli likvideerimist omandas selle [[Eduard Vilde nimeline kolhoos (Rakvere rajoon)|Eduard Vilde nimeline kolhoos]] ning asus hoonet restaureerima. Rägavere mõis oli 1970. aastatel üks esimesi restaureeritud mõisaid Eestis. Peale restaureerimist, aastatel 1976–1983 oli mõisas [[Eduard Vilde nimeline kolhoos (Rakvere rajoon)|Eduard Vilde nimelise kolhoosi]] kultuurikeskus.<ref name="EE" /><ref name="kultmälestiste_register" /> Sisekujunduse autor oli [[Leila Pärtelpoeg]].<ref name=":0" />


Mõisa peahoone lähedale hoovi ehitati 1960. aastatel väike kortermaja, kuid kui mõis läks 1999. aastal eravaldusesse,<ref name="kultmälestiste_register" /><ref>[http://www.ragavere.ee/ Rägavere mõisa koduleht]</ref> lasi uus omanik selle lammutada. Praegu on auhoovi ümber tall-tõllakuur ja teisel pool ait. Park jääb maja taha.<ref name=":0" />
Mõisa peahoone lähedale hoovi ehitati 1960. aastatel väike kortermaja, kuid kui mõis läks 1999. aastal eravaldusesse,<ref name="kultmälestiste_register" /><ref>[http://www.ragavere.ee/ Rägavere mõisa koduleht]</ref> lasi uus omanik selle lammutada. Praegu on auhoovi ümber tall-tõllakuur ja teisel pool ait. Park jääb maja taha.<ref name=":0" />

Redaktsioon: 5. juuni 2020, kell 10:20

 See artikkel on Virumaal olnud ajaloolisest mõisast; samanimeline mõis asus ka Ambla kihelkonnas Järvamaal (Rägavere mõis (Ambla)).

Mõisa peahoone
Rägavere mõisa tuuleveski varemed
Rägavere mõisa park

Rägavere mõis (saksa keeles Raggafer) oli rüütlimõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal. Nüüdisaegse haldusjaotuse järgi jääb endine mõisasüda Lääne-Viru maakonna Rakvere valla Rägavere külla.

1764. aastal omandas Rägavere mõisa Hermann von Kaulbars ning see oli nende perekonna käes kuni aastani 1860, mil selle ostis Alexander von Dehn (tema lapselaps, Karl von Dehn, oli viimane mõisnik enne mõisa võõrandamist). Kaulbarsidele kuulus ka lähedal asuv Mõdriku mõis.[1]

Praegune Rägavere mõisa peahoone (härrastemaja) on ehitatud 18. sajandi lõpuveerandil. 19. sajandi teisel poolel ja hiljemgi on tehtud ümberehitusi. Arhitektuuriliselt on mõisa peahoone varaklassitsistlikus stiilis, kuid maja juures on veel mõjutusi barokist - peatrepp on barokne ja ka uksed. 1899. aastal oli hoones tulekahju, kahjude likvideerimisel ehitati peahoone veidi pikemaks ja sellega lisandus hoone paremasse tiiba söögituba.[2][1]

20. sajandil oli mõisa peahoones kool, kuid pärast kooli likvideerimist omandas selle Eduard Vilde nimeline kolhoos ning asus hoonet restaureerima. Rägavere mõis oli 1970. aastatel üks esimesi restaureeritud mõisaid Eestis. Peale restaureerimist, aastatel 1976–1983 oli mõisas Eduard Vilde nimelise kolhoosi kultuurikeskus.[3][2] Sisekujunduse autor oli Leila Pärtelpoeg.[1]

Mõisa peahoone lähedale hoovi ehitati 1960. aastatel väike kortermaja, kuid kui mõis läks 1999. aastal eravaldusesse,[2][4] lasi uus omanik selle lammutada. Praegu on auhoovi ümber tall-tõllakuur ja teisel pool ait. Park jääb maja taha.[1]

Rägavere mõisa kabel

Rägavere mõisa kalmistu ja Kaulbarside perekonnakabel

Mõisa südamest linnulennult 0,7 km kaugusele põhjakirdesse jääb mõisa kalmistu ja 19. sajandil ehitatud Kaulbarside perekonnakabel.

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Rägavere mõis. Mõisablogi Mõisalood.
  2. 2,0 2,1 2,2 Kultuurimälestiste riiklik register (vaadatud 18.03.2013)
  3. Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 490.
  4. Rägavere mõisa koduleht

Välislingid