Naiste õigused: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
added {{reflist}} template (booster)
PResümee puudub
Märgised: tekstilink teise vikisse Visuaalmuudatus: ümberlülitus
1. rida: 1. rida:
{{Toimeta|kuu=märts|aasta=2020}} {{Vikinda|kuu=märts|aasta=2020}} {{Keeletoimeta|kuu=märts|aasta=2020}}
'''Naiste õigused''' (ingl [[:en:Women's_rights|Women's rights]]) on õigused kogu maailma naiste ja tütarlaste jaoks<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Women%27s_rights|Pealkiri=Women's rights|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.12.2018}}</ref>. Inimõiguste ülddeklaratsioon kuulutati välja 10. detsembril [[1948]]. aastal kui ühine saavutuste norm kõigile inimestele ja rahvustele<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.un.org/en/universal-declaration-human-rights/index.html|Pealkiri=Universal Declaration of Human Rights|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.12.2018}}</ref>. [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] rahvad kinnitasid meestele ja naistele võrdsed võimalused<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.un.org/en/universal-declaration-human-rights/index.html|Pealkiri=Preamble|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.12.2018}}</ref>. Need õigused on: õigus elada ilma vägivallata ja orjuseta, olla haritud, teenida õiglast töötasu ning omada vara<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.globalfundforwomen.org/womens-human-rights/#.XA6qtVUzbIV|Pealkiri=What are women’s human rights?|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.12.2018}}</ref>.
'''Naiste õigused''' (ingl [[:en:Women's_rights|Women's rights]]) on õigused kogu maailma naiste ja tütarlaste jaoks<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Women%27s_rights|Pealkiri=Women's rights|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.12.2018}}</ref>. Inimõiguste ülddeklaratsioon kuulutati välja 10. detsembril [[1948]]. aastal kui ühine saavutuste norm kõigile inimestele ja rahvustele<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.un.org/en/universal-declaration-human-rights/index.html|Pealkiri=Universal Declaration of Human Rights|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.12.2018}}</ref>. [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] rahvad kinnitasid meestele ja naistele võrdsed võimalused<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.un.org/en/universal-declaration-human-rights/index.html|Pealkiri=Preamble|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.12.2018}}</ref>. Need õigused on: õigus elada ilma vägivallata ja orjuseta, olla haritud, teenida õiglast töötasu ning omada vara<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.globalfundforwomen.org/womens-human-rights/#.XA6qtVUzbIV|Pealkiri=What are women’s human rights?|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.12.2018}}</ref>.


18. rida: 19. rida:
1994. aastal toimus Kairos rahvusvaheline konverents “Rahvastik ja Areng“, mis oli nurgakiviks naiste õigustele<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.unfpa.org/events/international-conference-population-and-development-icpd|Pealkiri=International Conference on Population and Development (ICPD)|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.12.2018}}</ref>.
1994. aastal toimus Kairos rahvusvaheline konverents “Rahvastik ja Areng“, mis oli nurgakiviks naiste õigustele<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.unfpa.org/events/international-conference-population-and-development-icpd|Pealkiri=International Conference on Population and Development (ICPD)|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.12.2018}}</ref>.


2012. aastal toimus Rio de Janeiro's ÜRO kestliku arengu eesmärkide konverents, et analüüsida saavutatud edusamme, alates 1992. aastal toimunud konverentsist “Keskkond ja areng"<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.ohchr.org/Documents/Events/WHRD/WomenRightsAreHR.pdf|Pealkiri=UNITED NATIONS CONFERENCE ON SUSTAINABLE DEVELOPMENT|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.12.2018}}</ref>. 2012. aasta konverentsil kinnitati uuesti riikide kohustused<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.un.org/en/development/desa/population/migration/generalassembly/docs/globalcompact/A_RES_66_288.pdf|Pealkiri=Our common vision|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.12.2018}}</ref>.
2012. aastal toimus Rio de Janeiros ÜRO keskkonna- ja arengukonverents, et analüüsida saavutatud edusamme, alates 1992. aastal toimunud konverentsist “Keskkond ja areng"<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.ohchr.org/Documents/Events/WHRD/WomenRightsAreHR.pdf|Pealkiri=UNITED NATIONS CONFERENCE ON SUSTAINABLE DEVELOPMENT|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.12.2018}}</ref>. 2012. aasta konverentsil kinnitati uuesti riikide kohustused<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.un.org/en/development/desa/population/migration/generalassembly/docs/globalcompact/A_RES_66_288.pdf|Pealkiri=Our common vision|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.12.2018}}</ref>.


2015. aastal lepiti globaalselt kokku kestliku arengu eesmärgid kuni aastani 2030<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.terveilm.ee/leht/teabekeskuse-teemad/kestliku-arengu-eesmargid/|Pealkiri=KESTLIKU ARENGU EESMÄRGID|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.12.2018}}</ref>. [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] [[Kestliku arengu eesmärgid|kestliku arengu eesmärk]] nr 5: saavutada sooline võrdõiguslikkus ning tõsta naiste ja tüdrukute otsustusõigust<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Kestliku_arengu_eesm%C3%A4rgid#Sooline_v%C3%B5rd%C3%B5iguslikkus|Pealkiri=Sooline võrdõiguslikkus|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.12.2018}}</ref>.
2015. aastal lepiti globaalselt kokku kestliku arengu eesmärgid kuni aastani 2030<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.terveilm.ee/leht/teabekeskuse-teemad/kestliku-arengu-eesmargid/|Pealkiri=KESTLIKU ARENGU EESMÄRGID|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.12.2018}}</ref>. [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] [[Kestliku arengu eesmärgid|kestliku arengu eesmärk]] nr 5: saavutada sooline võrdõiguslikkus ning tõsta naiste ja tüdrukute otsustusõigust<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Kestliku_arengu_eesm%C3%A4rgid#Sooline_v%C3%B5rd%C3%B5iguslikkus|Pealkiri=Sooline võrdõiguslikkus|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.12.2018}}</ref>.
27. rida: 28. rida:
Eesti
Eesti


Naised 15- kuni 24-aastased – keskmiselt 5,33 aastat koolis osalemist (1970)<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.gapminder.org/tools/#$state$time$value=1970;&marker$select@$country=est&trailStartTime=1970;;&axis_y$which=mean_years_in_school_women_15_to_24_years&domainMin:null&domainMax:null&zoomedMin:null&zoomedMax:null&spaceRef:null;;;&chart-type=bubbles|Pealkiri=Mean years in school|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.12.2018}}</ref>.
Naised 15–24-aastased – keskmiselt 5,33 aastat koolis osalemist (1970)<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.gapminder.org/tools/#$state$time$value=1970;&marker$select@$country=est&trailStartTime=1970;;&axis_y$which=mean_years_in_school_women_15_to_24_years&domainMin:null&domainMax:null&zoomedMin:null&zoomedMax:null&spaceRef:null;;;&chart-type=bubbles|Pealkiri=Mean years in school|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.12.2018}}</ref>.


Naised 15- kuni 24-aastased – keskmiselt 11,6 aastat koolis osalemist (2015)<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.gapminder.org/tools/#$state$time$value=2015;&marker$select@$country=est&trailStartTime=1970;;&axis_y$which=mean_years_in_school_women_15_to_24_years&domainMin:null&domainMax:null&zoomedMin:null&zoomedMax:null&spaceRef:null;;;&chart-type=bubbles|Pealkiri=Mean years in school|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.12.2018}}</ref>.
Naised 15–24-aastased – keskmiselt 11,6 aastat koolis osalemist (2015)<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.gapminder.org/tools/#$state$time$value=2015;&marker$select@$country=est&trailStartTime=1970;;&axis_y$which=mean_years_in_school_women_15_to_24_years&domainMin:null&domainMax:null&zoomedMin:null&zoomedMax:null&spaceRef:null;;;&chart-type=bubbles|Pealkiri=Mean years in school|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.12.2018}}</ref>.


45 aasta jooksul on 15- kuni 24-aastaste naiste koolis veedetud aastate hulk suurenenud 6,27 aasta võrra.
45 aasta jooksul on 15–24-aastaste naiste õpinguaastate hulk suurenenud 6,27 aasta võrra.


Mehed 15- kuni 24-aastased – keskmiselt 5,15 aastat koolis osalemist (1970)<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.gapminder.org/tools/#$state$time$value=1970;&marker$select@$country=est&trailStartTime=1970;;&axis_y$which=mean_years_in_school_men_15_to_24_years&domainMin:null&domainMax:null&zoomedMin:null&zoomedMax:null&spaceRef:null;;;&chart-type=bubbles|Pealkiri=Mean years in school|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.12.2018}}</ref>.
Mehed 15–24-aastased – keskmiselt 5,15 aastat koolis osalemist (1970)<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.gapminder.org/tools/#$state$time$value=1970;&marker$select@$country=est&trailStartTime=1970;;&axis_y$which=mean_years_in_school_men_15_to_24_years&domainMin:null&domainMax:null&zoomedMin:null&zoomedMax:null&spaceRef:null;;;&chart-type=bubbles|Pealkiri=Mean years in school|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.12.2018}}</ref>.


Mehed 15- kuni 24-aastased – keskmiselt 10,6 aastat koolis osalemist (2015)<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.gapminder.org/tools/#$state$time$value=2015;&marker$select@$country=est&trailStartTime=1970;;&axis_y$which=mean_years_in_school_men_15_to_24_years&domainMin:null&domainMax:null&zoomedMin:null&zoomedMax:null&spaceRef:null;;;&chart-type=bubbles|Pealkiri=Mean years in school|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.12.2018}}</ref>.
Mehed 15–24-aastased – keskmiselt 10,6 aastat koolis osalemist (2015)<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.gapminder.org/tools/#$state$time$value=2015;&marker$select@$country=est&trailStartTime=1970;;&axis_y$which=mean_years_in_school_men_15_to_24_years&domainMin:null&domainMax:null&zoomedMin:null&zoomedMax:null&spaceRef:null;;;&chart-type=bubbles|Pealkiri=Mean years in school|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.12.2018}}</ref>.


45 aasta jooksul on 15- kuni 24-aastaste meeste koolis veedetud aastate hulk suurenenud 5,45 aasta võrra.
45 aasta jooksul on 15–24-aastaste meeste koolis veedetud aastate hulk suurenenud 5,45 aasta võrra.


== Lapsabielu ==
== Lapsabielu ==
Lapsabielu on abielu, kui tüdruk abiellub enne 18. aastaseks saamist<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.terveilm.ee/leht/blogi/mis-on-lapsabielu-moju/|Pealkiri=MIS ON LAPSABIELU?|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.12.2018}}</ref>.
Lapsabielu on abielu, kui tüdruk abiellub enne 18-aastaseks saamist<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.terveilm.ee/leht/blogi/mis-on-lapsabielu-moju/|Pealkiri=MIS ON LAPSABIELU?|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.12.2018}}</ref>.


2006.–2017. aastate andmetel on lapsabielude protsent kõige suurem mustal mandril. Kõige rohkem on lapsabielusid: Nigeris 76%, Kesk-Aafrika Vabariigis 68%, Tšaadis 67%, Malis 52% ja Lõuna-Sudaanis 52%.
2006.–2017. aasta andmetel on lapsabielude protsent kõige suurem mustal mandril. Kõige rohkem on lapsabielusid: Nigeris 76%, Kesk-Aafrika Vabariigis 68%, Tšaadis 67%, Malis 52% ja Lõuna-Sudaanis 52%.


Aasias on lapsabielude protsent veidi madalam, kuid enim on neid Bangladeshis 59% ja Nepalis 40%.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.unfpa.org/data/world-population-dashboard|Pealkiri=Child marriage by age 18, per cent, 2006-2017|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.12.2018}}</ref>
Aasias on lapsabielude protsent veidi madalam, kuid enim on neid Bangladeshis 59% ja Nepalis 40%.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.unfpa.org/data/world-population-dashboard|Pealkiri=Child marriage by age 18, per cent, 2006-2017|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.12.2018}}</ref>
49. rida: 50. rida:


=== Naised parlamendis ===
=== Naised parlamendis ===
Eesti on maailmas 61. kohal 193-st riigist, 1. novembri 2018. aasta andmetel<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://archive.ipu.org/wmn-e/classif.htm|Pealkiri=Women in national parliaments|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.12.2018}}</ref>.
Eesti on maailmas 61. kohal 193 riigist, 1. novembri 2018 andmetel<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://archive.ipu.org/wmn-e/classif.htm|Pealkiri=Women in national parliaments|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.12.2018}}</ref>.


2009.–2015. aastal oli maailmas vähem kui 1/3 naisi kesk- ja tippjuhid (67 riigi arvestuses).
2009.–2015. aastal oli maailmas vähem kui 1/3 naisi kesk- ja tippjuhid (67 riigi arvestuses).
55. rida: 56. rida:
2017. aastal oli maailmas naisi parlamendis 23,4%.<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.stat.ee/valjaanne-2018_saastva-arengu-naitajad|Pealkiri=Säästva arengu näitajad|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.12.2018|Failitüüp=pdf}}</ref>
2017. aastal oli maailmas naisi parlamendis 23,4%.<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.stat.ee/valjaanne-2018_saastva-arengu-naitajad|Pealkiri=Säästva arengu näitajad|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.12.2018|Failitüüp=pdf}}</ref>


1. novembril 2018 aasta seisuga on naiste osakaal nii alamkojas kui ka ülemkojas 24%<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://archive.ipu.org/wmn-e/world.htm|Pealkiri=Women in National Parliaments|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.12.2018}}</ref>.
1. novembri 2018 seisuga on naiste osakaal nii alamkojas kui ka ülemkojas 24%<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://archive.ipu.org/wmn-e/world.htm|Pealkiri=Women in National Parliaments|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.12.2018}}</ref>.


=== Poliitilised eesmärgid soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks ===
=== Poliitilised eesmärgid soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks ===
Euroopa Liidu Nõukogu
Euroopa Liidu Nõukogu


* 2011. aastal võeti vastu: Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakt aastateks 2011-2020<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/lsa/119628.pdf|Pealkiri=Council conclusions on the European Pact
* 2011. aastal võeti vastu Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakt aastateks 2011–2020<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/lsa/119628.pdf|Pealkiri=Council conclusions on the European Pact
for gender equality for the period 2011 - 2020|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.12.2018}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://enut.ee/ressursid/viited-ja-ressursid/ettevotlus-eige-ulevaade|Pealkiri=Euroopa Liidu Nõukogu|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.12.2018}}</ref>.
for gender equality for the period 2011 - 2020|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.12.2018}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://enut.ee/ressursid/viited-ja-ressursid/ettevotlus-eige-ulevaade|Pealkiri=Euroopa Liidu Nõukogu|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.12.2018}}</ref>.


78. rida: 79. rida:


== Naiste ümberlõikamine ==
== Naiste ümberlõikamine ==
Naiste ümberlõikamist (ingl k [[:en:Female_genital_mutilation|Female genital mutilation]] as known as FGM) tehakse religioossel põhjusel<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Female_genital_mutilation#Religion|Pealkiri=Religion|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.12.2018}}</ref>.
Naiste ümberlõikamist (ingl k [[:en:Female_genital_mutilation|Female genital mutilation]], FGM) tehakse religioossel põhjusel<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Female_genital_mutilation#Religion|Pealkiri=Religion|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.12.2018}}</ref>.


Ida- ja Lõuna-Aafrikas: Eritrea 69% ja Etioopia 47%.
Ida- ja Lõuna-Aafrikas: Eritrea 69% ja Etioopia 47%.
86. rida: 87. rida:
Araabia maad: Somaalia 97%, Djibouti 90%, Sudaan 82%, Egiptus 70%.
Araabia maad: Somaalia 97%, Djibouti 90%, Sudaan 82%, Egiptus 70%.


Naiste ümberlõikamine 15- kuni 19-aastaste tüdrukute seas, 2004.–2017. aastate andmetel.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.unfpa.org/data/world-population-dashboard|Pealkiri=FGM prevalence among girls aged 15-19, per cent, 2004-2017|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.12.2018}}</ref>
Naiste ümberlõikamine 15–19-aastaste tüdrukute seas, 2004.–2017. aastate andmetel.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.unfpa.org/data/world-population-dashboard|Pealkiri=FGM prevalence among girls aged 15-19, per cent, 2004-2017|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.12.2018}}</ref>


== Palgalõhe ==
== Palgalõhe ==
100. rida: 101. rida:


== Vaata ka ==
== Vaata ka ==

* [[Feminism]]
* [[Feminism]]
* [[Naiste valimisõigus]]
* [[Naiste valimisõigus]]


== Välislingid ==
== Välislingid ==
https://feministeerium.ee/
* https://feministeerium.ee/
* https://www.globalfundforwomen.org/

https://www.globalfundforwomen.org/
* https://www.maailmakool.ee/naised-uhiskonna-sudames/
* https://www.maailmakool.ee/9-peatukk-sooline-vordoiguslikkus/

* https://www.unwomen.org/en
http://www.maailmakool.ee/naised-uhiskonna-sudames/

https://www.maailmakool.ee/9-peatukk-sooline-vordoiguslikkus/

http://www.unwomen.org/en


== Viited ==
== Viited ==

{{viited}}
{{viited}}



Redaktsioon: 30. märts 2020, kell 21:05

Naiste õigused (ingl Women's rights) on õigused kogu maailma naiste ja tütarlaste jaoks[1]. Inimõiguste ülddeklaratsioon kuulutati välja 10. detsembril 1948. aastal kui ühine saavutuste norm kõigile inimestele ja rahvustele[2]. ÜRO rahvad kinnitasid meestele ja naistele võrdsed võimalused[3]. Need õigused on: õigus elada ilma vägivallata ja orjuseta, olla haritud, teenida õiglast töötasu ning omada vara[4].

Ajalugu

20. sajandi teisel poolel toimusid maailmas rahvusvahelised konverentsid, mis on aidanud poliitiliselt kaasa naiste õiguste ja võrdsuse suurenemisele[5].

1975. aastal Méxicos[6] (rahvusvaheline naiste aasta).

1975–1985 naiste kümnend[5].

1980. aastal Kopenhaagenis[7].

1985. aastal Nairobis[8].

1995. aastal Pekingis[9].

1993. aastal toimus Viennas rahvusvaheline konverents inimõiguste teemal. Seda konverentsi kutsuti ka “Naiste õigused on inimõigused“.[10]

1994. aastal toimus Kairos rahvusvaheline konverents “Rahvastik ja Areng“, mis oli nurgakiviks naiste õigustele[11].

2012. aastal toimus Rio de Janeiros ÜRO keskkonna- ja arengukonverents, et analüüsida saavutatud edusamme, alates 1992. aastal toimunud konverentsist “Keskkond ja areng"[12]. 2012. aasta konverentsil kinnitati uuesti riikide kohustused[13].

2015. aastal lepiti globaalselt kokku kestliku arengu eesmärgid kuni aastani 2030[14]. ÜRO kestliku arengu eesmärk nr 5: saavutada sooline võrdõiguslikkus ning tõsta naiste ja tüdrukute otsustusõigust[15].

25. novembril tähistab kogu maailm rahvusvahelist naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeva[16].

Haridus

Eesti

Naised 15–24-aastased – keskmiselt 5,33 aastat koolis osalemist (1970)[17].

Naised 15–24-aastased – keskmiselt 11,6 aastat koolis osalemist (2015)[18].

45 aasta jooksul on 15–24-aastaste naiste õpinguaastate hulk suurenenud 6,27 aasta võrra.

Mehed 15–24-aastased – keskmiselt 5,15 aastat koolis osalemist (1970)[19].

Mehed 15–24-aastased – keskmiselt 10,6 aastat koolis osalemist (2015)[20].

45 aasta jooksul on 15–24-aastaste meeste koolis veedetud aastate hulk suurenenud 5,45 aasta võrra.

Lapsabielu

Lapsabielu on abielu, kui tüdruk abiellub enne 18-aastaseks saamist[21].

2006.–2017. aasta andmetel on lapsabielude protsent kõige suurem mustal mandril. Kõige rohkem on lapsabielusid: Nigeris 76%, Kesk-Aafrika Vabariigis 68%, Tšaadis 67%, Malis 52% ja Lõuna-Sudaanis 52%.

Aasias on lapsabielude protsent veidi madalam, kuid enim on neid Bangladeshis 59% ja Nepalis 40%.[22]

Naiste mõjuvõim

Naised parlamendis

Eesti on maailmas 61. kohal 193 riigist, 1. novembri 2018 andmetel[23].

2009.–2015. aastal oli maailmas vähem kui 1/3 naisi kesk- ja tippjuhid (67 riigi arvestuses).

2017. aastal oli maailmas naisi parlamendis 23,4%.[24]

1. novembri 2018 seisuga on naiste osakaal nii alamkojas kui ka ülemkojas 24%[25].

Poliitilised eesmärgid soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks

Euroopa Liidu Nõukogu

  • 2011. aastal võeti vastu Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakt aastateks 2011–2020[26][27].

Euroopa Parlament

  • 2010. aastal võeti vastu direktiivi[28].
  • 2011. aastal võeti vastu naiste ettevõtlust väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes puudutav resolutsioon[29].
  • 2011. aastal võeti vastu resolutsioon naiste ja ärijuhtimise kohta.[30][31]

Euroopa Komisjon

  • 2008. aastal võttis vastu regulatsiooni, et edendada ettevõtlust naislõpetajate seas.[32][33]

Euroopa Liit

  • Euroopa poliitika naisettevõtluses on suunatud rahalisele toetamisele, kui naine alustab äritegevust, ning ettevõtlusvaimu arendamisele[34].

Naiste ümberlõikamine

Naiste ümberlõikamist (ingl k Female genital mutilation, FGM) tehakse religioossel põhjusel[35].

Ida- ja Lõuna-Aafrikas: Eritrea 69% ja Etioopia 47%.

Lääne- ja Kesk-Aafrika: Guinea 95%, Mali 83%, Gambia 76%, Sierra Leone 74%, Mauritaania 63% ja Burkina Faso 58%.

Araabia maad: Somaalia 97%, Djibouti 90%, Sudaan 82%, Egiptus 70%.

Naiste ümberlõikamine 15–19-aastaste tüdrukute seas, 2004.–2017. aastate andmetel.[36]

Palgalõhe

2006. aastal oli eestlastel soolise palgalõhe erinevus 38,9%[37].

2010. aastal oli eestlastel soolise palgalõhe erinevus 32,2%[38].

2014. aastal oli eestlastel soolise palgalõhe erinevus 38,4%[39].

2016. aastal oli eestlastel soolise palgalõhe erinevus 25%.

2017. aastal oli eestlastel soolise palgalõhe erinevus 20,9%.[24]

Vaata ka

Välislingid

Viited

  1. "Women's rights". Vaadatud 10.12.2018.
  2. "Universal Declaration of Human Rights". Vaadatud 10.12.2018.
  3. "Preamble". Vaadatud 10.12.2018.
  4. "What are women's human rights?". Vaadatud 10.12.2018.
  5. 5,0 5,1 "Global commitments" (PDF). Vaadatud 10.12.2018.
  6. "World Conference on Women, 1975". Vaadatud 10.12.2018.
  7. "World Conference on Women, 1980". Vaadatud 10.12.2018.
  8. "World Conference on Women, 1985". Vaadatud 10.12.2018.
  9. "World Conference on Women, 1995". Vaadatud 10.12.2018.
  10. "VIENNA DECLARATION AND PROGRAMME OF ACTION" (PDF). Vaadatud 10.12.2018.
  11. "International Conference on Population and Development (ICPD)". Vaadatud 10.12.2018.
  12. "UNITED NATIONS CONFERENCE ON SUSTAINABLE DEVELOPMENT" (PDF). Vaadatud 10.12.2018.
  13. "Our common vision" (PDF). Vaadatud 10.12.2018.
  14. "KESTLIKU ARENGU EESMÄRGID". Vaadatud 10.12.2018.
  15. "Sooline võrdõiguslikkus". Vaadatud 10.12.2018.
  16. "Naistevastane vägivald on terav probleem kogu maailmas". Vaadatud 10.12.2018.
  17. "Mean years in school". Vaadatud 10.12.2018.
  18. "Mean years in school". Vaadatud 10.12.2018.
  19. "Mean years in school". Vaadatud 10.12.2018.
  20. "Mean years in school". Vaadatud 10.12.2018.
  21. "MIS ON LAPSABIELU?". Vaadatud 10.12.2018.
  22. "Child marriage by age 18, per cent, 2006-2017". Vaadatud 10.12.2018.
  23. "Women in national parliaments". Vaadatud 10.12.2018.
  24. 24,0 24,1 "Säästva arengu näitajad" (pdf). Vaadatud 10.12.2018.
  25. "Women in National Parliaments". Vaadatud 10.12.2018.
  26. "Council conclusions on the European Pact for gender equality for the period 2011 - 2020" (PDF). Vaadatud 10.12.2018. {{netiviide}}: nähtamatu tähemärk (reavahetus) parameetris |Pealkiri= positsioonil 41 (juhend)
  27. "Euroopa Liidu Nõukogu". Vaadatud 10.12.2018.
  28. "EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2010/41/EL". Vaadatud 10.12.2018.
  29. "Euroopa Parlamendi 13. septembri 2011. aasta resolutsioon naisettevõtluse kohta väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes". Vaadatud 10.12.2018.
  30. "Euroopa Parlamendi 6. juuli 2011. aasta resolutsioon naiste ja ärijuhtimise kohta". Vaadatud 10.12.2018.
  31. "Euroopa Parlament". Vaadatud 10.12.2018.
  32. "TURNING PRINCIPLES INTO POLICY ACTION". Vaadatud 10.12.2018.
  33. "Euroopa Komisjon". Vaadatud 10.12.2018.
  34. "Euroopa Liit". Vaadatud 10.12.2018.
  35. "Religion". Vaadatud 10.12.2018.
  36. "FGM prevalence among girls aged 15-19, per cent, 2004-2017". Vaadatud 10.12.2018.
  37. "2006; All countries; B-S_X_O; EMP_LFS; Total; Total; Total; ERN_MN_EUR; Percentage; All sex options". Vaadatud 10.12.2018.
  38. "2010; All countries; B-S_X_O; EMP_LFS; Total; Total; Total; ERN_MN_EUR; Percentage; All sex options". Vaadatud 10.12.2018.
  39. "2014; All countries; B-S_X_O; EMP_LFS; Total; Total; Total; ERN_MN_EUR; Percentage; All sex options". Vaadatud 10.12.2018.