Naiste õigused
Naiste õigused (inglise keeles women's rights) on õigused, mille all mõeldakse kogu maailma naistele ja tütarlastele kehtivaid õigusi.[6]
ÜRO kuulutas inimõiguste ülddeklaratsiooni dokumendi ametlikult välja 10. detsembril 1948. aastal kui kõigile inimestele ja riikidele kehtivate ühiste normide kogumi.[7] Selle põhieesmärk oli tagada meestele ja naistele võrdsed võimalused terves maailmas.[8] ÜRO deklaratsiooni järgi on meestel ja naistel võrdsed inimõigused, sealhulgas õigus elada ilma vägivalla ja orjuseta, olla haritud, teenida õiglast töötasu ning omada vara.[9]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]20. sajandi teisel poolel toimus maailmas mitu rahvusvahelist konverentsi, mis aitasid poliitiliselt kaasa naiste õiguste laienemisele ja võrdsuse saavutamisele.[10]
- 1975. aastal Mehhiko pealinnas Méxicos[11] (rahvusvaheline naiste aasta)
- 1975–1985 oli naiste kümnend.[10]
- 1980. aastal Kopenhaagenis[12]
- 1985. aastal Nairobis[13]
- 1995. aastal Pekingis[14]
- 1993. aastal toimus Viinis inimõigusteemaline rahvusvaheline konverents "Naiste õigused on inimõigused".[15]
- 1994. aastal toimus Kairos rahvusvaheline konverents "Rahvastik ja areng".[16]
- 2012. aastal toimus Rio de Janeiros ÜRO keskkonna- ja arengukonverents, et analüüsida saavutatud edusamme alates 1992. aasta konverentsist "Keskkond ja areng".[17] 2012. aasta konverentsil kinnitati uuesti riikide kohustused.[18]
2015. aastal lepiti üleilmselt kokku säästva arengu eesmärgid 2030. aastani.[19] ÜRO säästva arengu eesmärk number 5 on saavutada sooline võrdõiguslikkus ning suurendada naiste ja tüdrukute otsustusõigust.[20]
25. novembril tähistab kogu maailm rahvusvahelist naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeva.[21]
Naiste õigused Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]Enne kristluse tulekut oli Eesti naistel võrreldes sama ajastu muude piirkondadega rohkem õigusi. Eestis hakati patriarhaadist rääkima 19. sajandi teisel poolel, mil tähtsaimaks pereliikmeks hakati pidama vanimat poega, kes päris ühtlasi talu.[22]
13. sajandil olid Eesti naistel suured õigused: nad võisid pärida maad, mis oli sellel ajal mujal haruldane. Kui rannikualadel ja saartel olid mehed meremehed ja viikingid, harisid naised maad ning vastutasid selle eest.[22]
18. sajandil oli naise staatus tugevam kui 19. sajandil ja Eesti inimesed ei võtnud kõiki kirikuvõimu toodud uusi kombeid omaks. Nii püüti Eestis keelata vallasemadel tanu kandmine. Tanu oli tol ajal Eesti kombestikus naise tunnusmärk: naiseks saadi emaduse, mitte abiellumise kaudu. Rahvas hakkas selle kombe muutmisele nii tugevalt vastu, et uut regulatsiooni ei õnnestunud juurutada.[22][23]
Enne 19. sajandit oli naistel suurem vabadus ka kaasavara üle otsustamisel. Näiteks kuulus kaasavaraks saadud lehm naisele. Samuti said Eesti tüdrukud otsustada, kellele mehele minna, samal ajal kui paljudes teistes riikides määrasid selle nende vanemad.[22]
Eesti naised ettevõtluses
[muuda | muuda lähteteksti]1939. aastal ilmunud "Eesti majanduselu sõnaraamatus" ehk esimese vabariigi ettevõtjate biograafiate kataloogis oli umbes 1400 nime seas 40 naisettevõtjat. Enamik naisettevõtjaid tegutsesid Tallinnas ning teine selline keskus oli Võru, kus ärinaisi toetas kohalik naisorganisatsioon Võruhõim. Enamik naisettevõtjaid tegutses sektorites, mida sellel ajal peeti naistele sotsiaalselt vastuvõetavaks, nagu rõiva- ja jalatsitööstuses, käsitöökodade pidamises, juuksuri-, pagari- ja kondiitritööstuses. Näiteks oli Ella Kikas-Tomson Eestis esimene rahvarõivaste masintootja ning tema 1930. aastal loodud ettevõttest kujunes selle tööstusharu liider Eestis. Linda Möller oli sõjaeelse Eesti Vabariigi ainus metallitootmisettevõtte naisomanik ja -juht. Tema ettevõte, kassakappide ja kaalutööstuse L. Möller tootis tulekindlaid kappe, varguskindlaid teraskappe ja kaalusid ning tegi muid metallitöid. Lisaks oli Möller Tallinna Metallitööstuse Ühingu ainuke naisliige.[24]
Eesti naiste haridus
[muuda | muuda lähteteksti]1970. aastal olid 15–24-aastased naised käinud koolis keskmiselt 5,33 aastat,[25] 2015. aastal keskmiselt 11,6 aastat.[26] 45 aastaga on 15–24-aastaste naiste õpinguaastate hulk suurenenud 6,27 aasta võrra.
15–24-aastased mehed olid 1970. aastal käinud koolis keskmiselt 5,15 aastat[27] ja 2015. aastal 10,6 aastat.[28] 45 aastaga on 15–24-aastaste meeste koolis käidud aastate hulk suurenenud 5,45 aasta võrra.
Lapsabielu
[muuda | muuda lähteteksti]Lapsabielu on abielu, mille puhul abiellub tüdruk enne 18-aastaseks saamist.[29] Aastate 2006–2017 andmetel on lapsabielude protsent kõige suurem Aafrikas. Kõige rohkem on lapsabielusid Nigeris (76%), Kesk-Aafrika Vabariigis (68%), Tšaadis (67%), Malis (52%) ja Lõuna-Sudaanis (52%). Aasias on lapsabielude osakaal väiksem, kuid enim on neid Bangladeshis (59%) ja Nepalis (40%).[30]
Naiste mõjuvõim
[muuda | muuda lähteteksti]Naised parlamendis
[muuda | muuda lähteteksti]1. novembri 2018. aasta seisuga oli Eesti naiste parlamendis olemise osakaalu poolest 193 riigi hulgas 61. kohal.[31] Aastal 2009–2015 moodustasid naised maailma kesk- ja tippjuhtidest vähem kui kolmandiku (67 riigi andmete põhjal). 2017. aastal oli maailma parlamentides naisi 23,4%.[32] 1. novembri 2018. aasta seisuga oli naiste osakaal riiklikes alam- ja ülemkodades 24%.[33]
Poliitilised eesmärgid soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks
[muuda | muuda lähteteksti]- 2010. aastal võeti vastu direktiiv.[36]
- 2011. aastal võeti vastu resolutsioon naiste ettevõtluse kohta väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes.[37]
- 2011. aastal võeti vastu resolutsioon naiste ja ärijuhtimise kohta.[38][39]
- Euroopa Liidu poliitika naisettevõtluses on suunatud äritegevust alustavate naiste rahalisele toetamisele ning ettevõtlusvaimu arendamisele.[42]
Naiste ümberlõikamine
[muuda | muuda lähteteksti]15–19-aastaste tüdrukute ümberlõikamist (inglise keeles female genital mutilation, FGM) tehakse religioossetel põhjustel.[43] Aastate 2004–2017 andmetel oli see enimlevinud Ida- ja Lõuna-Aafrika riikides, näiteks Eritreas (69%) ja Etioopias (47%), Lääne- ja Kesk-Aafrika riikidest Guineas (95%), Malis (83%), Gambias (76%), Sierra Leones (74%), Mauritaanias (63%) ja Burkina Fasos (58%). Araabia maades oli see levinud Somaalias (97%), Djiboutis (90%), Sudaanis (82%) ja Egiptuses (70%).
Palgalõhe
[muuda | muuda lähteteksti]Sooline palgalõhe on meeste ja naiste keskmise palga erinevus. Korrigeerimata sooline palgalõhe on erinevus meeste ja naiste keskmise brutotunnitasu vahel, mida väljendatakse protsendina meeste sissetulekust. See ei arvesta haridust, vanust, töötatud tunde ega töö olemust. 2021. aastal oli naiste tunnitasu Euroopa Liidus keskmiselt peaaegu 12,7% väiksem kui meestel.[44]
Kuigi Euroopa Liidus omandab kõrghariduse rohkem naisi kui mehi, on naised tööturul meestest vähem esindatud. 2022. aasta statistika järgi töötas Euroopa Liidus osalise tööajaga 28% naistest ja 8% meestest. Naised lahkuvad suurema tõenäosusega tööturult, et hoolitseda laste ja sugulaste eest. Sooline palgalõhe sõltub vanusest ning võib suureneda naiste karjääripauside tõttu. 2021. aastal oli enamikus Euroopa Liidu riikides palgalõhe suurem erasektoris kui avalikus sektoris.[44]
Üks tähtis soolise palgalõhe põhjustaja on naiste üleesindatus madalapalgalistes sektorites ja alaesindatus kõrgemalt tasustatud sektorites. Nii oli 2021. aastal Euroopa Liidus naiste käes 34,7% juhtivatest töökohtadest. Sooline palgalõhe tähendab, et naistel on vanemas eas suurem vaesusrisk. 2020. aastal olid Euroopa Liidus üle 65-aastaste naiste pensionid keskmiselt 28,3% väiksemad kui meeste pensionid. Ka pensionilõhe erineb riigiti: Maltal oli see 41,5% ja Eestis 0,1%.[44]
- 2006. aastal oli sooline palgalõhe Eestis 38,9%.[45]
- 2010. aastal oli sooline palgalõhe Eestis 32,2%.[46]
- 2014. aastal oli sooline palgalõhe Eestis 38,4%.[47]
- 2016. aastal oli sooline palgalõhe Eestis 25%.
- 2017. aastal oli sooline palgalõhe Eestis 20,9%.[32]
- 2021. aastal oli sooline palgalõhe Eestis 2,5% (Euroopa suurim).[44]
- 2023. aastal oli sooline palgalõhe Eestis 13%.[48]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Finnish author Minna Canth could, and she did
- ↑ Finland’s first feminist: Why Minna Canth’s writing is still important
- ↑ "Day of Equality celebrates Minna Canth's legacy". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. juuni 2020. Vaadatud 26. juunil 2020.
- ↑ "A feisty Finnish feminist: Minna Canth". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. juuni 2020. Vaadatud 26. juunil 2020.
- ↑ Gender equality: how Minna Canth changed Finland’s route
- ↑ "Women's rights". Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "Universal Declaration of Human Rights". Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "Preamble". Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "What are women's human rights?". Vaadatud 10.12.2018.[alaline kõdulink]
- 1 2 "Global commitments" (PDF). Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "World Conference on Women, 1975". Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "World Conference on Women, 1980". Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "World Conference on Women, 1985". Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "World Conference on Women, 1995". Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "VIENNA DECLARATION AND PROGRAMME OF ACTION" (PDF). Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "International Conference on Population and Development (ICPD)". Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "UNITED NATIONS CONFERENCE ON SUSTAINABLE DEVELOPMENT" (PDF). Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "Our common vision" (PDF). Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "KESTLIKU ARENGU EESMÄRGID". Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "Sooline võrdõiguslikkus". Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "Naistevastane vägivald on terav probleem kogu maailmas". Vaadatud 10.12.2018.
- 1 2 3 4 Saar, Sandra; Juhkental, Robin (8. märts 2023). "Ajalooliselt on naine olnud Eesti ühiskonnas mehega samal pulgal". ERR. Vaadatud 8. märtsil 2023.
- ↑ "Eesti naisel on ajalooliselt olnud tugev positsioon. Intervjuu Merili Metsvahiga | Müürileht". Vaadatud 16. oktoobril 2023.
- ↑ "Vabariigi ärinaised: millega tegelesid Eesti naisettevõtjad 1939. aastal?". Äripäev. 30. juuni 2023. Vaadatud 2. juulil 2023.
- ↑ "Mean years in school". Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "Mean years in school". Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "Mean years in school". Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "Mean years in school". Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "MIS ON LAPSABIELU?". Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "Child marriage by age 18, per cent, 2006-2017". Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "Women in national parliaments". Vaadatud 10.12.2018.
- 1 2 "Säästva arengu näitajad". Originaali (pdf) arhiivikoopia seisuga 11.12.2018. Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "Women in National Parliaments". Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "Council conclusions on the European Pact for gender equality for the period 2011 - 2020" (PDF). Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "Euroopa Liidu Nõukogu". Originaali arhiivikoopia seisuga 11.12.2018. Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2010/41/EL". Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "Euroopa Parlamendi 13. septembri 2011. aasta resolutsioon naisettevõtluse kohta väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes". Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "Euroopa Parlamendi 6. juuli 2011. aasta resolutsioon naiste ja ärijuhtimise kohta". Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "Euroopa Parlament". Originaali arhiivikoopia seisuga 11.12.2018. Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "TURNING PRINCIPLES INTO POLICY ACTION". Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "Euroopa Komisjon". Originaali arhiivikoopia seisuga 11.12.2018. Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "Euroopa Liit". Originaali arhiivikoopia seisuga 11.12.2018. Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "Religion". Vaadatud 10.12.2018.
- 1 2 3 4 "Sooline palgalõhe Euroopas: faktid ja arvud (infograafika)". Teemad | Euroopa Parlament. 3. märts 2020. Vaadatud 3. märtsil 2025.
- ↑ "2006; All countries; B-S_X_O; EMP_LFS; Total; Total; Total; ERN_MN_EUR; Percentage; All sex options". Originaali arhiivikoopia seisuga 11.12.2018. Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "2010; All countries; B-S_X_O; EMP_LFS; Total; Total; Total; ERN_MN_EUR; Percentage; All sex options". Originaali arhiivikoopia seisuga 11.12.2018. Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "2014; All countries; B-S_X_O; EMP_LFS; Total; Total; Total; ERN_MN_EUR; Percentage; All sex options". Originaali arhiivikoopia seisuga 24.10.2021. Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "Sooline palgalõhe on aastaga vähenenud | Statistikaamet". stat.ee. Vaadatud 3. märtsil 2025.