Põhikude: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 10. veebruar 2020, kell 22:51

Põhikude^[1] on taime koed, mis moodustavad valdava osa taime massist. Põhikude koosneb õhukeseseinalistest elusatest rakkudest, mille vahel on suured rakuvaheruumid. Neis rakkudes toimuvad mitmed olulised protsessid: fotosüntees, varuainete ja vee säilitamine, gaasivahetus jne.

Põhikudede liigitus

Liigitus funktsiooni järgi

Assimilatsioonipõhikude ehk klorenhüüm ehk mesofüll^[2] asub lehes või noorte varte esikoores. Rakkudes on palju kloroplaste ja seal toimub fotosüntees. Piklikud ja üksteise kõrval asuvad klorenhüümirakud moodustavad sammas- ehk palissaadkoe, kui aga rakkude vahel on suured rakuvaheruumid, nimetatakse seda kobe- ehk tohlkoeks^[3].
säilituspõhikude leidub juures, risoomis, varre keskosas ja seemnetes, viljades, sibulates, mugulates jne.. Säilituspõhikoe rakkudesse kogunevad varuained: tärklis- ja valguterad, lahustunud suhkrud, harvem õlitilgakesed. Viljades on rohkesti kromoplaste. Varuainete säilitamise ülesandega rakkude kestad võivad viljades olla tugevasti paksenenud, nagu näiteks asparil, kohvipuul, diospüüril või datlipalmil^[4].
veesäilituspõhikude sukulentidel ehk turdtaimedel, näiteks sugukondades piimalillelised, kaktuselised ning perekondades agaav, kukehari, soolarohi. Rakud on õhukesekestalised, paisumisvõimelised, veerohkete vakuoolidega. Kui vakuoolides on vett vähe, tõmbuvad rakkude kestad kortsu, rakkude veega täitudes sirguvad kestad uuesti^[5].
õhukude ehk aerenhüüm sisaldab suuri õhuga täidetud rakuvaheruume, sest rakud on kujult tähtjad. Esineb soo- ja veetaimedel, siin on aerenhüümil oluline osa gaasivahetuses. Lisaks aitab aerenhüüm veetaimedel püsida vees vertikaalasendis^[6].

Liigitus taimes paiknemise järgi

Esikoore põhikude ehk esikoore parenhüüm asub epidermi ja kesksilindri vahel, selle rakud on vähespetsialiseerunud.
säsi on varre keskosas paiknev vähespetsialiseerunud põhikude.

Viited

↑ Kuna põhikoe rakud on kujult enamasti parenhüümsed, nimetatakse põhikude tihti ka põhiparenhüümiks või lihtsalt parenhüümiks. Arusaamatuste vältimiseks tuleks siiski eelistada sisuliselt täpsemat mõistet "põhikude", tähistades sõnaga "parenhüüm" vaid rakkude tüüpi, sest ka teised koed võivad koosneda parenhüümsetest rakkudest.
↑ http://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/anato3.htm
↑ http://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/anato1.htm#2.2.
↑ http://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/anato1.htm#2.2.
↑ http://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/anato1.htm#2.2.
↑ http://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/anato1.htm#2.2.

[1] Kuna põhikoe rakud on kujult enamasti parenhüümsed, nimetatakse põhikude tihti ka põhiparenhüümiks või lihtsalt parenhüümiks. Arusaamatuste vältimiseks tuleks siiski eelistada sisuliselt täpsemat mõistet "põhikude", tähistades sõnaga "parenhüüm" vaid rakkude tüüpi, sest ka teised koed võivad koosneda parenhüümsetest rakkudest.

[2] ttp://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/anato3.htm

[3] ttp://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/anato1.htm#2.2.

[4] ttp://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/anato1.htm#2.2.

[5] ttp://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/anato1.htm#2.2.

[6] ttp://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/anato1.htm#2.2.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+{{Toimeta|kuu=veebruar|aasta=2020}}
-'''Põhikoed<ref>Kuna põhikoe rakud on kujult enamasti parenhüümsed, nimetatakse põhikudet tihti ka põhiparenhüümiks või lihtsalt parenhüümiks. Arusaamatuste vältimiseks tuleks siiski eelistada sisuliselt täpsemat mõistet "põhikude", tähistades sõnaga "parenhüüm" vaid rakkude tüüpi, sest ka teised koed võivad koosneda parenhüümsetest rakkudest.</ref>''' moodustavad valdava osa taime massist. Põhikude koosneb õhukeseseinalistest elusatest rakkudest, mille vahel on suured rakuvaheruumid. Neis rakkudes toimuvad mitmed olulised protsessid:
+'''Põhikude'''<ref>Kuna põhikoe rakud on kujult enamasti parenhüümsed, nimetatakse põhikude tihti ka põhiparenhüümiks või lihtsalt parenhüümiks. Arusaamatuste vältimiseks tuleks siiski eelistada sisuliselt täpsemat mõistet "põhikude", tähistades sõnaga "parenhüüm" vaid rakkude tüüpi, sest ka teised koed võivad koosneda parenhüümsetest rakkudest.</ref> on taime koed, mis moodustavad valdava osa taime massist. Põhikude koosneb õhukeseseinalistest elusatest rakkudest, mille vahel on suured rakuvaheruumid. Neis rakkudes toimuvad mitmed olulised protsessid: [[fotosüntees]], varuainete ja vee säilitamine, gaasivahetus jne.
-*[[fotosüntees]], varuainete ja vee säilitamine, gaasivahetus jne.
-'''Funktsioonist lähtudes eristatakse nelja tüüpi põhikudet:'''
-*'''assimilatsioonipõhikude''' ehk '''klorenhüüm''' ehk '''mesofüll'''<ref>http://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/anato3.htm</ref> asub [[leht|lehes]] või noorte [[vars|varte]] [[esikoor]]es. Rakkudes on palju [[kloroplast]]e ja seal toimub fotosüntees.  Piklikud ja üksteise kõrval asuvad klorenhüümirakud moodustavad [[sammaskude|sammas]]- ehk palissaadkoe, kui aga rakkude vahel on suured rakuvaheruumid, nimetatakse seda [[kobekude|kobe]]- ehk tohlkoeks<ref>http://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/anato1.htm#2.2.</ref>.
+==Põhikudede liigitus==
+===Liigitus funktsiooni järgi===
+*'''Assimilatsioonipõhikude''' ehk '''klorenhüüm''' ehk '''mesofüll'''<ref>http://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/anato3.htm</ref> asub [[leht|lehes]] või noorte [[vars|varte]] [[esikoor]]es. Rakkudes on palju [[kloroplast]]e ja seal toimub fotosüntees.  Piklikud ja üksteise kõrval asuvad klorenhüümirakud moodustavad [[sammaskude|sammas]]- ehk palissaadkoe, kui aga rakkude vahel on suured rakuvaheruumid, nimetatakse seda [[kobekude|kobe]]- ehk tohlkoeks<ref>http://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/anato1.htm#2.2.</ref>.
 *'''säilituspõhikude''' leidub [[juur]]es, [[risoom]]is, [[vars|varre]] keskosas ja [[seeme|seemnetes]], [[vili|viljades]], [[sibul|sibulates]], [[mugul|mugulates]] jne.. Säilituspõhikoe rakkudesse kogunevad varuained: [[tärklis]]- ja [[valk|valguterad]], lahustunud suhkrud, harvem [[õli]]tilgakesed. Viljades on rohkesti [[kromoplast]]e. Varuainete säilitamise ülesandega rakkude kestad võivad viljades olla tugevasti paksenenud, nagu näiteks [[aspar]]il, [[kohvipuu]]l, [[diospüür]]il või [[datlipalm]]il<ref>http://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/anato1.htm#2.2.</ref>.
 * '''veesäilituspõhikude''' [[sukulent]]idel ehk [[turdtaim]]edel, näiteks sugukondades [[piimalillelised]], [[kaktuselised]] ning perekondades [[agaav]], [[kukehari]], [[soolarohi]]. Rakud on õhukesekestalised, paisumisvõimelised, veerohkete [[vakuool]]idega. Kui vakuoolides on vett vähe, tõmbuvad rakkude kestad kortsu, rakkude veega täitudes sirguvad kestad uuesti<ref>http://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/anato1.htm#2.2.</ref>.
 * '''õhukude''' ehk '''aerenhüüm''' sisaldab suuri õhuga täidetud rakuvaheruume, sest rakud on kujult tähtjad. Esineb [[sootaim|soo-]] ja [[veetaim]]edel, siin on aerenhüümil oluline osa [[gaasivahetus]]es. Lisaks aitab aerenhüüm veetaimedel püsida vees vertikaalasendis<ref>http://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/anato1.htm#2.2.</ref>.
-'''Põhikudesid saab liigitada ka nende paiknemise järgi taimes:'''
+===Liigitus taimes paiknemise järgi===
+* '''Esikoore põhikude''' ehk '''esikoore parenhüüm''' asub [[epiderm]]i ja [[kesksilinder|kesksilindri]] vahel, selle rakud on vähespetsialiseerunud.
-* '''esikoore põhikude''' ehk '''esikoore parenhüüm''' asub [[epiderm]]i ja [[kesksilinder|kesksilindri]] vahel, selle rakud on vähespetsialiseerunud.
 * '''säsi''' on varre keskosas paiknev vähespetsialiseerunud põhikude.