Kurt Gödel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 1. november 2019, kell 20:15

Kurt Friedrich Gödel (28. aprill 1906 Brno – 14. jaanuar 1978 Princeton) oli Austria-Ameerika loogik, matemaatik ja filosoof.

Elukäik

Sünnilt oli Gödel tolleaegse Austria-Ungari impeeriumi kodanik, 12-aastaselt sai temast Tšehhoslovakkia kodanik. 18-aastaselt asus Gödel Viini Ülikooli füüsikat õppima, kus ta kolmandal õppeaastal matemaatika erialale üle läks. 23-aastaselt võttis endale Austria kodakondsuse, 1938. aastal sai temast Saksamaa kodanik. Gödel tembeldati "tugevalt juudistunud matemaatikuks" ning põgenes läbi Nõukogude Liidu ja Jaapani Ameerika Ühendriikidesse. USAs sai ta töökoha kuulsas Princetoni perspektiivsete uuringute instituudis. 1948. aastal naturaliseerus Ameerika Ühendriikides.

1930. aastatel ilmnesid Gödelil vaimsed kõrvalekalded, mis vahelduva intensiivsusega häirisid teda elu lõpuni. See ei seganud aga tema teaduslikku loovust.

Teaduslikust pärandist

Gödel oli loogik ja teadusfilosoof ning tema põhilised tööd puudutasid loogikavaldkonda ^[1].

Laiemat huvi tekitasid tema 1931. aastal avaldatud mittetäielikkuse teoreemid ^[2]. Ühes neist väidetakse, et igas formaalses süsteemis leidub alati vähemalt üks niisugune väide, mida ei saa antud süsteemi raames ei tõestada ega ümber lükata. See on oluliselt mõjutanud nii kaasaegse matemaatilise loogika arengut kui ka tekitanud hulga spekulatiivseid üldistusi (näiteks: kas lahkhelid algoritmide ajalise keerukuse vallas on tingitud sellest?).

Peale selle on ta töötanud diferentsiaalgeomeetria ja teoreetilise füüsika vallas. Muuhulgas kirjutas ta ka ühe üldrelatiivsusteooria alase töö, mida mõned füüsikud paraku "liiga matemaatiliseks" peavad^[3].

Tunnustused

1951 – Albert Einsteini auhind
1961 – valiti Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks
1968 – valiti Londoni Kuningliku Seltsi välisliikmeks

Vaata ka

Viited

↑ John W. Dawson, jr. 1996. Logical Dilemmas: The Life and Work of Kurt Gödel. AK Peters, Ltd., 1996. ISBN 978-1568810256
↑ Kurt Gödel, 1931. Über formal unentscheidbare Sätze der Principa Mathematica und verwandter Systeme. Monatshefte für Mathematik und Physik 38, 173-198.
↑ Kurt Gödel. 1949. An example of a new type of cosmological solution of Einstein's field equations of gravitation. Rev. Mod. Phys. 21, lk 447–450

Kirjandus eesti keeles

Tarmo Uustalu, "Tarski, Gödel ja kes neist ei järeldu" – Akadeemia 2000, nr 3, lk 607–625
Piret Kuusk, "Reaalne ja ebareaalne aeg" – Akadeemia 2006, nr 4, lk 771–780
"Märkus seose kohta relatiivsusteooria ja idealistliku filosoofia vahel". Tõlkinud Piret Kuusk – Akadeemia 2006, nr 4, lk 763–770

Välislingid

Kurt Gödel – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

[1] John W. Dawson, jr. 1996. Logical Dilemmas: The Life and Work of Kurt Gödel. AK Peters, Ltd., 1996. ISBN 978-1568810256

[2] Kurt Gödel, 1931. Über formal unentscheidbare Sätze der Principa Mathematica und verwandter Systeme. Monatshefte für Mathematik und Physik 38, 173-198.

[3] Kurt Gödel. 1949. An example of a new type of cosmological solution of Einstein's field equations of gravitation. Rev. Mod. Phys. 21, lk 447–450

[1]

[2]

[3]

@@ 3. rida: / 3. rida: @@
 ==Elukäik==
-Sünnilt oli Gödel tolleaegse [[Austria-Ungari]] impeeriumi kodanik, 12-aastaselt sai temast [[Tšehhoslovakkia]] kodanik. 18-aastaselt asus Gödel Viini Ülikooli füüsikat õppima, kus ta kolmandal õppeaastal matemaatika erialale üle läks. 23-aastaselt võttis endale [[Austria]] kodakondsuse, kus peale riigi annekteerimist 1938. aastal Adolf [[Hitler]]i poolt sai temast paratamatult [[Saksamaa|Saksa Reichi]] kodanik. Gödel tembeldati "tugevalt juudistunud matemaatikuks" ning oli sunnitud põgenema [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]], mida Euroopas alanud sõja tõttu oli võimalik teha vaid läbi tollase [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja [[Jaapan]]i. USAs sai ta töökoha kuulsas [[Princetoni Ülikool|Princetoni]] perspektiivsete uuringute instituudis.
+Sünnilt oli Gödel tolleaegse [[Austria-Ungari]] impeeriumi kodanik, 12-aastaselt sai temast [[Tšehhoslovakkia]] kodanik. 18-aastaselt asus Gödel Viini Ülikooli füüsikat õppima, kus ta kolmandal õppeaastal matemaatika erialale üle läks. 23-aastaselt võttis endale [[Austria]] kodakondsuse, 1938. aastal sai temast Saksamaa kodanik. Gödel tembeldati "tugevalt juudistunud matemaatikuks" ning põgenes läbi [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja [[Jaapan]]i [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]]. USAs sai ta töökoha kuulsas [[Princetoni Ülikool|Princetoni]] perspektiivsete uuringute instituudis. 1948. aastal naturaliseerus Ameerika Ühendriikides.
 . aastatel ilmnesid Gödelil vaimsed kõrvalekalded, mis vahelduva intensiivsusega häirisid teda elu lõpuni. See ei seganud aga tema teaduslikku loovust.