Diferentsiaalgeomeetria
Diferentsiaalgeomeetria (inglise keeles differential geometry) on geomeetria haru, mis uurib diferentseeruvaid muutkondi tavaliselt lisastruktuuridega.
Eestis ilmunud matemaatikaleksikon (2003) defineerib järgmiselt[1]: "Diferentsiaalgeomeetria on geomeetria osa, milles uuritakse jooni, pindu, muutkondi, nende parvi ja kujutusi diferentsiaalarvutuse abil koordinaatide meetodiga".
Diferentsiaalgeomeetriat kasutatakse laialt füüsikas, eriti üldrelatiivsusteoorias.
Eestis on uuemal ajal diferentsiaalgeomeetriaga tegelnud Ülo Lumiste ja tema arvukad õpilased. Rahvusvaheliselt tuntud oli ka 19. sajandi matemaatik Ferdinand Minding.
Diferentsiaalgeomeetria harusid
[muuda | muuda lähteteksti]- Riemanni geomeetria
- Pseudo-Riemanni geomeetria
- Finsleri geomeetria
- Sümplektiline geomeetria
- Kontaktgeomeetria
- Kompleksgeomeetria
- CR-i geomeetria
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Ülo Kaasik. "Matemaatikaleksikon". Tartu: 2003, lk 42