Harilik näär: erinevus redaktsioonide vahel

Harilik näär
	;
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta;
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida;
Selts	Sarikalaadsed Apiales;
Sugukond	Sarikalised Apiaceae;
Perekond	Näär Pimpinella;
Liik	Harilik näär;
Binaarne nimetus
	Pimpinella saxifraga; L.

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 7. oktoober 2019, kell 23:40

Harilik näär (Pimpinella saxifraga) on sarikaliste sugukonda nääre perekonda kuuluv mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Rahvapärased nimetused on ka ingver, maapihl, atlahein, krampjuur.^[1]

Taime botaaniline kirjeldus

Õis

Hariliku nääre õied on väikesed, kaheli õiekattega, mõlemasugulised. Kroonlehed võivad olla kollakasvalged või valged, vahel ka roosakad. Kroonlehtede välisküljel on lühikarvakesed. Õied on sarikates, mis koonduvad 6–15 kaupa liitsarikaks. Liitsarikate läbimõõt on 5–8 cm. Mõnikord areneb osakatis, mis koosneb üksikutest lehtedest. Enamasti osakatis ja katis siiski puuduvad. Õitsemise ajal on emakakael sigimikust lühem. Õitseb juunist septembrini. On putuktolmleja. ^[2]

Vili

Paljad kaksikseemnised vähemärgatavate, kuid teravate ribidega. Kuni 2,5 mm pikkused. Munaja kujuga, alusel südajad, tipul ahenenud. ^[2]

Leht

Lehe järgi on harilik näär kergesti eristatav. Taimel on kahte tüüpi lehti. Enamik lehti juurmise kodarikuna, varrelehti on vähe. Alumised lehed lihtsulgjad liitlehed, rootsulised, pikkus koos rootsuga 10–20 cm, sulglehekesed munajad, tömbitipulised, sisselõikunult hambulised, tipmine leheke sageli kolmehõlmaline. Sarnanevad pihlakalehega, andnud taimele rahvapärase nimetuse "maapihlad". Keskmised varrelehed on väiksemad, kitsastel tuppedel, ülemised lehed eriti väikesed, tillilehega sarnased, tavaliselt kolmelilõhised, süstjate tipmetega. Vahel esinevad varre ülaosas vaid lehetuped. Sarnaste lehtedega putke eesti looduses ei leidu. Lehtede järgi võib seda segi ajada suure näärega. ^[2]

Vars

Kaetud enamasti lühikeste karvadega, peenike, ümardunud, ruljas, pealt peenelt vaoline, harunenud. 30–60 cm kõrge. Ülalt peaaegu ilma lehtedeta. ^[2]

Juur

Peajuur tavaliselt valkjas, veidi kõver, harunenud. Juurekaelal surnud lehtede jäänused. Läbi lõigates muutub lõikekoht sinakaks. Sisaldab mitmeid tugevatoimelisi eeterlikke õlisid. ^[2]

Levik

Levinud peaaegu kogu Euroopas, Lääne- ja Ida-Siberis, Kesk- ja Väike-Aasias, Põhja-Aafrikas. Levinud ka Põhja-Ameerikasse. Kasvab kuivadel ja päikesepaistelistel päris- ja looniitudel, lahjadel aruniitudel, puisniitudel, hõredates metsades, karjamaadel, põllupeenardel, teeservadel, kangrutel, kuivades võsastikes, kraavikallastel. Lubjalembene, sagedamini kasvabklibusel ja liivasel pinnasel. Väldib hästi väetatud muldi.^[2] Eestis on levinud kõikjal, veidi harvemini Kesk-Eestis. ^[3]

Keemiline koostis

Hariliku nääre eeterlik õli sisaldab kumariini derivaate pimpinelliini, isopimpinelliini, isobergapteeni, spondriini, bergapteeni ja umbelliferooni. Taimes on rohkesti orgaanilisi happeid, suhkruid, vaiku ja sitosterooli. ^[2]

Kasutamine rahvameditsiinis

Kogu taim sisaldab rikkalikult eeterlikke õlisid. Juuri (Pimpinellae radix) on kasutatud meditsiinis. Droogist tehtud ravimeid on kasutatud nahahaiguste raviks, köha puhul, seedetegevuse parandamiseks, söögiisu tõstmiseks, uriinierituse soodustamiseks, haavade loputamiseks jne. Juurt kogutakse varakevadel või hilissügisel. Juur tuleb mullast puhastada, pesta jooksva vee all ja kuivatada varjulises, tuuletõmbuselises kohas. Juurtel iseloomulik lõhn ja mõru maitse.^[2]

Hariliku nääre juurtest valmistatud tee on röga lahtistava toimega. Temast on abi ka haavade loputamisel, neerukivide puhul, silmapõletike korral, nääre tee parandab söögiisugi. Samuti on vanarahva hulgast pärit tähelepanek, et kui “verejooksvarohtu” (harilik näär) panna värskele haavale, siis jääb veri kohe seisma. Tänapäeval Eesti meditsiinis enam ei kasutata.^[1]

Kasutamine veterinaarias

Veterinaarias on teda kasutatud sigade niinimetatud atlahaiguse korral, sellest nimetus atlahein. Atlahaigus on haigus, mille korral ilmuvad looma kaelale punased laigud, kael võib minna paiste, muutuda kõvaks, arstide poolt kasutatavaid haigusnimetusi on selliste nähtude kohta mitmeid. Tänapäeval seda taime meditsiinis enam ei kasutata.^[1]

Kasutamine toiduainena

Noored lehed sobivad salatite ja suppide valmistamiseks. Juuri on kasutatud toiduainetööstuses terava maitseainena. On ka meetaim. ^[4]

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 "Näär (Pimpinella saxifraga)". Aiasõber. 2011. Vaadatud 05.03.2018.
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 ^2,5 ^2,6 ^2,7 J. Tammeorg, O. Kook, G. Vilbaste. "Eesti NSV ravimtaimed", Tallinn: Valgus, 1973
↑ "Pimpinella saxifraga — harilik näär". Eesti taimede uue levikuatlase tööversioon. 2019.
↑ J. Tammeorg, O. Kook, G. Vilbaste. "Eesti NSV ravimtaimed", Tallinn: Valgus, 1973

Välislingid

Harilik näär andmebaasis eElurikkus

Harilik näär – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

[:0-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 "Näär (Pimpinella saxifraga)". Aiasõber. 2011. Vaadatud 05.03.2018.

[:1-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 ^2,5 ^2,6 ^2,7 J. Tammeorg, O. Kook, G. Vilbaste. "Eesti NSV ravimtaimed", Tallinn: Valgus, 1973

[3] "Pimpinella saxifraga — harilik näär". Eesti taimede uue levikuatlase tööversioon. 2019.

[4] J. Tammeorg, O. Kook, G. Vilbaste. "Eesti NSV ravimtaimed", Tallinn: Valgus, 1973

[1]

[2]

[3]

[4]

@@ 18. rida: / 18. rida: @@
 | binaarse_autor = [[Carl Linnaeus|L.]]
 }}
-'''Harilik näär''' ''(Pimpinella saxifraga)'' on [[sarikalised|sarikaliste]] sugukonda [[näär|nääri]] perekonda kuuluv mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Rahvapärased nimetused on ka ingver, maapihl, atlahein, krampjuur.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/448|Pealkiri=Näär (Pimpinella saxifraga)|Väljaanne=Aiasõber|Aeg=2011|Kasutatud=05.03.2018}}</ref>
+'''Harilik näär''' ''(Pimpinella saxifraga)'' on [[sarikalised|sarikaliste]] sugukonda [[näär|nääre]] perekonda kuuluv mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Rahvapärased nimetused on ka ingver, maapihl, atlahein, krampjuur.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/448|Pealkiri=Näär (Pimpinella saxifraga)|Väljaanne=Aiasõber|Aeg=2011|Kasutatud=05.03.2018}}</ref>
 ==Taime botaaniline kirjeldus==
 [[Fail:260 Pimpinella saxifraga.jpg|vasakul|pisi]]
 ===Õis===
-Hariliku nääri õied on väikesed, kaheli õiekattega, mõlemasugulised. Kroonlehed võivad olla kollakasvalged või valged, vahel ka roosakad. Kroonlehtede välisküljel on lühikarvakesed. Õied on [[Sarikas_(botaanika)|sarikates]], mis koonduvad 6–15 kaupa liitsarikaks. Liitsarikate läbimõõt on 5–8 cm. Mõnikord esineb osakatis, mis koosneb üksikutest lehtedest. Enamasti osakatis ja [[katis]] puuduvad. Õitsemise ajal on emakakael sigimikust lühem. Õitseb juunist septembrini. On putuktolmleja. <ref name=":1">J. Tammeorg, O. Kook, G. Vilbaste. "Eesti NSV ravimtaimed", Tallinn: Valgus, 1973</ref>
+Hariliku nääre õied on väikesed, kaheli õiekattega, mõlemasugulised. Kroonlehed võivad olla kollakasvalged või valged, vahel ka roosakad. Kroonlehtede välisküljel on lühikarvakesed. Õied on [[Sarikas_(botaanika)|sarikates]], mis koonduvad 6–15 kaupa liitsarikaks. Liitsarikate läbimõõt on 5–8 cm. Mõnikord areneb osakatis, mis koosneb üksikutest lehtedest. Enamasti osakatis ja [[katis]] siiski puuduvad. Õitsemise ajal on emakakael sigimikust lühem. Õitseb juunist septembrini. On putuktolmleja. <ref name=":1">J. Tammeorg, O. Kook, G. Vilbaste. "Eesti NSV ravimtaimed", Tallinn: Valgus, 1973</ref>
 ===Vili===
@@ 29. rida: / 29. rida: @@
 ===Leht===
-Lehe järgi on harilik näär kergesti eristatav. Taimel on kahte tüüpi lehti. Enamik lehti juurmise kodarikuna, varrelehti vähe. Alumised lehed lihtsulgjad liitlehed, rootsulised, pikkus koos rootsuga 10–20 cm, sulglehekesed munajad, tömbitipulised, sisselõikunult hambulised, tipmine leheke sageli kolmehõlmaline. Sarnanevad [[Pihlakas|pihlaka]]lehega, andnud taimele rahvapärase nimetuse "maapihlad".
+Lehe järgi on harilik näär kergesti eristatav. Taimel on kahte tüüpi lehti. Enamik lehti juurmise kodarikuna, varrelehti on vähe. Alumised lehed lihtsulgjad liitlehed, rootsulised, pikkus koos rootsuga 10–20 cm, sulglehekesed munajad, tömbitipulised, sisselõikunult hambulised, tipmine leheke sageli kolmehõlmaline. Sarnanevad [[Pihlakas|pihlaka]]lehega, andnud taimele rahvapärase nimetuse "maapihlad".
 Keskmised varrelehed on väiksemad, kitsastel tuppedel, ülemised lehed eriti väikesed, tillilehega sarnased, tavaliselt kolmelilõhised, süstjate tipmetega. Vahel esinevad varre ülaosas vaid lehetuped.
-Sarnaste lehtedega putke eesti looduses ei leidu. Lehtede järgi võib seda segi ajada [[Suur näär|suure nääriga]]. <ref name=":1" />
+Sarnaste lehtedega putke eesti looduses ei leidu. Lehtede järgi võib seda segi ajada [[Suur näär|suure näärega]]. <ref name=":1" />
 ===Vars===
@@ 39. rida: / 39. rida: @@
 ==Levik==
-Levinud peaaegu kogu [[Euroopa|Euroopas]], Lääne- ja Ida-[[Siber|Siberis]], Kesk- ja Väike-[[Aasia|Aasias]], [[Põhja-Aafrika|Põhja-Aafrikas]]. Levinud ka [[Põhja-Ameerika|Põhja-Ameerikasse]].
+Levinud peaaegu kogu [[Euroopa|Euroopas]], Lääne- ja Ida-[[Siber|Siberis]], Kesk- ja Väike-[[Aasia|Aasias]], [[Põhja-Aafrika|Põhja-Aafrikas]]. Levinud ka [[Põhja-Ameerika|Põhja-Ameerikasse.]] Kasvab kuivadel ja päikesepaistelistel päris- ja looniitudel, lahjadel aruniitudel, puisniitudel, hõredates metsades, karjamaadel, põllupeenardel, teeservadel, kangrutel, kuivades võsastikes, kraavikallastel. Lubjalembene, sagedamini kasvabklibusel ja liivasel pinnasel. Väldib hästi väetatud muldi.<ref name=":1" /> Eestis on levinud kõikjal, veidi harvemini Kesk-Eestis. <ref>{{Netiviide|autor=|url=https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Pimpinella_saxifraga.html|pealkiri=Pimpinella saxifraga — harilik näär|väljaanne=Eesti taimede uue levikuatlase tööversioon|aeg=2019|vaadatud=}}</ref>
-Kasvab kuivadel ja päikesepaistelistel päris- ja looniitudel, lahjadel aruniitudel, puisniitudel, hõredates metsades, karjamaadel, põllupeenardel, teeservadel, kangrutel, kuivades võsastikes, kraavikallastel. Lubjalembene, sagedamini esineb klibusel ja liivasel pinnasel. Ei kasva hästi väetatud muldadel.<ref name=":1" />
 == Keemiline koostis ==
-Hariliku nääri eeterlik õli sisaldab [[kumariin|kumariini]] [[derivaat|derivaate]] [[pimpinelliin|pimpinelliini,]] [[isopimpinelliin|isopimpinelliini,]] [[isobergapteen|isobergapteeni]], [[spondriin|spondriini]], [[bergapteen|bergapteeni]] ja [[umbelliferoon|umbelliferooni]]. Taimes on rohkesti [[orgaaniline hape|orgaanilisi happeid]], [[suhkur|suhkruid]], [[vaik|vaiku]] ja [[sitosterool|sitosterooli]]. <ref name=":1" />
+Hariliku nääre eeterlik õli sisaldab [[kumariin|kumariini]] [[derivaat|derivaate]] [[pimpinelliin|pimpinelliini,]] [[isopimpinelliin|isopimpinelliini,]] [[isobergapteen|isobergapteeni]], [[spondriin|spondriini]], [[bergapteen|bergapteeni]] ja [[umbelliferoon|umbelliferooni]]. Taimes on rohkesti [[orgaaniline hape|orgaanilisi happeid]], [[suhkur|suhkruid]], [[vaik|vaiku]] ja [[sitosterool|sitosterooli]]. <ref name=":1" />
 ==Kasutamine rahvameditsiinis==
 Kogu taim sisaldab rikkalikult [[eeterlikud õlid|eeterlikke õlisid]]. Juuri ''(Pimpinellae radix)'' on kasutatud meditsiinis. Droogist tehtud ravimeid on kasutatud nahahaiguste raviks, köha puhul, seedetegevuse parandamiseks, söögiisu tõstmiseks, uriinierituse soodustamiseks, haavade loputamiseks jne. Juurt kogutakse varakevadel või hilissügisel. Juur tuleb mullast puhastada, pesta jooksva vee all ja kuivatada varjulises, tuuletõmbuselises kohas. Juurtel iseloomulik lõhn ja mõru maitse.<ref name=":1" />
-Hariliku nääri juurtest valmistatud tee on röga lahtistava toimega. Temast on abi ka haavade loputamisel, neerukivide puhul, silmapõletike korral, nääri tee parandab söögiisugi. Samuti on vanarahva hulgast pärit tähelepanek, et kui “verejooksvarohtu” (harilik näär) panna värskele haavale, siis jääb veri kohe seisma. Tänapäeval Eesti meditsiinis enam ei kasutata.<ref name=":0" />
+Hariliku nääre juurtest valmistatud tee on röga lahtistava toimega. Temast on abi ka haavade loputamisel, neerukivide puhul, silmapõletike korral, nääre tee parandab söögiisugi. Samuti on vanarahva hulgast pärit tähelepanek, et kui “verejooksvarohtu” (harilik näär) panna värskele haavale, siis jääb veri kohe seisma. Tänapäeval Eesti meditsiinis enam ei kasutata.<ref name=":0" />
 == Kasutamine veterinaarias ==