Seedeelundkond: erinevus redaktsioonide vahel
P Valikulised grammatikaparandused. |
P Robot: automaatselt asendatud tekst (-== *Veebikirjandus *== +== Välislingid ==) |
||
| 31. rida: | 31. rida: | ||
{{viited}} |
{{viited}} |
||
== |
== Välislingid == |
||
* [http://www.unifr.ch/ifaa/Public/EntryPage/TA98%20Tree/Entity%20TA98%20EN/05.0.00.000%20Entity%20TA98%20EN.htm Sissekanne [[Terminologia Anatomica]]-s] A05.0.00.000: Systema digestorium. Seedeelundite süsteem |
* [http://www.unifr.ch/ifaa/Public/EntryPage/TA98%20Tree/Entity%20TA98%20EN/05.0.00.000%20Entity%20TA98%20EN.htm Sissekanne [[Terminologia Anatomica]]-s] A05.0.00.000: Systema digestorium. Seedeelundite süsteem |
||
* [http://www.wava-amav.org/Downloads/nav_2012.pdf Sissekanne [[Nomina Anatomica Veterinaria]]-s] APPARATUS DIGESTORIUS. Seedeaparaat, lk 49, 5. väljaanne, 2012 |
* [http://www.wava-amav.org/Downloads/nav_2012.pdf Sissekanne [[Nomina Anatomica Veterinaria]]-s] APPARATUS DIGESTORIUS. Seedeaparaat, lk 49, 5. väljaanne, 2012 |
||
Redaktsioon: 19. juuli 2019, kell 22:06
Seedeelundite süsteem[1] ehk seedeaparaat (ka seedeelundkond, ladina keeles systema digestorium, apparatus digestorius) on enamiku organismide elundisüsteem, mis koosneb elunditest, mille ülesandeks on ainevahetuseks vajalike põhitoitainete, mineraalide, vitamiinide ja vee mehaaniline ja keemiline töötlemine ning mitteseeditavate jääkide väljutamine.
Seedeaparaadi olemasolu, areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.
Roomajatel
Maolistel
Pikemalt artiklis Maolised#Seedeaparaat
Madude seedeaparaati liigitatud elundite morfoloogilised näitajad (näiteks kuju, suurus jms) ja ka asend võivad suuresti varieeruda nii perekonniti kui ka liigiti ja indiviiditi. Seedeaparaat koosneb ka vastavatest kudedest ja rakkudest.
Seedeaparaati kuuluvad suuõõs, süljenäärmed, keel, hambad, söögitoru, magu (sh maolukuti), sooled, maks, sapipõis, kõhunääre ning kloaak. Inimeste suhtes mürkmadudeks liigitatud madude puhul liigitatakse siia ka mürgiaparaat.
Enamik seedeaparaadi elunditest on seest vooderdatud limaskestaga.
Imetajatel
Inimestel
- Pikemalt artiklis Inimese seedeelundkond
Inimese seedeelundite süsteem koosneb seedekanalist ja seedenäärmetest. Täiskasvanud inimese seedekanal on keskmiselt 8–10 meetrit pikk. Seedekanalisse kuuluvad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. Seedeelundite süsteemi kuulub veel kaks nääret – maks ja kõhunääre.
Terminoloogia
Varem on see elundisüsteem kandnud nimetust seedeelundkond.[2] Seedeelundkond ei kuulu kehtivasse rahvusvahelisse inimese anatoomia standardisse Terminologia Anatomica.
Seedeelundite süsteem on kantud Terminologia Anatomica-sse.
Vaata ka
Viited
- ↑ Arne Lepp. "Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid", Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 332, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8.
- ↑ Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 106, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
Välislingid
- Sissekanne Terminologia Anatomica-s A05.0.00.000: Systema digestorium. Seedeelundite süsteem
- Sissekanne Nomina Anatomica Veterinaria-s APPARATUS DIGESTORIUS. Seedeaparaat, lk 49, 5. väljaanne, 2012