Bartholomäus Hoeneke: erinevus redaktsioonide vahel
P →top: pisitoimetamine |
P Robot: automaatselt asendatud tekst (-== *Välislink *== +== Välislingid ==) |
||
| 12. rida: | 12. rida: | ||
*{{cite book |title=Geschichtsschreibung im mittelalterlichen Livland |last=Thumser |first=Matthias (toim.) | year=2011 |publisher=[[LIT Verlag]] |location= [[Berliin]] }} |
*{{cite book |title=Geschichtsschreibung im mittelalterlichen Livland |last=Thumser |first=Matthias (toim.) | year=2011 |publisher=[[LIT Verlag]] |location= [[Berliin]] }} |
||
== |
== Välislingid == |
||
*[http://www.ra.ee/urram/lyhikuva/lyhikuva.php?id=44529 Bibliokirje teavik Rahvusarhiivi otsingust] |
*[http://www.ra.ee/urram/lyhikuva/lyhikuva.php?id=44529 Bibliokirje teavik Rahvusarhiivi otsingust] |
||
*[http://www.lugeja.ee/Avalik/teavik.jsp?teavikId=93787 Raamatukogu otsing URRAM] |
*[http://www.lugeja.ee/Avalik/teavik.jsp?teavikId=93787 Raamatukogu otsing URRAM] |
||
Redaktsioon: 5. juuli 2019, kell 20:26
Bartholomäus Hoeneke (harvem kirjutatud ka Bartholomeus Hoeneke) oli 14. sajandil elanud preester ja Liivimaa noorema riimkroonika autor.
Hoeneket nimetab Johann Renner oma 16. sajandil kirjutatud Liivimaa kroonikas, kus teda kirjeldatakse preestri ja ühe kroonika, mida hiljem hakati kutsuma Liivimaa nooremaks riimkroonikaks, autorina. Konstantin Höhlbaumi arvates oli Hoeneke Järva foogti juures teeniv ordupreester, kes kirjutas oma alamsaksakeelse kroonika eesmärgiga jätkata Liivimaa vanema riimkroonika autori tööd. Mitmed teised (sh Sulev Vahtre) peavad teda aga kolme järjestikuse 14. sajandi Liivi ordumeistri (Eberhard von Monheim, Burchard von Dreileben, Goswin von Herike) kaplaniks.[1] Anti Selart aga rõhutab, et riimkroonika autori kohta esitatud arvamused on siiski vaid oletused. Kui Hoeneke oli pikaaegne ordumeistrite kaplan, siis võiks Selarti arvates oodata tema nime esinemist ka mõnel kaasaegsel dokumendil. Hiljuti avastatud tekstikatked, mida mõned autorid peavad noorema riimkroonika fragmentideks, näitavad, et selle tekst võis olla kirjutatud mitte alamsaksa, vaid idapoolses kesksaksa keeles.[2]
Viited
- ↑ Sulev Vahtre. Jüriöö. Tallinn: Eesti Raamat, 1980. Lk 7–9
- ↑ Anti Selart. Kas Bartholomäus Hoeneke "Liivimaa noorem riimkroonika" on Jüriöö ülestõusu ajaloo allikas? Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 2015, 2, 29−30.
Kirjandus
- Höhlbaum, Konstantin (1872). Die jüngere livländische Reimchronik des Bartholomäus Hoeneke 1315–48. Leipzig: Duncker & Humblot.
{{cite book}}: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=(juhend) - Vahtre, Sulev (1960). Liivimaa noorem riimkroonika (1315–1348). Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. Lk 171 lk.
{{cite book}}: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=(juhend) - Masing, Uku (2002). 1343. Vaskuks ja vikaaria Lohult. Tallinn: Ilmamaa. Lk 240 lk. ISBN 9985-77-031-5.
{{cite book}}: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=(juhend) - Thumser, Matthias (toim.) (2011). Geschichtsschreibung im mittelalterlichen Livland. Berliin: LIT Verlag.