Ämari mõis: erinevus redaktsioonide vahel
P pisitoimetamine |
|||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
==Ajalugu== |
==Ajalugu== |
||
==Varasem ajalugu== |
==Varasem ajalugu== |
||
Ämari oli varem [[Saksa Ordu]] valdus. Ordu müüs külaaseme [[1413]]. aastal [[Padise klooster|Padise kloostri]] abtile, kelle valduses oli see XVI sajandi keskpaigani. [[1582]]. aastal läänistati [[Rootsi kuningas|Rootsi kroonile]] langenud valdus Diedrich Kawerile (maeti 1588). XVI sajandi lõpul rajati Ämarisse mõis. [[1600]]. aastal kinnitati valdusõigust Lubert Kawerile. |
Ämari oli varem [[Saksa Ordu]] valdus. Ordu müüs külaaseme [[1413]]. aastal [[Padise klooster|Padise kloostri]] abtile, kelle valduses oli see XVI sajandi keskpaigani. [[1582]]. aastal läänistati [[Rootsi kuningas|Rootsi kroonile]] langenud valdus Diedrich Kawerile (maeti 1588). XVI sajandi lõpul rajati Ämarisse mõis. [[1600]]. aastal kinnitati valdusõigust Lubert Kawerile. |
||
XVIII sajandi keskpaigast kuni 1883. aastani kuulus mõis [[Patkul]]itele, 1913. aastal oli mõisnik [[Ernst von Tritthof]], 1919. aastal kuulus mõis tema emale [[Emilie von Tritthof]]ile.<ref>Kinnistute register. Nr 40. Ämari.</ref> |
XVIII sajandi keskpaigast kuni 1883. aastani kuulus mõis [[Patkul]]itele, 1913. aastal oli mõisnik [[Ernst von Tritthof]], 1919. aastal kuulus mõis tema emale [[Emilie von Tritthof]]ile.<ref>Kinnistute register. Nr 40. Ämari.</ref> |
||
| 11. rida: | 11. rida: | ||
==Mõisa suurus== |
==Mõisa suurus== |
||
1914. aastal oli mõisa koosseisus 13,8 |
1914. aastal oli mõisa koosseisus 13,8 ha mõisamaad, 32 lahustükki (953,7 ha) ja 4 küla (''Liskülla'', Suurküla, ''Suurewälja'', ''Tönnawaotsa''). |
||
==Ämari mõisa kalmistu== |
==Ämari mõisa kalmistu== |
||
[[Ämari mõisa kalmistu|Kalmistu]] paikneb mõisa südamest linnulennult umbes 2,3 [[Kilomeeter|km]] kaugusel [[ |
[[Ämari mõisa kalmistu|Kalmistu]] paikneb mõisa südamest linnulennult umbes 2,3 [[Kilomeeter|km]] kaugusel [[lõuna]]kagus. |
||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
Redaktsioon: 10. juuni 2019, kell 10:09
Ämari mõis (saksa keeles Habbinem, varem Happemat ja Emmern) oli rüütlimõis Harjumaal Harju-Madise kihelkonnas. Praegu asub mõisasüda Ämari aleviku alal.
Ajalugu
Varasem ajalugu
Ämari oli varem Saksa Ordu valdus. Ordu müüs külaaseme 1413. aastal Padise kloostri abtile, kelle valduses oli see XVI sajandi keskpaigani. 1582. aastal läänistati Rootsi kroonile langenud valdus Diedrich Kawerile (maeti 1588). XVI sajandi lõpul rajati Ämarisse mõis. 1600. aastal kinnitati valdusõigust Lubert Kawerile.
XVIII sajandi keskpaigast kuni 1883. aastani kuulus mõis Patkulitele, 1913. aastal oli mõisnik Ernst von Tritthof, 1919. aastal kuulus mõis tema emale Emilie von Tritthofile.[1]
Mõis pärast võõrandamist
1939. aastal kuulus endine mõisasüda Padise valda. Nõukogude ajal asus see Klooga külanõukogu territooriumil, mõisa asukoht polnud külastatav.[2]
Mõisa suurus
1914. aastal oli mõisa koosseisus 13,8 ha mõisamaad, 32 lahustükki (953,7 ha) ja 4 küla (Liskülla, Suurküla, Suurewälja, Tönnawaotsa).
Ämari mõisa kalmistu
Kalmistu paikneb mõisa südamest linnulennult umbes 2,3 km kaugusel lõunakagus.
Vaata ka
Viited
- ↑ Kinnistute register. Nr 40. Ämari.
- ↑ ftp://195.80.111.130/pub/HTTP/Fotokogu/A225/Amari_mois.pdf.
Kirik: Harju-Madise kirik
Mõisad: Harju-Madise kirikumõis | Leetse mõis | Padise mõis | Pallaste mõis | Põllküla mõis | Vasalemma mõis | Ämari mõis