Harju-Madise kirik
Harju-Madise Mattiase kirik on kihelkonnakirik Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Madise külas Pakri lahe ääres rannaastangul. Kirik on pühitsetud apostel Mattiasele ja kirikut kasutab Harju-Madise kogudus.
Kiriku ehitusaeg jääb 15.–18. sajandisse. Kantsel on valminud 1784. aastal ja selle kõlaräästa tipus on päikeseratas, mida on peetud laeva tüürirattaks.
Interjöör
[muuda | muuda lähteteksti]Kantsel valmis 1784. aastal ja arvatavasti Tallinna puunikerdaja Johann Valentin Rabe käe all. See on muinsuskaitse all 1973. aastast.[1]
Oreli valmistas Tallinna orelimeister Gustav Normann 1859. aastal. 1968. aastal sai see tulekahjus kannatada ja orelimeister Hardo Kriisa taastas selle 1988. aastal. Muinsuskaitse all alates 1981. aastast.[2]
Altar ja altariaed on valmistatud 1875. aasta paiku.[3] Altarimaali "Kristus ristil" valmistas Carl Sigismund Walther 19. sajandi keskpaigas. Mõlemad on muinsuskaitse all alates 1981. aastast.[4]
Kirikus on altar-triptühhon 1631. aastast, millel on kujutatud Jeesuslapse kummardamine, ülestõusmine ja püha õhtusöömaaeg. Võimalik, et selle autor on Tallinna maalija Paul Blume. Muinsuskaitse all 1973. aastast.[5]
Kantsel
Oreli prospekt
Mälestustahvel Vabadussõjas langenutele
Kirik meremärgina
[muuda | muuda lähteteksti]Meri asub kirikust 500 meetri kaugusel. Kiriku kellatornis on majakatuli, mis moodustab liitsihi Madise alumise tulepaagiga. Märkide vahekaugus on 599 meetrit ja sihi asimuut on 140°.
Kiriku kõrgus maapinnast on 35 meetrit ja tule kõrgus merepinnast on 33 meetrit.
Kirik rahvapärimuses
[muuda | muuda lähteteksti]Vanarahvalt kogutud legendide põhjal olla ümberkaudsed surnud mõisnikud kiriku altari ees öösiti kaarte mängimas käinud. Seda märganud õpetaja, kes läinud salamisi kirikusse ning hoolimata mõisnike lahkest kutsest keeldunud kaardilauda istumast, tõstes käe ning hüüdes: "Tagane, saadan!" Sestsaadik olevat Harju-Madise kirikus öösiti rahu ja vaikus valitsenud.
Kirikuaed
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Harju-Madise kirikuaed
Kirikut ümbritsev kirikuaed on piki kaldakõrgendikku kulgevat külge ääristatud tahutud paekivist müüriga ja maapoolsest küljest piiratud madalama kiviaiaga. Põhja- ja lõunakülgedel on 19. sajandi lõpust pärinevad gootipäraselt tahutud tugipostidega väravad. Kirikuaed ja selle piirdemüür koos väravatega on arvatud ehitismälestiseks.[6][7]
Kirikuaed on Thomas von Rammi suguvõsa liikmete matusepaigaks.[7]
Kirikuaia lõunaosas asub 19. sajandil ehitatud kabel.[8]
Kirikuaia äärel asub Madise juga.
Harju-Madise pastori Johann Haquinus Forseliuse poja Bengt Gottfried Forseliuse mälestuskivi on kirikuaia kõrval.
Forseliuse mälestustahvel kiriku lähistel
Sõdade ohvrite mälestusplaadid kirikuaias
Kirikuaia põhjavärav
Kirikuaed
Kirikuaia kabel
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Kantsel, J .V. Rabe, 1784 (puit, polükroomia) kultuurimälestiste registris
- ↑ Oreli prospekt, G.Normann, 1884 (puit) kultuurimälestiste registris
- ↑ Altar ja altariaed, 19.saj. (puit,õli) kultuurimälestiste registris
- ↑ Altarimaal "Kristus ristil" , 19.saj. (ôli, lôuend) kultuurimälestiste registris
- ↑ Altar-triptühhon, 1631 (ôli, puit) kultuurimälestiste registris
- ↑ Harju-Madise kirikuaia piirdemüür väravatega, 14.-19.saj. kultuurimälestiste registris
- 1 2 Harju-Madise kirikuaed kultuurimälestiste registris
- ↑ Harju-Madise kirikuaia kabel, 19.saj. kultuurimälestiste registris
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Harju-Madise kirik |
- Harju-Madise kiriku EELK kodulehel
- Harju-Madise koguduse koduleht
- Harju-Madise kirik kultuurimälestiste riiklikus registris
- Madise kirik navigatsioonimärkide andmekogus
Kirik: Harju-Madise kirik
Mõisad: Harju-Madise kirikumõis | Leetse mõis | Padise mõis | Pallaste mõis | Põllküla mõis | Vasalemma mõis | Ämari mõis