Dino Buzzati: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P Venezia→Veneetsia (põhinimi)
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Dino Buzzati''' ([[16. oktoober]] [[1906]] – [[28. jaanuar]] [[1972]]) oli [[Itaalia]] romaani- ja novellikirjanik, kunstnik ja poeet ning ka ajalehe ''Corriere della Sera'' ajakirjanik. Tema kuulsaim teos on romaan ''Il deserto dei Tartari'' (eesti keeles "Tatarlaste kõrb"). Tema tegelik nimi oli Dino Buzzati-Traverso. Buzzatit on mõjutanud sellised kirjanikud nagu [[Albert Camus]] ja [[Jean-Paul Sartre]].
'''Dino Buzzati''' (kodanikunimega Dino Buzzati-Traverso; [[16. oktoober]] [[1906]] – [[28. jaanuar]] [[1972]]) oli [[itaalia]] romaani- ja novellikirjanik.
Samas oli ta ka kunstnik ja poeet ning ajalehe Corriere della Sera ajakirjanik.
Tema kuulsaim teos on romaan "Il deserto dei Tartari" (eesti keeles "Tatarlaste kõrb"). Buzzatit on mõjutanud sellised kirjanikud nagu [[Albert Camus]] ja [[Jean-Paul Sartre]].


==Elu==
==Elu==
Buzzati sündis Itaalia linna [[Belluno]] San Pellegrino linnaosas, oma perekonna villas. Buzzati veterinaarist ema oli päritolult [[Veneetsia|veneetslanna]] ning tema isa, kes oli ametilt rahvusvahelise õiguse professor, oli pärit põlisest Belluno perekonnast. Buzzati sündis oma vanemate neljast lapsest teisena ning üks tema vendadest oli tuntud Itaalia geneetik [[Adriano Buzzati-Traverso]]. Aastal [[1924]] astus ta [[Milano Ülikool|Milano Ülikooli]] õigusteaduskonda, kus tema isa oli kunagi õpetanud. Olles oma juuraõpinguid lõpetamas, palgati ta 22 aasta vanuselt [[Milano]] ajalehe ''Corriere della Sera'' poolt ning sinna jäi ta tööle oma surmani. Ta alustas seal tööd korrektuuri osakonnas ning töötas hiljem reporteri, erikorrespondendi, esseisti, toimetaja ja kunstikriitikuna. Tihti on öeldud, et tema ajakirjanduslik taust mõjutas tema kirjutisi, andes isegi kõige fantastilisematele lugudele realistliku õhustiku.
Buzzati sündis Itaalia linna [[Belluno]] San Pellegrino linnaosas oma perekonna villas. Buzzati veterinaarist ema oli päritolult [[Veneetsia|veneetslanna]] ning isa, kes oli ametilt rahvusvahelise õiguse professor, oli pärit põlisest Belluno perekonnast. Buzzati sündis pere neljast lapsest teisena, üks tema vendi oli tuntud Itaalia geneetik [[Adriano Buzzati-Traverso]].
Aastal [[1924]] astus ta [[Milano Ülikool|Milano Ülikooli]] õigusteaduskonda, kus tema isa oli kunagi õpetanud. 22-aastaselt oli ta just juuraõpinguid lõpetamas, kui [[Milano]] ajaleht Corriere della Sera võttis ta tööle ning sinna jäi ta surmani. Ta alustas seal tööd korrektuuriosakonnas, kuid hiljem töötas juba reporteri, erikorrespondendi, esseisti, toimetaja ja kunstikriitikuna. Tihti on öeldud, et tema ajakirjanduslik taust mõjutas tema kirjutisi, andes isegi kõige fantastilisematele lugudele realistliku õhustiku.


[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal teenis Buzzati [[Aafrika|Aafrikas]], olles Itaalia [[Itaalia kuninglik laevastik|kuningliku laevastikuga]] (''Regia Marina'') seotud ajakirjanik. Peale sõja lõppu avaldati üle Itaalia tema romaan "Tatarlaste kõrb", mis tõi autorile kiiresti kriitikute poolse tunnustuse ja kuulsuse. Aastal [[1964]] abiellus ta Almeria Antoniazzi'ga ning samale ajale langeb ka tema viimase romaani ''Un amore'' ilmumine. Aastal [[1972]] suri Buzzati peale pikaajalist haigust vähki.
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal teenis Buzzati [[Aafrika|Aafrikas]], olles Itaalia [[Itaalia kuninglik laevastik|kuningliku laevastikuga]] (''Regia Marina'') seotud ajakirjanik. Pärast sõja lõppu avaldati Itaalias tema romaan "Tatarlaste kõrb", mis tõi autorile kiiresti kriitikute poolse tunnustuse ja kuulsuse. Aastal [[1964]] abiellus ta Almeria Antoniazziga ning samasse aega langeb ka tema viimase romaani "Un amore" ilmumine. Aastal [[1972]] suri Buzzati pärast pikaajalist haigust vähki.


Ta oli ateist.<ref>Bellaspiga, Lucia, ''"Dio che non esisti, ti prego": Dino Buzzati, la fatica di credere'', Ancora, 2006, p. 12.</ref>
Ta oli ateist.<ref>Bellaspiga, Lucia, ''"Dio che non esisti, ti prego": Dino Buzzati, la fatica di credere'', Ancora, 2006, p. 12.</ref>


==Tööde kokkuvõte==
==Tööde kokkuvõte==
Buzzati alustas ilukirjanduse kirjutamist aastal [[1933]]. Tema ilukirjanduslikud teosed koosnevad viiest romaanist, näite- ja kuuldemängudest, libretodest, arvukatest novellikogudest ja luulest. Tema libretode hulka kuulub neli [[Luciano Chailly]] ooperit ning [[Giulio Viozzi]] ooper ''La giacca dannata''. Ta kirjutas ka lasteraamatu ''La famosa invasione degli orsi in Sicilia'' ("Karude kuulus sissetung [[Sitsiilia|Sitsiiliasse]]").
Buzzati alustas ilukirjanduse kirjutamist aastal [[1933]]. Tema ilukirjanduslikud teosed koosnevad viiest romaanist, näite- ja kuuldemängudest, libretodest, arvukatest novellikogudest ja luulest. Tema libretode hulka kuulub neli [[Luciano Chailly]] ooperit ja [[Giulio Viozzi]] ooper "La giacca dannata". Ta kirjutas ka lasteraamatu "La famosa invasione degli orsi in Sicilia" ("Karude kuulus sissetung [[Sitsiilia|Sitsiiliasse]]").


Tunnustatud ja näitustel eksponeeritud kunstnikuna kombineeris Buzzati oma loomingus ka kunsti ja kirjandust, luues [[Orpheus|Orpheuse]] müüdil põhineva [[Koomiks|koomiks]] ''Poema a fumetti'' (1969).
Tunnustatud ja näitustel eksponeeritud kunstnikuna kombineeris Buzzati oma loomingus ka kunsti ja kirjandust, luues [[Orpheus|Orpheuse]] müüdil põhineva [[Koomiks|koomiks]] "Poema a fumetti" (1969).


Tema kõige kuulsam romaan "Tatarlaste kõrb" räägib loo sõjaväe eelpostist, mis ootab [[Tatarlased|tatarlaste]] sissetungi. Arvamustes ja kokkuvõtetes on romaani võrreldud [[Eksistentsialism|eksistentsialistlike]] töödega, eriti [[Albert Camus|Albert Camus']] teosega "Sisyphose müüt".<ref>''Sem' Gontsov'' (Introduction by E. Ambartsumov) (Izvestiya Press, 1985).</ref>
Tema kõige kuulsam romaan "Tatarlaste kõrb" räägib loo sõjaväe eelpostist, mis ootab [[Tatarlased|tatarlaste]] sissetungi. Arvamustes ja kokkuvõtetes on romaani võrreldud [[Eksistentsialism|eksistentsialistlike]] töödega, eriti [[Albert Camus|Albert Camus']] teosega "Sisyphose müüt".<ref>''Sem' Gontsov'' (Introduction by E. Ambartsumov) (Izvestiya Press, 1985).</ref>


Buzzati kirjutamisviisi on tihti määratletud kui maagilist realismi või sotsiaalset võõrandumist ning tema raamatutest leiab läbivate teemadena ümbritseva keskkonna saatuse ja kujutlusvõime saatuse ohjeldamatu tehnoloogilise progressi valguses. Buzzati loomingust leiab ka valiku lühijutte, mille tegelasteks on muinasjutulised tegelased nagu koletised ning tema enda väljamõeldis ''il colombre'' (eesti keeles "merekoll").
Buzzati kirjutamisviisi on tihti määratletud kui maagilist realismi või sotsiaalset võõrandumist ning tema raamatutest leiab läbivate teemadena ümbritseva keskkonna saatuse ja kujutlusvõime saatuse ohjeldamatu tehnoloogilise progressi valguses. Buzzati loomingust leiab ka valiku lühijutte, mille tegelasteks on muinasjutulised tegelased, nagu koletised ja tema enda väljamõeldis ''il colombre'' (eesti keeles "merekoll").


==Olulisemad teosed==
==Olulisemad teosed==
37. rida: 43. rida:
==Filmid==
==Filmid==
Buzzati teoste põhjal on valminud ka filme:
Buzzati teoste põhjal on valminud ka filme:
* ''Un amore'' (1965). Režissöör [[Gianni Vernuccio]].<ref>{{netiviide | URL = http://www.imdb.com/title/tt0131720/ | Pealkiri = Un amore (1965) - IMDb | Kasutatud = 06.03.2014 | Keel = inglise}}</ref>
* "Un amore" (1965). Režissöör [[Gianni Vernuccio]].<ref>{{netiviide | URL = http://www.imdb.com/title/tt0131720/ | Pealkiri = Un amore (1965) - IMDb | Kasutatud = 06.03.2014 | Keel = inglise}}</ref>
* ''Il deserto dei tartari'' (1976). Režissöör [[Valerio Zurlini]].<ref>{{netiviide | URL = http://www.imdb.com/title/tt0074400/?ref_=fn_al_tt_1 | Pealkiri = Il deserto dei tartari (1976) - IMDb | Kasutatud = 06.03.2014 | Keel = inglise}}</ref>
* "Il deserto dei tartari" (1976). Režissöör [[Valerio Zurlini]].<ref>{{netiviide | URL = http://www.imdb.com/title/tt0074400/?ref_=fn_al_tt_1 | Pealkiri = Il deserto dei tartari (1976) - IMDb | Kasutatud = 06.03.2014 | Keel = inglise}}</ref>


==Viited==
==Viited==
{{Viited}}
{{Viited}}

==Kirjandus==
* Giuseppe Leone, "Dino Buzzati e le grandi "costruzioni" letterarie - La "fortezza di Bastiani" non è "Il castello" di Kafka", Il Punto Stampa, [[Lecco]], Italy, April 1997.
* Giuseppe Leone, "Dino Buzzati e le grandi "costruzioni" letterarie - La "fortezza di Bastiani" non è "Il castello" di Kafka", Il Punto Stampa, [[Lecco]], Italy, April 1997.
* Luis Montiel(2010), “Una meditatio mortis contemporánea. La reflexión de Dino Buzzati sobre la caducidad de la vida humana”. Medicina e historia, 2/2010, 1-15.
* Luis Montiel(2010), “Una meditatio mortis contemporánea. La reflexión de Dino Buzzati sobre la caducidad de la vida humana”. Medicina e historia, 2/2010, 1-15.

Redaktsioon: 19. mai 2019, kell 14:33

Dino Buzzati (kodanikunimega Dino Buzzati-Traverso; 16. oktoober 1906 – 28. jaanuar 1972) oli itaalia romaani- ja novellikirjanik.

Samas oli ta ka kunstnik ja poeet ning ajalehe Corriere della Sera ajakirjanik.

Tema kuulsaim teos on romaan "Il deserto dei Tartari" (eesti keeles "Tatarlaste kõrb"). Buzzatit on mõjutanud sellised kirjanikud nagu Albert Camus ja Jean-Paul Sartre.

Elu

Buzzati sündis Itaalia linna Belluno San Pellegrino linnaosas oma perekonna villas. Buzzati veterinaarist ema oli päritolult veneetslanna ning isa, kes oli ametilt rahvusvahelise õiguse professor, oli pärit põlisest Belluno perekonnast. Buzzati sündis pere neljast lapsest teisena, üks tema vendi oli tuntud Itaalia geneetik Adriano Buzzati-Traverso.

Aastal 1924 astus ta Milano Ülikooli õigusteaduskonda, kus tema isa oli kunagi õpetanud. 22-aastaselt oli ta just juuraõpinguid lõpetamas, kui Milano ajaleht Corriere della Sera võttis ta tööle ning sinna jäi ta surmani. Ta alustas seal tööd korrektuuriosakonnas, kuid hiljem töötas juba reporteri, erikorrespondendi, esseisti, toimetaja ja kunstikriitikuna. Tihti on öeldud, et tema ajakirjanduslik taust mõjutas tema kirjutisi, andes isegi kõige fantastilisematele lugudele realistliku õhustiku.

Teise maailmasõja ajal teenis Buzzati Aafrikas, olles Itaalia kuningliku laevastikuga (Regia Marina) seotud ajakirjanik. Pärast sõja lõppu avaldati Itaalias tema romaan "Tatarlaste kõrb", mis tõi autorile kiiresti kriitikute poolse tunnustuse ja kuulsuse. Aastal 1964 abiellus ta Almeria Antoniazziga ning samasse aega langeb ka tema viimase romaani "Un amore" ilmumine. Aastal 1972 suri Buzzati pärast pikaajalist haigust vähki.

Ta oli ateist.[1]

Tööde kokkuvõte

Buzzati alustas ilukirjanduse kirjutamist aastal 1933. Tema ilukirjanduslikud teosed koosnevad viiest romaanist, näite- ja kuuldemängudest, libretodest, arvukatest novellikogudest ja luulest. Tema libretode hulka kuulub neli Luciano Chailly ooperit ja Giulio Viozzi ooper "La giacca dannata". Ta kirjutas ka lasteraamatu "La famosa invasione degli orsi in Sicilia" ("Karude kuulus sissetung Sitsiiliasse").

Tunnustatud ja näitustel eksponeeritud kunstnikuna kombineeris Buzzati oma loomingus ka kunsti ja kirjandust, luues Orpheuse müüdil põhineva koomiks "Poema a fumetti" (1969).

Tema kõige kuulsam romaan "Tatarlaste kõrb" räägib loo sõjaväe eelpostist, mis ootab tatarlaste sissetungi. Arvamustes ja kokkuvõtetes on romaani võrreldud eksistentsialistlike töödega, eriti Albert Camus' teosega "Sisyphose müüt".[2]

Buzzati kirjutamisviisi on tihti määratletud kui maagilist realismi või sotsiaalset võõrandumist ning tema raamatutest leiab läbivate teemadena ümbritseva keskkonna saatuse ja kujutlusvõime saatuse ohjeldamatu tehnoloogilise progressi valguses. Buzzati loomingust leiab ka valiku lühijutte, mille tegelasteks on muinasjutulised tegelased, nagu koletised ja tema enda väljamõeldis il colombre (eesti keeles "merekoll").

Olulisemad teosed

  • Bàrnabo delle montagne (1933)
  • Il segreto del Bosco Vecchio (1935)
  • Il deserto dei Tartari ("Tatarlaste kõrb", 1940)
  • I Sette Messaggeri (novellid, 1942)
  • La famosa invasione degli orsi in Sicilia (1945)
  • Il grande ritratto (1960)
  • Un amore (1963)
  • Il capitano Pic e altre poesie (luule, 1965)
  • Il colombre ("Merekoll", novellid, 1966)
  • Poema a Fumetti (piltromaan, 1969)
  • Il reggimento parte all'alba (novellid, 1985)

Eesti keeles ilmunud

  • "Merekoll" (lühijutud, 1988). Ilmunud Loomingu Raamatukogus[3]
  • "Tatarlaste kõrb" (romaan, 1991, 1997, 2005)
  • "Koer, kes oli näinud jumalat" (lühijutud, 2007)

Filmid

Buzzati teoste põhjal on valminud ka filme:

Viited

  1. ↑ Bellaspiga, Lucia, "Dio che non esisti, ti prego": Dino Buzzati, la fatica di credere, Ancora, 2006, p. 12.
  2. ↑ Sem' Gontsov (Introduction by E. Ambartsumov) (Izvestiya Press, 1985).
  3. ↑ "Dino Buzzati". Vaadatud 06.03.2014.
  4. ↑ "Un amore (1965) - IMDb" (inglise). Vaadatud 06.03.2014.
  5. ↑ "Il deserto dei tartari (1976) - IMDb" (inglise). Vaadatud 06.03.2014.

Kirjandus

  • Giuseppe Leone, "Dino Buzzati e le grandi "costruzioni" letterarie - La "fortezza di Bastiani" non è "Il castello" di Kafka", Il Punto Stampa, Lecco, Italy, April 1997.
  • Luis Montiel(2010), “Una meditatio mortis contemporánea. La reflexión de Dino Buzzati sobre la caducidad de la vida humana”. Medicina e historia, 2/2010, 1-15.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Dino_Buzzati&oldid=5325775"