Arminia Dorpatensis: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 146.255.180.144 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Epp.
Märgis: Tühistamine
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Korp! Arminia Dorpatensis''' (lühendatult C!A!D!) on Tartus tegutsev akadeemiline värve kandev (sks k ''verbindung'') meeskorporatsioon, mille põhimõteteks on liikmetest ühtse sõpruskonna moodustamine, akadeemiline haritus ning liikmete panustamine riigi ja ühiskonna paremasse käekäiku.
'''Arminia Dorpatensis''' (lühendatult AD) on [[Tartu]] meestudengite [[üliõpilaskorporatsioon|korporatsioon]].


Kuigi traditsiooniliselt on korp! Arminia Dorpatensis kuulunud peamiselt [[teoloogia]]tudengid, siis nüüdseks on korporatsiooni liikmed küllaltki erineva tausta ja elukutsega eri Eesti piirkondadest.
Korporatsioon on [[akadeemiline vehklemine|mittevehklev]] ja lähtub inimestevahelistes suhetes [[kristlus]]e põhimõtetest. See kuulub rahvusvahelisse korporatsioonide liitu [[Wingolfsbund]]. Organisatsiooni tegevus toimub eesti keeles. Traditsiooniliselt kuuluvad Arminiasse peamiselt [[teoloogia]]tudengid. AD konvendihoone asub Tartus, [[Õpetaja tänav]] 11.

Erinevalt enamikest teistest Tartus tegutsevatest meeskorporatsioonidest, ei ole korp! Arminia Dorpatensis puhul tegemist vehkleva korporatsiooniga. Korporatsiooni algusaegadel 19. sajandi keskel sellise küllaltki avangardliku seisukoha võtmise eesmärgiks oli rõhutada kristlikku põhimõtet mitte tõsta relva oma ligimese vastu, vaid katsuda lahendada tülisid läbi arutelu.

Auküsimuste lahendamine mitte-verevalamise teel on tänaseks päevaks jõudnud ka teiste Tartus tegutsevate nn „vehklevate“ korporatsioonide kokkulepete hulka. Relva kasutamine vabariigi ja vabaduse vaenlaste vastu on seevastu lubatud – Arminiasse kuulub ka palju kaitseväelasi, toetatakse ajateenistust läbivaid liikmeid ning soositud on kuulumine Kaitseliitu.

Korp! Arminia Dorpatensis tegevust koordineerib selleks valitud kolmeliikmeline eestseisus, kelle ülesandeks on juhtida korporatsiooni igapäevaelu ja välissuhtlust, korraldada kinniseid üritusi liikmetele ning ühiseid üritusi teiste akadeemiliste organisatsioonidega.

Traditsiooniliste regulaarsete sündmuste hulka kuulub korporatsiooni asutamise ja taasasutamise tähistamine kommersiga, õllelauad teiste akadeemiliste organisatsioonidega, spordipäevad, väljasõidud liidukommersile või teiste liidukorporatsioonide külastamiseks.

Korporatsiooni liikmed jagunevad vastavalt oma akadeemilisele vanusele – traditsiooniliselt akadeemilistele organisatsioonidele on liikme reaalne vanus teisejärguline – kolme staatusesse. Värskelt korporatsiooni liikmeks astunud liige on rebane (reb!), kelle peamiseks ülesandeks on organisatsiooni kommete ja reeglistiku õppimine vanemate korp! liikmete juhendamise all.

Reeglina kestab nn rebaseaeg kaks või kolm semestrit. Suur osa õpigute ajast on liige siiski täieõiguslik kaasvõitleja (ksv!), kelle ülesandeks on korporatsiooni igapäevaelust aktiivne osavõtt ja ühiste sündmuste korraldamisele kaasa aitamine ühe või teise ameti näol. Peale õpingute lõppu suundub liige vilistlaste (vil!) radadele, kuid edaspidine korporatsiooni tegevuses kaasalöömine nõu ja jõuga on sellegipoolest väga oodatud.

'''ES STEHT AUF FESTEM GRUNDE'''

Korp! Arminia Dorpatensis kuulub üleeuroopalisse korporatsioonide Wingolfi liitu, mis toob sõpruskonnaks kokku 35 eri korporatsiooni nii Eestis, Saksamaal kui ka Austrias. Lisaks liiduorganisatsioonide omavahelisele suhtlemisele on Wingolf kui katusorganisatsioon sõlminud sõpruslepingu Šveitsis paikneva Falkensteini liiduga.

Värvid must-valge-kuldne eristasid 19. sajandi keskel Wingolfi revolutsioonilistest ''Burschenshaftidest'', kelle värvideks olid Saksa Rahvusvärvid must-punane-kuldne.

Kokku koosneb Wingolfi liit praeguseks koos vilistlaskogudega ligikaudu 6 000 liikmest. Sarnaselt liitu kuuluvate korporatsioonide eestseisustega valitakse perioodiliselt kolmeliikmelist liidu eestseisust. Valimine toimub üle kahe aasta toimuval liidukommersil Eisenachis kõikide liidukorporatsioonide seast ettepaneku alusel kusjuures igal liidukorporatsioonil on üks hääl.

'''TRAUGOTT HAHN – HAUS'''

Korp! Arminia Dorpatensis korporatsiooni maja on tema liikemetele justkui teine kodu – üheks erisuseks teistest Tartus tegutsevatest korporatsioonidest omab korp! Arminia Dorpatensis oma kortereid nagu ka enamus teisi Wingolfi korporatsioone.

Reeglina elavad korterites korporatsiooni igapäevaelu korraldavad kaasvõitlejad ning noorliikmetest rebased, vahel ka külalisena Tartus viibivad liiduvennad teistest Wingolfi korporatsioonidest, õppejõud jt korporatsioonile lähedalseisvad inimesed. Korterite toad on nimetatud seni taasavamata liidukorporatsioonide linnade nimede järgi.

Korp! Arminia Dorpatensis taasasutamise algusaastatel toimus tegevus sellel ajal Tartu Ülikooli omanduses olevas Roosi tn 1 elamus. Õpetaja 11 asuv hoone, praegune konvendihoone, soetati aasta peale taasasutamist, kui oli kogunenud piisavalt vahendeid endale konvendi soetamiseks.

Esimesed kümmekond aastat peale taasasutamist toimis terve korporatsiooni elu Õpetaja 11 ülemisel korrusel, hoone alumise korruse väljaehitamiseks esialgu vahendeid nappis ning see oli pigem konserveeritud olekus. Sajandivahetuseks oli liikmeskond piisavalt kosunud, et võis hakata kavandama alumise korruse väljaehitamist vastavalt korporatsiooni vajadustele.

Tänaseks päevaks on praktiliselt kogu korporatsiooni igapäevaelu kolinud teiselt korruselt valminud avarale esimesele korrusele, kus asub saal, puhketuba, baariruum, eraldi köök, raamatukogu jpm. Mõnevõrra üllatuslikuna võib tunduda asjaolu, kuidas ülemisele korrusele üldse legendaarsed sündmused koos kõige raamatukoguga ära võisid mahtuda.

Korp! Arminia Dorpatensis maja on nimetatud märtri vilistlase Gotthilft Traugott Hahni austamiseks ja mälestuseks „Traugott Hahn majaks“. Tegemist oli Eesti vaimuliku ja usuteaduste õppejõuga ning ühega ohvritest, kes Eesti Vabadussõja käigus vahetult enne Tartu vabastamist linna Krediidikassa keldris kommunistide poolt mõrvati.


== Ajalugu ==
== Ajalugu ==
Korporatsiooni ajalugu ulatub 1843. aastasse, kui asutati Usu- ja Teaduselu Edendamise Selts (''Verein zur Vörderung des religiösen und wissenschaftlichen Lebens''). Korporatsiooni asutamisajaks peetakse aga siiski 1850. aastat, kui seltsi nimeks sai Teoloogiline Õhtu (''Theologischer Abend'') ning oma olemuselt hakkas organisatsioon rohkem sarnanema [[Üliõpilaskorporatsioon|korporatsiooniga]]. Sellegipoolest oli peamiselt [[Usuteadus|usuteaduse]] õpilastest koosnev korporatsioon vastu rohkele pidutsemisele ja kahevõitlustele. 1859. aastal otsustati asutada korporatsioon Arminia ning saadeti vastav taotlus ka ''[[Chargiertenconvent|Chargiertenconventile]]''. Selle liikmeskorporatsioonid aga viivitasid Arminia tunnustamisega. Selts hakkas rohkem suhtlema kristlike ''Burschenschaft''idega ja sai 1862. aastal neid ühendava ''Wingolfsbund''i liikmeks. 3. märtsil 1865 võeti Arminia ka ''Chargiertenconvent''i liikmeks, pärast Arminia liitumise suure vastase [[korporatsioon Curonia]] ajutist väljaastumist. Juba 18. mail 1866 saatis ''Chargiertenconvent'' korporatsioon Arminia laiali. Arminia kristlikke ideid kandsid Tartu Ülikooli juures edasi mitmed kristlikud seltsid ning korporatsiooni vilistlaskogu täiendati jätkuvalt. 1970. aastal läks laiali ka vilistlaskogu.
Arminia peab ennast 24. oktoobril 1850 asutatud [[korporatsioon Arminia]] tegevuse jätkajaks ning Eestis tegevuse taastamist 2. mail 1994 taasasutamiseks. Enamik [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liidu]] liikmesorganisatsioone seda seisukohta siiski ei jaga ning peab Arminia Dorpatensise asutamisajaks 1994. aastat, kuna 18. mail 1866 saatis [[Tartu Ülikool]]i tudengite esindusorgan [[Chargiertenconvent]] korporatsioon Arminia laiali ning 1970. aastal läks laiali ka korporatsiooni [[vilistlaskogu]], mida oli alates 1925. aastast uute vilistlastega täiendatud; samuti oli 1850–66 tegutsenud Arminia saksakeelne. Sellest tulenes AD taasasutamise järel ka vaidlus AD koha üle Tartu tudengite traditsioonilises volbrirongkäigus, kuna tavapäraselt on korporatsioonid paiknenud rongkäigus vanuse järjekorras.


2. mail 1994 [[korporatsioon Arminia Dorpatensis]] taasasutati. Siiski enamik [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liidu]] liikmesorganisatsioone seda seisukohta siiski ei jaga ning peab Arminia Dorpatensis asutamisajaks hoopis 1994. aastat, kuna 18. mail 1866 saatis [[Tartu Ülikool]]i tudengite esindusorgan [[Chargiertenconvent]] korporatsioon Arminia laiali ning 1970. aastal läks laiali ka korporatsiooni [[vilistlaskogu]], mida oli alates 1925. aastast uute vilistlastega täiendatud; samuti oli 1850–66 tegutsenud Arminia saksakeelne. Sellest tulenes C!A!D! taasasutamise järel ka vaidlus koha üle Tartu tudengite traditsioonilises volbrirongkäigus, kuna tavapäraselt on korporatsioonid paiknenud rongkäigus vanuse järjekorras.
{{Mall:Eesti Üliõpilasorganisatsioonid}}
<br />{{Mall:Eesti Üliõpilasorganisatsioonid}}


[[Kategooria:Eesti üliõpilasorganisatsioonid]]
[[Kategooria:Eesti üliõpilasorganisatsioonid]]

Redaktsioon: 27. aprill 2019, kell 12:52

Korp! Arminia Dorpatensis (lühendatult C!A!D!) on Tartus tegutsev akadeemiline värve kandev (sks k verbindung) meeskorporatsioon, mille põhimõteteks on liikmetest ühtse sõpruskonna moodustamine, akadeemiline haritus ning liikmete panustamine riigi ja ühiskonna paremasse käekäiku.

Kuigi traditsiooniliselt on korp! Arminia Dorpatensis kuulunud peamiselt teoloogiatudengid, siis nüüdseks on korporatsiooni liikmed küllaltki erineva tausta ja elukutsega eri Eesti piirkondadest.

Erinevalt enamikest teistest Tartus tegutsevatest meeskorporatsioonidest, ei ole korp! Arminia Dorpatensis puhul tegemist vehkleva korporatsiooniga. Korporatsiooni algusaegadel 19. sajandi keskel sellise küllaltki avangardliku seisukoha võtmise eesmärgiks oli rõhutada kristlikku põhimõtet mitte tõsta relva oma ligimese vastu, vaid katsuda lahendada tülisid läbi arutelu.

Auküsimuste lahendamine mitte-verevalamise teel on tänaseks päevaks jõudnud ka teiste Tartus tegutsevate nn „vehklevate“ korporatsioonide kokkulepete hulka. Relva kasutamine vabariigi ja vabaduse vaenlaste vastu on seevastu lubatud – Arminiasse kuulub ka palju kaitseväelasi, toetatakse ajateenistust läbivaid liikmeid ning soositud on kuulumine Kaitseliitu.

Korp! Arminia Dorpatensis tegevust koordineerib selleks valitud kolmeliikmeline eestseisus, kelle ülesandeks on juhtida korporatsiooni igapäevaelu ja välissuhtlust, korraldada kinniseid üritusi liikmetele ning ühiseid üritusi teiste akadeemiliste organisatsioonidega.

Traditsiooniliste regulaarsete sündmuste hulka kuulub korporatsiooni asutamise ja taasasutamise tähistamine kommersiga, õllelauad teiste akadeemiliste organisatsioonidega, spordipäevad, väljasõidud liidukommersile või teiste liidukorporatsioonide külastamiseks.

Korporatsiooni liikmed jagunevad vastavalt oma akadeemilisele vanusele – traditsiooniliselt akadeemilistele organisatsioonidele on liikme reaalne vanus teisejärguline – kolme staatusesse. Värskelt korporatsiooni liikmeks astunud liige on rebane (reb!), kelle peamiseks ülesandeks on organisatsiooni kommete ja reeglistiku õppimine vanemate korp! liikmete juhendamise all.

Reeglina kestab nn rebaseaeg kaks või kolm semestrit. Suur osa õpigute ajast on liige siiski täieõiguslik kaasvõitleja (ksv!), kelle ülesandeks on korporatsiooni igapäevaelust aktiivne osavõtt ja ühiste sündmuste korraldamisele kaasa aitamine ühe või teise ameti näol. Peale õpingute lõppu suundub liige vilistlaste (vil!) radadele, kuid edaspidine korporatsiooni tegevuses kaasalöömine nõu ja jõuga on sellegipoolest väga oodatud.

ES STEHT AUF FESTEM GRUNDE

Korp! Arminia Dorpatensis kuulub üleeuroopalisse korporatsioonide Wingolfi liitu, mis toob sõpruskonnaks kokku 35 eri korporatsiooni nii Eestis, Saksamaal kui ka Austrias. Lisaks liiduorganisatsioonide omavahelisele suhtlemisele on Wingolf kui katusorganisatsioon sõlminud sõpruslepingu Šveitsis paikneva Falkensteini liiduga.

Värvid must-valge-kuldne eristasid 19. sajandi keskel Wingolfi revolutsioonilistest Burschenshaftidest, kelle värvideks olid Saksa Rahvusvärvid must-punane-kuldne.

Kokku koosneb Wingolfi liit praeguseks koos vilistlaskogudega ligikaudu 6 000 liikmest. Sarnaselt liitu kuuluvate korporatsioonide eestseisustega valitakse perioodiliselt kolmeliikmelist liidu eestseisust. Valimine toimub üle kahe aasta toimuval liidukommersil Eisenachis kõikide liidukorporatsioonide seast ettepaneku alusel kusjuures igal liidukorporatsioonil on üks hääl.

TRAUGOTT HAHN – HAUS

Korp! Arminia Dorpatensis korporatsiooni maja on tema liikemetele justkui teine kodu – üheks erisuseks teistest Tartus tegutsevatest korporatsioonidest omab korp! Arminia Dorpatensis oma kortereid nagu ka enamus teisi Wingolfi korporatsioone.

Reeglina elavad korterites korporatsiooni igapäevaelu korraldavad kaasvõitlejad ning noorliikmetest rebased, vahel ka külalisena Tartus viibivad liiduvennad teistest Wingolfi korporatsioonidest, õppejõud jt korporatsioonile lähedalseisvad inimesed. Korterite toad on nimetatud seni taasavamata liidukorporatsioonide linnade nimede järgi.

Korp! Arminia Dorpatensis taasasutamise algusaastatel toimus tegevus sellel ajal Tartu Ülikooli omanduses olevas Roosi tn 1 elamus. Õpetaja 11 asuv hoone, praegune konvendihoone, soetati aasta peale taasasutamist, kui oli kogunenud piisavalt vahendeid endale konvendi soetamiseks.

Esimesed kümmekond aastat peale taasasutamist toimis terve korporatsiooni elu Õpetaja 11 ülemisel korrusel, hoone alumise korruse väljaehitamiseks esialgu vahendeid nappis ning see oli pigem konserveeritud olekus. Sajandivahetuseks oli liikmeskond piisavalt kosunud, et võis hakata kavandama alumise korruse väljaehitamist vastavalt korporatsiooni vajadustele.

Tänaseks päevaks on praktiliselt kogu korporatsiooni igapäevaelu kolinud teiselt korruselt valminud avarale esimesele korrusele, kus asub saal, puhketuba, baariruum, eraldi köök, raamatukogu jpm. Mõnevõrra üllatuslikuna võib tunduda asjaolu, kuidas ülemisele korrusele üldse legendaarsed sündmused koos kõige raamatukoguga ära võisid mahtuda.

Korp! Arminia Dorpatensis maja on nimetatud märtri vilistlase Gotthilft Traugott Hahni austamiseks ja mälestuseks „Traugott Hahn majaks“. Tegemist oli Eesti vaimuliku ja usuteaduste õppejõuga ning ühega ohvritest, kes Eesti Vabadussõja käigus vahetult enne Tartu vabastamist linna Krediidikassa keldris kommunistide poolt mõrvati.

Ajalugu

Korporatsiooni ajalugu ulatub 1843. aastasse, kui asutati Usu- ja Teaduselu Edendamise Selts (Verein zur Vörderung des religiösen und wissenschaftlichen Lebens). Korporatsiooni asutamisajaks peetakse aga siiski 1850. aastat, kui seltsi nimeks sai Teoloogiline Õhtu (Theologischer Abend) ning oma olemuselt hakkas organisatsioon rohkem sarnanema korporatsiooniga. Sellegipoolest oli peamiselt usuteaduse õpilastest koosnev korporatsioon vastu rohkele pidutsemisele ja kahevõitlustele. 1859. aastal otsustati asutada korporatsioon Arminia ning saadeti vastav taotlus ka Chargiertenconventile. Selle liikmeskorporatsioonid aga viivitasid Arminia tunnustamisega. Selts hakkas rohkem suhtlema kristlike Burschenschaftidega ja sai 1862. aastal neid ühendava Wingolfsbundi liikmeks. 3. märtsil 1865 võeti Arminia ka Chargiertenconventi liikmeks, pärast Arminia liitumise suure vastase korporatsioon Curonia ajutist väljaastumist. Juba 18. mail 1866 saatis Chargiertenconvent korporatsioon Arminia laiali. Arminia kristlikke ideid kandsid Tartu Ülikooli juures edasi mitmed kristlikud seltsid ning korporatsiooni vilistlaskogu täiendati jätkuvalt. 1970. aastal läks laiali ka vilistlaskogu.

2. mail 1994 korporatsioon Arminia Dorpatensis taasasutati. Siiski enamik Eesti Korporatsioonide Liidu liikmesorganisatsioone seda seisukohta siiski ei jaga ning peab Arminia Dorpatensis asutamisajaks hoopis 1994. aastat, kuna 18. mail 1866 saatis Tartu Ülikooli tudengite esindusorgan Chargiertenconvent korporatsioon Arminia laiali ning 1970. aastal läks laiali ka korporatsiooni vilistlaskogu, mida oli alates 1925. aastast uute vilistlastega täiendatud; samuti oli 1850–66 tegutsenud Arminia saksakeelne. Sellest tulenes C!A!D! taasasutamise järel ka vaidlus koha üle Tartu tudengite traditsioonilises volbrirongkäigus, kuna tavapäraselt on korporatsioonid paiknenud rongkäigus vanuse järjekorras.