Asustus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P pisitoimetamine |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{See artikkel|räägib maa-ala rahvastikust ja asulastikust; rahvastiku asumise kohta mingile alale vaata artiklit [[Asustamine]]}} |
{{See artikkel|räägib maa-ala rahvastikust ja asulastikust; rahvastiku asumise kohta mingile alale vaata artiklit [[Asustamine]]}} |
||
'''Asustuseks''' ehk '''inimasustuseks'''<ref>[https://www.ents.ee/ents.php?artikkel=asustus&art=ENC-11375 TEA entsüklopeedia, asustus]</ref> nimetatakse mingi maa-ala [[rahvastik]]ku koos [[asulastik]]u ehk asulavõrguga<ref>[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/asustus1 EE, asustus]</ref> või viisi, kuidas maa-ala on asulastikuga kaetud<ref |
'''Asustuseks''' ehk '''inimasustuseks'''<ref name="TEA entsüklopeedia, asustus">[https://www.ents.ee/ents.php?artikkel=asustus&art=ENC-11375 TEA entsüklopeedia, asustus]</ref> nimetatakse mingi maa-ala [[rahvastik]]ku koos [[asulastik]]u ehk asulavõrguga<ref>[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/asustus1 EE, asustus]</ref> või viisi, kuidas maa-ala on asulastikuga kaetud<ref name="TEA entsüklopeedia, asustus"/><ref>[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_asustus1 EE, Eesti asustus]</ref>. |
||
Asustuse iseloomu mõjutavad looduslikud, ajaloolis-kultuurilised ja transpordigeograafilised tegurid. |
Asustuse iseloomu mõjutavad looduslikud, ajaloolis-kultuurilised ja transpordigeograafilised tegurid. |
||
Eristatakse [[tiheasustus]]t ja [[hajaasustus]]eks. |
Eristatakse [[tiheasustus]]t ja [[hajaasustus]]eks. |
||
Asustuse kompaktsust mõõdetakse [[asustustihedus]]e ehk rahvastikutihedusega (elanike arv pindalaühiku kohta). |
Asustuse kompaktsust mõõdetakse [[asustustihedus]]e ehk rahvastikutihedusega (elanike arv pindalaühiku kohta). |
||
Asulad moodustavad oma funktsioonide järgi hierarhia, mida nimetatakse [[asustussüsteem]]iks. |
Asulad moodustavad oma funktsioonide järgi hierarhia, mida nimetatakse [[asustussüsteem]]iks. |
||
==Eesti== |
==Eesti== |
||
{{vaata|Eesti asustus}} |
{{vaata|Eesti asustus}} |
||
Eestis jaotatatakse kogu territoorium [[asustusüksus]]te ([[linn]]ade, [[alev]]ite, [[alevik]]e ja [[küla]]de) vahel. Linnad võidakse jaotada [[asum]]iteks. |
Eestis jaotatatakse kogu territoorium [[asustusüksus]]te ([[linn]]ade, [[alev]]ite, [[alevik]]e ja [[küla]]de) vahel. Linnad võidakse jaotada [[asum]]iteks. |
||
Tiheasustust iseloomustatakse [[tiheasustusega paikkond]]ade kaudu. |
|||
Fikseeritakse ka |
Fikseeritakse ka asustussüsteemi, milles muu hulgas eristatakse ühest või mitmest asustusüksusest koosnevaid [[kant (geograafia)|kant]]e. |
||
Asustust uurivad [[asustusgeograafia]], [[asustusarheoloogia]] ja [[asustuslugu]]. |
Asustust uurivad [[asustusgeograafia]], [[asustusarheoloogia]] ja [[asustuslugu]]. |
||
==Asustuse definitsioone== |
==Asustuse definitsioone== |
||
| 33. rida: | 33. rida: | ||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
*[[Asustussüsteem]] |
|||
Redaktsioon: 25. aprill 2019, kell 11:35
|
See artikkel räägib maa-ala rahvastikust ja asulastikust; rahvastiku asumise kohta mingile alale vaata artiklit Asustamine |
Asustuseks ehk inimasustuseks[1] nimetatakse mingi maa-ala rahvastikku koos asulastiku ehk asulavõrguga[2] või viisi, kuidas maa-ala on asulastikuga kaetud[1][3].
Asustuse iseloomu mõjutavad looduslikud, ajaloolis-kultuurilised ja transpordigeograafilised tegurid.
Eristatakse tiheasustust ja hajaasustuseks.
Asustuse kompaktsust mõõdetakse asustustiheduse ehk rahvastikutihedusega (elanike arv pindalaühiku kohta).
Asulad moodustavad oma funktsioonide järgi hierarhia, mida nimetatakse asustussüsteemiks.
Eesti
Pikemalt artiklis Eesti asustus
Eestis jaotatatakse kogu territoorium asustusüksuste (linnade, alevite, alevike ja külade) vahel. Linnad võidakse jaotada asumiteks.
Tiheasustust iseloomustatakse tiheasustusega paikkondade kaudu.
Fikseeritakse ka asustussüsteemi, milles muu hulgas eristatakse ühest või mitmest asustusüksusest koosnevaid kante.
Asustust uurivad asustusgeograafia, asustusarheoloogia ja asustuslugu.
Asustuse definitsioone
- Z. Woźniak: asustus geograafilises keskkonnas muutusi esilekutsuva tegevuse tervik, mis hõlmab territooriumi hõivamise, jaotamise ja kasutamise koos kõigi saadustega, mis on tekkinud selle tegevuse raames ja aitavad sellele kaasa.
- Karol Potkański: asustus on kahe teguri – keskkonna (loodusgeograafiliste tingimuste summa) ja inimeste rühma (igal ajastul erineva sotsioloogiliste tingimuste summa) – pikaajalise vastastikuse mõju ja vahetuse tulemus.
- Zbigniew Bukowski täiendab Potkański definitsiooni nii: konkreetsete sotsiaalsete rühmade asustuse uurimisel nõuab eeltoodud definitsioon ühiskondlike tingimuste ja uskumuste arvestamist ning arenenumates ühiskondades poliitilise olukorra arvestamist.
- Karol Buczek: asustus on suurte ühiskondliku elu valdkondade, mittehaldusliku organisatsiooni ruumiline vorm, mis varieerub sõltuvalt koha ja aja tingimustest.
- Stanisław Zajączkowski: asustusprotsess on territooriumi ja inimeste rühma vastastikuse toime tulemus, mille olemus on selle inimrühma hõivatud territooriumil asulate tekkimine. Asulad ei ole ainult inimeste elukohad, vaid ka nende majandustegevuse keskused, ning raamid, milles kujunevad ühiskondlikud suhted vastavalt tootlike jõudude arengule.
- Zbigniew Kobyliński: asustus on püsivate ühiskondlik-kultuurilise ruumi struktuuride rajamine puhtlooduslikku konkreetsesse geosfääri või eelnevalt antropogeniseeritud geograafilisse ruumi.
- Henryk Łowmiański: asustus on teatud territooriumiga püsivalt seotud keskkonnale inimese poolt avaldatud mõju tulemus.