Alevik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Kirik (pühakoda) |
P pisitoimetamine |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Alevik''' on [[asula]], mis jääb suuruselt |
'''Alevik''' on [[asula]], mis jääb suuruselt tavaliselt [[küla]] ja [[alev]]i vahepeale ning on kohalik majandus-, [[halduskeskus|haldus-]] või muu [[keskus]]. |
||
Alevikud on tekkinud tavaliselt turukeskustena [[Kirik (pühakoda)|kiriku]] ümber või töölisasulatena [[raudteejaam]]a või |
Alevikud on tekkinud tavaliselt turukeskustena [[Kirik (pühakoda)|kiriku]] ümber või töölisasulatena [[raudteejaam]]a või [[vabrik]]u ümber. |
||
[[ |
[[Pilt:Vihmane Mustla keskväljak.jpg|pisi|[[Vihm]]ase [[Mustla]] aleviku [[keskväljak]]]] |
||
==Eesti== |
==Eesti== |
||
Aastal [[1974]] muudeti alevik [[Eesti NSV]]-s ametlikult asulatüübiks. [[Eesti NSV asulate linna-, alevi-, aleviku- ja külakategooriatesse arvamise korra põhimäärus]] sätestas, et alevikuks võib saada [[maa-asula]], millel on [[kompaktne hoonestus]] ja üle 300 [[alaline elanik|alalise elaniku]]. |
Aastal [[1974]] muudeti alevik [[Eesti NSV]]-s ametlikult asulatüübiks. [[Eesti NSV asulate linna-, alevi-, aleviku- ja külakategooriatesse arvamise korra põhimäärus]] sätestas, et alevikuks võib saada [[maa-asula]], millel on [[kompaktne hoonestus]] ja üle 300 [[alaline elanik|alalise elaniku]]. |
||
Eesti Vabariigi valitsuse 1996. aasta 24. septembri määrusega kvalifitseeriti alevikud [[linnaline asula|linnalisteks asulateks]]. |
Eesti Vabariigi valitsuse 1996. aasta 24. septembri määrusega kvalifitseeriti alevikud [[linnaline asula|linnalisteks asulateks]]. |
||
2012. aasta augusti alguse seisuga on Eestis 185 alevikku.<ref name="Lõhmus">Alo Lõhmus [http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/alevikud-ajalukku-linnad-suuremaks.d?id=64795482 "Alevikud ajalukku, linnad suuremaks"] Maaleht, 9. august 2012</ |
2012. aasta augusti alguse seisuga on Eestis 185 alevikku.<ref name="Lõhmus">Alo Lõhmus [http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/alevikud-ajalukku-linnad-suuremaks.d?id=64795482 "Alevikud ajalukku, linnad suuremaks"] Maaleht, 9. august 2012</ref> |
||
2012. aastal valmis sotsiaalministeeriumis eelnõu, mis nägi Eestis ette alevike kaotamise. Selle kohaselt oleks 24 väikest alevikku muutunud külaks, 153 võinud aga saada aleviteks.<ref name="Lõhmus"/> Majandus- ja kommunikatsiooniminister [[Juhan Parts]]i vastuseisu tõttu see eelnõu valitsuse kooskõlastamisringi ei läbinud ja seda edasi ei menetletud.<ref>Filippov, Madis. [https://www.postimees.ee/988594 Parts ütles alevike kaotamisele ei] Postimees, 28.09.2012 (vaadatud 22.10.2017)</ref> |
2012. aastal valmis sotsiaalministeeriumis eelnõu, mis nägi Eestis ette alevike kaotamise. Selle kohaselt oleks 24 väikest alevikku muutunud külaks, 153 võinud aga saada aleviteks.<ref name="Lõhmus"/> Majandus- ja kommunikatsiooniminister [[Juhan Parts]]i vastuseisu tõttu see eelnõu valitsuse kooskõlastamisringi ei läbinud ja seda edasi ei menetletud.<ref>Filippov, Madis. [https://www.postimees.ee/988594 Parts ütles alevike kaotamisele ei] Postimees, 28.09.2012 (vaadatud 22.10.2017)</ref> |
||
| 19. rida: | 19. rida: | ||
* 27. november 2013, [http://www.postimees.ee/print/2610858/seadusemuudatus-muudab-kaks-linna-aleviks Seadusemuudatus muudab kaks linna aleviks], postimees.ee |
* 27. november 2013, [http://www.postimees.ee/print/2610858/seadusemuudatus-muudab-kaks-linna-aleviks Seadusemuudatus muudab kaks linna aleviks], postimees.ee |
||
* 27. november 2013, [http://uudised.err.ee/index.php?06292070&print=1 Seadusemuudatus kaotab kõik alevikud], uudised.err.ee |
* 27. november 2013, [http://uudised.err.ee/index.php?06292070&print=1 Seadusemuudatus kaotab kõik alevikud], uudised.err.ee |
||
{{Asulad}} |
{{Asulad}} |
||
Redaktsioon: 25. aprill 2019, kell 11:26
Alevik on asula, mis jääb suuruselt tavaliselt küla ja alevi vahepeale ning on kohalik majandus-, haldus- või muu keskus.
Alevikud on tekkinud tavaliselt turukeskustena kiriku ümber või töölisasulatena raudteejaama või vabriku ümber.
Eesti
Aastal 1974 muudeti alevik Eesti NSV-s ametlikult asulatüübiks. Eesti NSV asulate linna-, alevi-, aleviku- ja külakategooriatesse arvamise korra põhimäärus sätestas, et alevikuks võib saada maa-asula, millel on kompaktne hoonestus ja üle 300 alalise elaniku.
Eesti Vabariigi valitsuse 1996. aasta 24. septembri määrusega kvalifitseeriti alevikud linnalisteks asulateks.
2012. aasta augusti alguse seisuga on Eestis 185 alevikku.[1]
2012. aastal valmis sotsiaalministeeriumis eelnõu, mis nägi Eestis ette alevike kaotamise. Selle kohaselt oleks 24 väikest alevikku muutunud külaks, 153 võinud aga saada aleviteks.[1] Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi vastuseisu tõttu see eelnõu valitsuse kooskõlastamisringi ei läbinud ja seda edasi ei menetletud.[2]
Vaata ka
Viited
- ↑ 1,0 1,1 Alo Lõhmus "Alevikud ajalukku, linnad suuremaks" Maaleht, 9. august 2012
- ↑ Filippov, Madis. Parts ütles alevike kaotamisele ei Postimees, 28.09.2012 (vaadatud 22.10.2017)
- 27. november 2013, Seadusemuudatus muudab kaks linna aleviks, postimees.ee
- 27. november 2013, Seadusemuudatus kaotab kõik alevikud, uudised.err.ee