Hape: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 22. aprill 2019, kell 10:35

See artikkel räägib keemia mõistest; slängis võib "hape" tähendada LSD-d (hallutsinogeen ja psühhedeelikum)

Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse vesinikioone. See happeteooria on loodud Rootsi keemik Svante Arrheniuse poolt ja seda nimetatakse elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooriaks.

Protolüütilise teooria ehk Brønstedi-Lowry teooria kohaselt on hape keemiline aine, mis keemilise reaktsiooni käigus loovutab prootoni, ehk hape on prootoni doonor.

Lewise teooria ehk elektronteooria kohaselt on hape osake, mis käitub elektronpaari aktseptorina. Seega happel peab olema vaba orbitaal.

Omad raskused on kõigil kolmel teoorial. Neist kõige laiemalt kasutatakse protolüütilist teooriat. Arrheniuse teooria kõlbab ainult vesilahuste uurimiseks.

Happed

Tugevad happed, tugevamast nõrgemani:

Karboksüülhapped

Äädikhape (CH₃COOH)
Sidrunhape (C₆H₈O₇)
Sipelghape (HCOOH)
Piimhape (CH₃-CHOH-COOH)
Askorbiinhape

Nukleiinhapped

Desoksüribonukleiinhape (DNA)
Ribonukleiinhape (RNA)

Vaata ka

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{See artikkel| räägib keemia mõistest; slängis võib "hape" tähendada [[LSD]]-d (hallutsinogeen ja psühhedeelikum)}}
-'''Hape''' on [[keemiline aine]], mis [[Vesilahus|vesilahustes]] [[Dissotsiatsioon (keemia)|dissotsieerudes]] annab [[lahus]]esse [[vesinikioon]]e. See happe[[teooria]] on loodud [[Rootsi]] [[keemik]] [[Svante Arrhenius]]e poolt ja seda nimetatakse [[elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooria]]ks.
+'''Hape''' on [[keemiline aine]], mis [[vesilahus]]tes [[Dissotsiatsioon (keemia)|dissotsieerudes]] annab [[lahus]]esse [[vesinikioon]]e. See happe[[teooria]] on loodud [[Rootsi]] [[keemik]] [[Svante Arrhenius]]e poolt ja seda nimetatakse [[elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooria]]ks.
-[[Protolüütiline teooria|Protolüütilise teooria]] ehk [[Protolüütiline teooria|Brønstedi-Lowry teooria]] kohaselt on hape [[keemiline aine]], mis [[Keemiline reaktsioon|keemilise reaktsiooni]] käigus loovutab [[prooton]]i, ehk hape on prootoni doonor.
+[[Protolüütiline teooria|Protolüütilise teooria]] ehk Brønstedi-Lowry teooria kohaselt on hape keemiline aine, mis [[Keemiline reaktsioon|keemilise reaktsiooni]] käigus loovutab [[prooton]]i, ehk hape on prootoni doonor.
 [[Lewise teooria]] ehk [[elektronteooria]] kohaselt on hape [[osake]], mis käitub [[elektronpaar]]i aktseptorina. Seega happel peab olema vaba [[orbitaal]].
-Omad raskused on kõigil kolmel [[teooria]]l. Neist kõige laiemalt kasutatakse protolüütilist teooriat. Arrheniuse teooria kõlbab ainult vesilahuste uurimiseks.
+Omad raskused on kõigil kolmel teoorial. Neist kõige laiemalt kasutatakse protolüütilist teooriat. Arrheniuse teooria kõlbab ainult vesilahuste uurimiseks.
 ==Happed==
@@ 22. rida: / 22. rida: @@
 * [[Sipelghape]] (HCOOH)
 * [[Piimhape]] (CH<sub>3</sub>-CHOH-COOH)
 * [[Askorbiinhape]]
@@ 31. rida: / 30. rida: @@
 ==Vaata ka==
 *[[Alus (keemia)|Alus]]
-*[[Elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooria]]
 *[[Vesinikeksponent|pH]]
 *[[Prootonhape]]