Olekuvõrrand: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
P pisitoimetamine |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2007}} |
{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2007}} |
||
'''Olekuvõrrandiks''' nimetatakse [[ |
'''Olekuvõrrandiks''' nimetatakse [[füüsika]]s võrrandit, mis seob [[Aine (füüsika)|aine]] [[Seisund|olekut]] kirjeldavaid parameetreid ja keskkonnatingimusi. |
||
[[Termodünaamika]]s näiteks nimetatakse olekuvõrrandiks seost [[aine (füüsika)|aine]] absoluutse [[temperatuur]]i (''T''), [[rõhk|rõhu]] (''p'') ja [[ruumala]] (''V'') vahel. [[Pideva keskkonna mehaanika |
[[Termodünaamika]]s näiteks nimetatakse olekuvõrrandiks seost [[aine (füüsika)|aine]] absoluutse [[temperatuur]]i (''T''), [[rõhk|rõhu]] (''p'') ja [[ruumala]] (''V'') vahel. [[Pideva keskkonna mehaanika]]s on olekuvõrranditeks seosed [[Pinge (mehaanika)|pingete]] ja [[deformatsioon]]ide vahel.<ref>{{Netiviide|Autor=[[Andrus Salupere]]|URL=https://www.ioc.ee/~salupere/lk/elastsus_opetus_2017_ptk3_2.pdf|Pealkiri=Pideva keskkonna mehaanika|Väljaanne=|Aeg=2017|Kasutatud=2018 detsember}}</ref> |
||
== Näiteid == |
== Näiteid == |
||
27. rida: | 27. rida: | ||
{{Viited |
{{Viited |
||
}} |
}} |
||
[[Kategooria:Termodünaamika]] |
[[Kategooria:Termodünaamika]] |
Redaktsioon: 17. aprill 2019, kell 08:48
See artikkel vajab toimetamist. (November 2007) |
Olekuvõrrandiks nimetatakse füüsikas võrrandit, mis seob aine olekut kirjeldavaid parameetreid ja keskkonnatingimusi.
Termodünaamikas näiteks nimetatakse olekuvõrrandiks seost aine absoluutse temperatuuri (T), rõhu (p) ja ruumala (V) vahel. Pideva keskkonna mehaanikas on olekuvõrranditeks seosed pingete ja deformatsioonide vahel.[1]
Näiteid
kus on gaasi hulk (moolides) ja R on universaalne gaasikonstant (=8,3145 J/mol/K).
a ja b on konkreetset reaalset gaasi iseloomustavad parameetrid (b võtab arvesse molekulide lõplikku ruumala, a arvestab molekulidevahelist tõmbumist).
Termodünaamika on rakendatav ka kiirgusele. Tasakaalulist ehk soojuskiirgust võib iseloomustada temperatuuriga, milleks on kiirgusega termilises tasakaalus oleva keha temperatuur. Soojuskiirguse rõhk aine pinnale on võrdeline kiirguse energiatihedusega, mis (vastavalt Stefani-Boltzmanni seadusele) on omakorda võrdeline absoluutse temperatuuri neljanda astmega. Soojuskiirguse omadused ei sõltu tema ruumalast, seega tema olekuvõrrand on
kus , kus kB on Boltzmanni konstant, on Plancki konstant ja c on valguse kiirus vaakumis.
Viited
- ↑ Andrus Salupere (2017). "Pideva keskkonna mehaanika" (PDF). Vaadatud 2018 detsember.
{{netiviide}}
: kontrolli kuupäeva väärtust:|Kasutatud=
(juhend)