Gaaslahendus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 5. aprill 2019, kell 00:51

Gaaslahendus on elektrilaengute suunatud liikumine gaasikeskkonnas ehk elektrivool gaasis. Laengukandjateks on gaasis vabad elektronid ja ioonid. Gaaslahenduse tekkimiseks ja püsimiseks on vajalik elektriväli; gaaslahendusseadistes luuakse see seadise elektroodidele rakendatava elektripingega.

Gaaslahenduse avaldumisvorm sõltub gaasi ionisatsiooni tasemest, samuti gaasi rõhust ja koostisest, lahendusvahemiku pikkusest ja kujust.

Kui gaaslahendust põhjustab ainult välise ionisaatori mõju (nt ioniseeriv kiirgus), siis nimetatakse lahendust sõltuvaks. Kui aga lahendus jätkub ka ilma väliste ionisaatoriteta, siis on tegemist sõltumatu lahendusega. Sel juhul tekivad lahendust säilitavad laengukandjad gaasis endas peamiselt põrkeionisatsiooni tulemisel gaasi molekulide põrkumisel elektrivälja mõjul liikuvate elektronidega.

Sõltuva lahenduse üleminekut sõltumatuks lahenduseksnimetatakse gaasi elektriliseks läbilöögiks ja üleminekupinget süttimispingeks.

Sõltumatu gaaslahenduse liigid on huumlahendus, kaarlahendus, koroonalahendus ja sädelahendus. Nende lahendustega kaasneb elektromagnetkiirgus, selhulgas ka valguskiirgusena.

Gaaslahendust rakendatakse mitut liiki gaaslahenduslampides, gaaslaserites, plasmotronides (metallide tehnoloogias), loendurites (Geigeri loendur), osonaatorites jm.

Vaata ka

Kirjandus

Tehnikaleksikon. Tallinn, Valgus, 1981, lk 121
ENE, 3. kd, 1988, lk 95

@@ 3. rida: / 3. rida: @@
 Gaaslahenduse avaldumisvorm sõltub gaasi [[ionisatsioon]]i tasemest, samuti gaasi rõhust ja koostisest, lahendusvahemiku pikkusest ja kujust.
-Kui gaaslahendust põhjustab ainult välise ionisaatori mõju (nt [[ioniseeriv kiirgus]]), siis nimetatakse lahendust sõltuvaks. Kui aga lahendus jätkub ka ilma väliste ionisaatoriteta, siis on tegemist sõltumatu lahendusega. Sel juhul tekivad  lahendust säilitavad laengukandjad gaasis endas  peamiselt [[ionisatsioon | põrkeionisatsiooni]] tulemisel gaasi molekulide põrkumisel elektrivälja mõjul liikuvate elektronidega.
+Kui gaaslahendust põhjustab ainult välise ionisaatori mõju (nt [[ioniseeriv kiirgus]]), siis nimetatakse lahendust sõltuvaks. Kui aga lahendus jätkub ka ilma väliste ionisaatoriteta, siis on tegemist sõltumatu lahendusega. Sel juhul tekivad lahendust säilitavad laengukandjad gaasis endas peamiselt[[ionisatsioon | põrkeionisatsiooni]] tulemisel gaasi molekulide põrkumisel elektrivälja mõjul liikuvate elektronidega.
 Sõltuva lahenduse üleminekut sõltumatuks lahenduseksnimetatakse gaasi elektriliseks läbilöögiks ja üleminekupinget süttimispingeks.
-Sõltumatu gaaslahenduse liigid on [[huumlahendus]], [[kaarlahendus]], [[koroonalahendus]]  ja [[sädelahendus]]. Nende lahendustega kaasneb [[elektromagnetkiirgus]], selhulgas ka valguskiirgusena.
+Sõltumatu gaaslahenduse liigid on [[huumlahendus]], [[kaarlahendus]], [[koroonalahendus]] ja [[sädelahendus]]. Nende lahendustega kaasneb [[elektromagnetkiirgus]], selhulgas ka valguskiirgusena.
 Gaaslahendust rakendatakse mitut liiki [[gaaslahenduslamp]]ides, [[gaaslaser]]ites, [[plasmotron]]ides (metallide tehnoloogias), loendurites ([[Geigeri loendur]]), [[osonaator]]ites jm.
-==Kasutatud kirjandus ==
-*Tehnikaleksikon. Tallinn, Valgus, 1981, lk 121
-*ENE, 3. kd, 1988, lk 95
 == Vaata ka ==
@@ 21. rida: / 17. rida: @@
 * [[Sädelahendus]]
 * [[Koroonalahendus]]
+==Kirjandus ==
+* Tehnikaleksikon. Tallinn, Valgus, 1981, lk 121
+* ENE, 3. kd, 1988, lk 95
 [[Kategooria:Plasmafüüsika]]