Geigeri loendur

Allikas: Vikipeedia
Geigeri loenduri skeem

Geigeri loendur, ka Geigeri-Mülleri loendur on osakeste detektor ioniseeriva kiirguse mõõtmiseks. Loenduriga on võimalik kindlaks teha järgmisi radioaktiivse kiirguse liike: alfaosakesi, beetaosakesi ja gammakiirgust.

Geigeri loenduri sensor on Geigeri-Mülleri toru, milles tekib radioaktiivse kiirguse tõttu gaasi iooniseerumine. Iga registreeritud osake tekitab mõõteahelas vooluimpulsi, mida loendades saadakse teada radioaktiivsete osakeste arv. Loenduriga ei ole võimalik kindlaks teha radioaktiivse kiirguse osakeste energiat.

Geigeri loenduri leiutas 1908. aastal Hans Geiger. Oma lihtsuse tõttu on see mõõteriist siiani populaarne tervishoius, füüsikas, tööstuses, geoloogias ja muudeski valdkondades.

Tööpõhimõte[muuda | muuda lähteteksti]

1. Kiirgus siseneb anduritorusse läbi akna.

2. Kui kiirgus põrkub toru gaasimolekuliga, põhjustab see ioniseerumist: mõned gaasimolekulid muudetakse positiivseteks ioonideks ja elektronideks

3. Positiivsed ioonid tõmbuvad toru välisküljele

4. Elektronid liiguvad metallist traadile, mis jookseb toru sisemuses ja on kõrgel positiivsel pingel. Kuna elektronid liiguvad traadi suunas, satuvad mõned neist kokku teiste gaasimolekulidega, jagades need omakorda ioonideks ja rohkemateks elektronideks. Nii et me saame ahelreaktsiooni, kus isegi üks kiirguse osake võib kiiresti järjest tekitada elektronide laviini; see protsess on tuntud kui Geigeri heakskiit.

5. Tekkinud elektronid liiguvad traati pidi, tekitades voolu.

6. Elektroonid panevad meetri nõela liikuma ja, kui valjuhääldi on ühendatud, kuulete valju kliki iga kord, kui osakesed on tuvastatud. Klikkide arv, mida kuulete, annab aimu sellest, kui palju kiirgust esineb (meeter annab teile palju täpsema näidu).

7. Selleks et uuesti kiirgust mõõta tuleb seadet quenchida. Selleks lastakse seadmesse halogeeni või ühendatakse suure takistusega välisesse ahelasse.

IoT[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Fukushima katastroofi on oluliselt tõusnud elanikkonna motivatsioon radiatsiooni seireks[1]. Asjade internet võimaldab ühendada suure koguse isiklikke netivõimelisi Geigeri loendureid ühtseks avalikuks seirevõrguks[2].

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  • David Grossman. "The DIY Geiger Counter That United Scientists After Fukushima". Popular Mechanics.
  • "Live Map". radmon.org.