Astana: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Suwa (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Suwa (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
23. rida: 23. rida:
Linn asutati [[1824]] [[kasakad|kasakate]] eelpostina [[Venemaa]] piiridel Ak-mola nime all vanale [[karavan]]iteele [[Kesk-Aasia]]st [[Lääne-Siber]]isse [[Išimi jõgi|Išimi]] kaldale. Linn sai kiiresti tähtsaks [[kaubandus]]keskuseks, eriti [[kariloomad]]ega kaubitsemise kohaks.
Linn asutati [[1824]] [[kasakad|kasakate]] eelpostina [[Venemaa]] piiridel Ak-mola nime all vanale [[karavan]]iteele [[Kesk-Aasia]]st [[Lääne-Siber]]isse [[Išimi jõgi|Išimi]] kaldale. Linn sai kiiresti tähtsaks [[kaubandus]]keskuseks, eriti [[kariloomad]]ega kaubitsemise kohaks.


Linna nimi oli [[1830]]–[[1961]] ja [[1992]]–[[1998]] '''Akmola''' (''А&#x049B;мола'', 'valge õnn' või 'valge kalm'; omaladina '''Aqmola'''), [[1961]]–[[1992]] '''Tselinograd''' (''Целиноград'' 'uudismaalinn'; omaladina '''Celinograd'''). Varem tuntud ka mitteametliku nimega '''Karaötkel''' (''&#x049A;ара&#x04E9;ткел'' 'must muld'). Alates 6. maist 1998 kandis linn nime '''Astana''' ([[kasahhi keel]]es 'pealinn'), kuid 20. märtsil 2019 nimetati linn ametist lahkuva presidendi [[Nursultan Nazarbajev]]i järgi ümber Nursultaniks.<ref>[https://www.postimees.ee/6549549/kasahstani-pealinn-sai-ekspresidendi-nime Kasahstani pealinn sai ekspresidendi nime] AFP/PM, 20. märts 2019 (vaadatud 20.03.2019)</ref><ref>https://nationalpost.com/pmn/news-pmn/the-latest-kazakh-capital-renamed-after-outgoing-president</ref>
Linna nimi oli [[1830]]–[[1961]] ja [[1992]]–[[1998]] '''Akmola''' (''А&#x049B;мола'', 'valge õnn' või 'valge kalm'; omaladina '''Aqmola'''), [[1961]]–[[1992]] '''Tselinograd''' (''Целиноград'' 'uudismaalinn'; omaladina '''Celinograd'''). Varem tuntud ka mitteametliku nimega '''Karaötkel''' (''&#x049A;ара&#x04E9;ткел'' 'must muld'). Alates 6. maist 1998 kandis linn nime '''Astana''' ([[kasahhi keel]]es 'pealinn'). 20. märtsil 2019 pandi ette, et linn nimetataks ametist lahkuva presidendi [[Nursultan Nazarbajev]]i järgi ümber Nursultaniks.<ref>[https://www.postimees.ee/6549549/kasahstani-pealinn-sai-ekspresidendi-nime Kasahstani pealinn sai ekspresidendi nime] AFP/PM, 20. märts 2019 (vaadatud 20.03.2019)</ref><ref>https://nationalpost.com/pmn/news-pmn/the-latest-kazakh-capital-renamed-after-outgoing-president</ref>


{{panoraampilt|Central Downtown Astana pamorama.jpg|900px|Nurlsutani uue ärikeskuse panoraam}}
{{panoraampilt|Central Downtown Astana pamorama.jpg|900px|Nurlsutani uue ärikeskuse panoraam}}

Redaktsioon: 21. märts 2019, kell 13:09

Astana

kasahhi Астана


Pindala 720,2 km²
Elanikke 1 054 469 (2019)

Koordinaadid 51° 8′ N, 71° 26′ E
Astana (Kasahstan)
Astana

Astana on Kasahstani pealinn aastast 1997. Eelmine pealinn oli Almatõ.

Astana asub Akmola oblastis, eristaatusega linnana (üks kahest Kasahstani keskalluvusega linnast) moodustab ta halduslikult siiski eraldiseisva üksuse.

Linn asutati 1824 kasakate eelpostina Venemaa piiridel Ak-mola nime all vanale karavaniteele Kesk-Aasiast Lääne-Siberisse Išimi kaldale. Linn sai kiiresti tähtsaks kaubanduskeskuseks, eriti kariloomadega kaubitsemise kohaks.

Linna nimi oli 18301961 ja 19921998 Akmola (Ақмола, 'valge õnn' või 'valge kalm'; omaladina Aqmola), 19611992 Tselinograd (Целиноград 'uudismaalinn'; omaladina Celinograd). Varem tuntud ka mitteametliku nimega Karaötkel (Қараөткел 'must muld'). Alates 6. maist 1998 kandis linn nime Astana (kasahhi keeles 'pealinn'). 20. märtsil 2019 pandi ette, et linn nimetataks ametist lahkuva presidendi Nursultan Nazarbajevi järgi ümber Nursultaniks.[1][2]

Nurlsutani uue ärikeskuse panoraam
Suurenda
Nurlsutani uue ärikeskuse panoraam

Elanikkond

Elanike arv kasvab kiiresti ja oli 1999. aastal 319 300, 2003. aastal 519 000.

Rahvused 1989 1999 2012
Rahvaarv % Rahvaarv % Rahvaarv %
Kasahhid 49 798 17,71% 133 585 41,83% 480 815 66,80%
Venelased 152 147 54,10% 129 480 40,55% 188 928 23,35%
Ukrainlased 26 054 9,26% 18 070 5,66% 13 453 1,81%
Tatarlased 9 339 3,32% 8 286 2,59% 9 937 1,34%
Sakslased 18 913 6,72% 9 591 3,0% 7 930 1,07%
Valgevenelased 8 220 2,92% 5 761 1,8% 3 834 0,52%
Korealased 1 329 0,47% 2 028 0,64% 4 981 0,67%
Usbekid 640 0,23% 429 0,13% 8 166 1,10%
Poolakad 2762 0,98% 2 537 0,79% 2 412 0,32%
Ingušid 1 889 0,67% 1 822 0,57% 2 732 0,30%

Majandus

Linna arengut soodustas 19311936 läbi linna ehitatud raudtee. Tänapäeval asub linn PetropavliKaragandõBalkaši ja Nursultan–KartalõMagnitogorski raudteede lõikumiskohas.

Tänapäeval on Nursultan suur tööstuskeskus. Linnas asub Kasahstani suurim põllumajandusmasinate tootja Akmolaselmaš. Teine ettevõte Kazahselmaš on spetsialiseerunud põllumajandusmasinate tootmisele nendele rajoonidele, mis kannatavad tuuleerosiooni käes. Linnas on hulk teisi masinaehitus- ja metallitööstusettevõtteid, toiduainete- ja kergetööstusettevõtteid, samuti keemiatehas. On metsatööstus ja ehitusmaterjalide tootmise ettevõtted. Linna lähedal on Maksimovka kivisöekaevandused.

Vaata ka

Viited

Välislink