Viktor Päts: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 30. jaanuar 2019, kell 11:33

Viktor Päts (18. aprill 1906 Pärnu – 4. märts 1952 Butõrka vangla, Moskva^[1]) oli Eesti poliitik, jurist.

Viktor Päts õppis Tallinnas Gustav Adolfi Gümnaasiumi, mille lõpetas 1924. aastal^[2], seejärel lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja tegutses advokaadina.

Viktor Päts oli 1931. aastal pärast Dvigateli pankrotti moodustatud AS Eesti Dvigatel nõukogu esimees^[3], AS Järvakandi Tehased, AS Tartu Pärmivabriku, Kindlustus-aktsiaselts Eesti-Lloyd ja 1939. aastal asutatud Kirjastus-OÜ Kultuurkoondis juhatuse liige.

Viktor Päts oli Rahvuskogu Esimese koja liige 1937. aastast^[4] ja I Riigivolikogu liige 1938. aastast.

Viktor Päts küüditati 1940. aasta 30. juulil koos isa Konstantin Pätsi ja perekonnaga ning saadeti Baškiiri ANSV-sse Ufaasse, arreteeriti 1946. aastal ja viibis seejärel mitmes vanglas ja suri 1952. aastal Moskvas Butõrka vanglas.

Isiklikku

Viktor Päts oli Konstantin Pätsi ja Helma Wilhelmine Pätsi (sünd. Peedi) (1879–1910) poeg ja Leo Pätsi (1902–1988) vend.

Viktor Päts abiellus 20. juulil 1932 vaimuliku ja kirjaniku Jaan Lattiku tütre Helgi Alice Pätsiga (sünd. Lattik) (1911–1988), nende ühised pojad on Matti Päts (1933–) ja Henn Päts (1936–1944).

Viited

↑ Kohus kuulutas Konstantin Pätsi poja Viktori surnuks, Eesti Päevaleht, 13. märts 2001
↑ Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajaloomuuseum
↑ Kalle Mälberg, tuumaseadmeteni. Dvigateli pööramine Eesti ärimaailma edeneb vaevaliselt, Luup, 1996, nr 16
↑ RAHVUSKOGU, 18.02.-17.08.1937

[1] Kohus kuulutas Konstantin Pätsi poja Viktori surnuks, Eesti Päevaleht, 13. märts 2001

[2] Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajaloomuuseum

[3] Kalle Mälberg, tuumaseadmeteni. Dvigateli pööramine Eesti ärimaailma edeneb vaevaliselt, Luup, 1996, nr 16

[4] RAHVUSKOGU, 18.02.-17.08.1937

[1]

[2]

[3]

[4]

@@ 3. rida: / 3. rida: @@
 Viktor Päts õppis Tallinnas [[Gustav Adolfi Gümnaasium]]i, mille lõpetas 1924. aastal<ref>[http://eheluba.havike.eenet.ee/muuseum/?Vilistlased:1918_-_1939:1924 Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajaloomuuseum]</ref>, seejärel lõpetas [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonna]] ja tegutses advokaadina.
-Viktor Päts oli [[1931]]. aastal pärast [[Dvigatel]]i pankrotti moodustatud AS [[Eesti Dvigatel]] nõukogu esimees<ref>Kalle Mälberg, [http://www-arhiiv.postimees.ee:8080/luup/96/21/maja3.htmVagunitest tuumaseadmeteni. Dvigateli pööramine Eesti ärimaailma edeneb vaevaliselt], [[Luup (ajakiri)|Luup]], 1996, nr 16</ref>, AS [[Järvakandi Tehased]], AS [[Tartu Pärmivabrik]]u, [[Kindlustus-AS Eesti-Lloyd]] ja 1939. aastal asutatud [[Kirjastus-OÜ Kultuurkoondis]] juhatuse liige.
+Viktor Päts oli [[1931]]. aastal pärast [[Dvigatel]]i pankrotti moodustatud AS [[Eesti Dvigatel]] nõukogu esimees<ref>Kalle Mälberg, [http://www-arhiiv.postimees.ee:8080/luup/96/21/maja3.htmVagunitest tuumaseadmeteni. Dvigateli pööramine Eesti ärimaailma edeneb vaevaliselt], [[Luup (ajakiri)|Luup]], 1996, nr 16</ref>, AS [[Järvakandi Tehased]], AS [[Tartu Pärmivabrik]]u, Kindlustus-aktsiaselts [[Eesti-Lloyd]] ja 1939. aastal asutatud [[Kirjastus-OÜ Kultuurkoondis]] juhatuse liige.
 Viktor Päts oli [[Rahvuskogu]] Esimese koja liige 1937. aastast<ref>[http://www.nlib.ee/html/expo/p90/p1/liikmed_rahvk.html RAHVUSKOGU, 18.02.-17.08.1937  ]</ref> ja [[I Riigivolikogu]] liige 1938. aastast.