Henn Arvo: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Kopo25 (arutelu | kaastöö)
Täiendavat infot
1. rida: 1. rida:
{{toimeta}}'''Henn Arvo''' (ka '''Henn Arwo''', pseudonüüm '''Jok''', enne eestistamist aastani [[1935]] '''Johannes Kõpman'''; [[31. jaanuar]] [[1915]] [[Viljandi]] – [[17. august]] [[1984]] [[Montreal]], [[Kanada]]) oli eesti kergejõustiklane, spordiajakirjanik, spordikohtunik ja karikaturist.
{{toimeta}}'''Henn Arvo''' (ka '''Henn Arwo''', pseudonüüm '''Jok''', enne eestistamist aastani [[1935]] '''Johannes Kõpman'''; [[31. jaanuar]] [[1915]] [[Viljandi]] – [[17. august]] [[1984]] [[Montreal]], [[Kanada]]) oli eesti kergejõustiklane, jalgpallur, spordiajakirjanik, spordikohtunik ja karikaturist.


Ta on lõpetanud [[Viljandi Maagümnaasium]]i.
Käsitöölise poeg. 1931–1934 õppis [[Viljandi Maagümnaasium|Viljandi Maagümnaasiumis]], mida ei lõpetanud.


== Sport ==
== Sport ja ajakirjandus ==
Juba 1928. aastal hakkas ta tegelema spordiga ja oli Viljandi Poiste Spordi Liidus õpetajaks Julius Mageri juhendamisel. Ta tuli aastatel 1938–1943 5 korda 400 m jooksus ja 3 korda teatejooksus (Sakala meeskonnas) [[Eesti meister|Eesti meistriks]]. 1940. aastal tegi 400 m tõkkejooksus Eesti rekordi. 7 korral on kuulunud Eesti koondisse.
Juba 1928. aastal hakkas ta tegelema spordiga ja oli Viljandi Poiste Spordi Liidus õpetajaks Julius Mageri juhendamisel. Alates 1934 töötas spordi- ja kohtureporterina ajalehes [[Sakala (ajaleht)|Sakala]]. Ta tuli aastatel 1938–1943 5 korda 400 m jooksus ja 3 korda teatejooksus (Sakala meeskonnas) [[Eesti meister|Eesti meistriks]]. 1940. aastal tegi 400 m tõkkejooksus Eesti rekordi. 7 korral on kuulunud Eesti koondisse.


Ta on tegutsenud nii kergejõustiku- kui ka suusakohtunikuna.
Ta on tegutsenud nii kergejõustiku- kui ka suusakohtunikuna.


1938. aastal töötas ta reporterina suusatamise MM-il.
1938. aastal töötas ta reporterina suusatamise MM-il Lahtis.


Ta oli Sakala Noorseppade Maleva asutajaliikmeid ja tegev Sakala kergejõustikuosakonna juhatuses.
Ta oli Sakala Noorseppade Maleva asutajaliikmeid ja tegev Sakala kergejõustikuosakonna juhatuses.

Töötas spordiajakirjanikuna [[Riigi Ringhääling|Riigi Ringhäälingus]] 1939–1940 ja Saksa okupatsiooni aegses raadiojaamas ''Landessender Reval''. Toimetas Taarupgaardi (Taani) põgenikelaagris masinkirjas laagrilehti ''Taarupgaardi Post'' ja ''Tindinokk'' (2.1946, kumbagi ilmus 1 nr). Kanadas oli pikka aega ajalehe [[Meie Elu (ajaleht, 1950–2001)|Meie Elu]] (Toronto) kaastöötaja ja toimetaja Montrealis.


== Karikatuur ==
== Karikatuur ==
Karikatuure hakkas ta joonistama juba 17-aastaselt, tema karikatuure avaldati näiteks Eesti Spordilehes ja mõnes muuski ajalehes ja ajakirjas. 1935. aastal koos korraldas koos [[Evald Reier|Evald Reieriga]] Viljandis Tartu tänaval Romantsovi majas oma esimese [[šarž]]inäituse. Sellele järgnesid näitused [[Põltsamaa]]l, [[Narva]]s, [[Paide]]s, [[Tapa]]l, [[Tõrva]]s, [[Tallinn]]as ja mujal. Töötas Viljandis [[Sakala (ajaleht)|Sakala]] toimetuses.
Karikatuure hakkas ta joonistama juba 17-aastaselt, tema esimene karikatuur ilmus 1931 ajalehes [[Oma Maa (Viljandi)|Oma Maa]] (Viljandi), tema karikatuure avaldati veel [[Eesti Spordileht (1920–1940)|Eesti Spordilehes]] ja mõnes muuski ajalehes ja ajakirjas. 1935. aastal koos korraldas koos [[Evald Reier|Evald Reieriga]] Viljandis Tartu tänaval Romantsovi majas oma esimese [[šarž]]inäituse. Sellele järgnesid näitused [[Põltsamaa]]l, [[Narva]]s, [[Paide]]s, [[Tapa]]l, [[Tõrva]]s, [[Tallinn]]as ja mujal. Töötas Viljandis [[Sakala (ajaleht)|Sakala]] toimetuses. 1936. aasta sügisel tegid nad koos Evald Reieriga reisi ümber Euroopa - [[Inglismaa|Inglismaal]], [[Gibraltar|Gibraltaris]], [[Hispaania|Hispaanias]] ja Aafrikas, saatis [[Sakala (ajaleht)|Sakalale]] reisikirju. Reisil teeniti raha kohapeal tuntud inimestest [[Šarž|šarže]] tehes. Pärast Euroopa reisi naasmist 1937–1938 korraldas koos [[Evald Reier|Evald Reieriga]] karikatuuride-šaržide rändnäituse Viljandis, Võrus, Valgas, Narvas ja Rakveres, mis jõudsid ka [[Helsingi]]sse, [[Lahti]]sse ja [[Hämeenlinna]].


1941. aasta suve lõpul avas koos [[Evald Reier|Evald Reieri]] ja [[Edmund Valtman|Edmund Valtmaniga]] [[Viljandi|Viljandis]] [[Lossi tänav (Viljandi)|Lossi tänav]]al oma stuudios nn karikatuuripuhveti, kus iga soovija võis endast lasta šarži teha.
1936. aasta sügisel tegid nad koos Evald Reieriga reisi ümber Euroopa. Reisil teeniti raha kohapeal tuntud inimestest šarže tehes. Pärast Euroopa reisi naasmist korraldasid nad mitu näitust Eestis ja jõudsid oma piltidega ka [[Helsingi]]sse, [[Lahti]]sse ja [[Hämeenlinna]].


1941. aasta suve lõpul avasid Henn Arvo, Evald Reier ja [[Edmund Valtman]] Viljandis [[Lossi tänav (Viljandi)|Lossi tänav]]al oma stuudios nn karikatuuripuhveti, kus iga soovija võis endast lasta šarži teha. 1944. aastal lahkus ta Eestist Kanadasse, kus algul töötas kindlustusagendina<ref>Sakala kalender 1991. Viljandi, 1990, (lk 87–90)</ref>. Hiljem oli ta maailma ühe suurema alumiiniumifirma Alcan reklaamikunstnik ja šaržimeister.
1944. aastal põgenes Poola, elas Saksamaal, Taanis 1945–1948 ja Rootsis 1948–1949, kus töötas kunstnikuna reklaamibüroos. Seejärel [[Emigratsioon|emigreerus]] Kanadasse kus algul töötas kindlustusagendina<ref>Sakala kalender 1991. Viljandi, 1990, (lk 87–90)</ref> ja hiljem oli ta maailma ühe suurema [[Montréal|Montreali]] alumiiniumifirma Alcan reklaamikunstnik ja šaržimeister. Võttis osa karikaturistide ühisnäitustest Montreali Jaani kirikus 1956–1959, 1961 ja 1967. Lisaks tegutses eesti seltsides.


==Isiklikku==
==Isiklikku==

Redaktsioon: 30. september 2018, kell 00:27

Henn Arvo (ka Henn Arwo, pseudonüüm Jok, enne eestistamist aastani 1935 Johannes Kõpman; 31. jaanuar 1915 Viljandi17. august 1984 Montreal, Kanada) oli eesti kergejõustiklane, jalgpallur, spordiajakirjanik, spordikohtunik ja karikaturist.

Käsitöölise poeg. 1931–1934 õppis Viljandi Maagümnaasiumis, mida ei lõpetanud.

Sport ja ajakirjandus

Juba 1928. aastal hakkas ta tegelema spordiga ja oli Viljandi Poiste Spordi Liidus õpetajaks Julius Mageri juhendamisel. Alates 1934 töötas spordi- ja kohtureporterina ajalehes Sakala. Ta tuli aastatel 1938–1943 5 korda 400 m jooksus ja 3 korda teatejooksus (Sakala meeskonnas) Eesti meistriks. 1940. aastal tegi 400 m tõkkejooksus Eesti rekordi. 7 korral on kuulunud Eesti koondisse.

Ta on tegutsenud nii kergejõustiku- kui ka suusakohtunikuna.

1938. aastal töötas ta reporterina suusatamise MM-il Lahtis.

Ta oli Sakala Noorseppade Maleva asutajaliikmeid ja tegev Sakala kergejõustikuosakonna juhatuses.

Töötas spordiajakirjanikuna Riigi Ringhäälingus 1939–1940 ja Saksa okupatsiooni aegses raadiojaamas Landessender Reval. Toimetas Taarupgaardi (Taani) põgenikelaagris masinkirjas laagrilehti Taarupgaardi Post ja Tindinokk (2.1946, kumbagi ilmus 1 nr). Kanadas oli pikka aega ajalehe Meie Elu (Toronto) kaastöötaja ja toimetaja Montrealis.

Karikatuur

Karikatuure hakkas ta joonistama juba 17-aastaselt, tema esimene karikatuur ilmus 1931 ajalehes Oma Maa (Viljandi), tema karikatuure avaldati veel Eesti Spordilehes ja mõnes muuski ajalehes ja ajakirjas. 1935. aastal koos korraldas koos Evald Reieriga Viljandis Tartu tänaval Romantsovi majas oma esimese šaržinäituse. Sellele järgnesid näitused Põltsamaal, Narvas, Paides, Tapal, Tõrvas, Tallinnas ja mujal. Töötas Viljandis Sakala toimetuses. 1936. aasta sügisel tegid nad koos Evald Reieriga reisi ümber Euroopa - Inglismaal, Gibraltaris, Hispaanias ja Aafrikas, saatis Sakalale reisikirju. Reisil teeniti raha kohapeal tuntud inimestest šarže tehes. Pärast Euroopa reisi naasmist 1937–1938 korraldas koos Evald Reieriga karikatuuride-šaržide rändnäituse Viljandis, Võrus, Valgas, Narvas ja Rakveres, mis jõudsid ka Helsingisse, Lahtisse ja Hämeenlinna.

1941. aasta suve lõpul avas koos Evald Reieri ja Edmund Valtmaniga Viljandis Lossi tänaval oma stuudios nn karikatuuripuhveti, kus iga soovija võis endast lasta šarži teha.

1944. aastal põgenes Poola, elas Saksamaal, Taanis 1945–1948 ja Rootsis 1948–1949, kus töötas kunstnikuna reklaamibüroos. Seejärel emigreerus Kanadasse kus algul töötas kindlustusagendina[1] ja hiljem oli ta maailma ühe suurema Montreali alumiiniumifirma Alcan reklaamikunstnik ja šaržimeister. Võttis osa karikaturistide ühisnäitustest Montreali Jaani kirikus 1956–1959, 1961 ja 1967. Lisaks tegutses eesti seltsides.

Isiklikku

Abikaasa Helmi; tütar Kersti Puhvel.

Töökohad

  • Ajaleht Eesti Spordileht – kaastööline, karikaturist
  • Ajaleht Sakala – toimetuse liige
  • Riigi Ringhääling – spordiajakirjanik (1939)
  • Kindlustusagent Kanadas
  • Aluminium Company Alcan (Kanada) – ettevõttel oli oma ajakiri, millele ta tegi karikatuure

Välislingid

Viited

  1. Sakala kalender 1991. Viljandi, 1990, (lk 87–90)