Bensoehape: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lisasin keemilise aine kasti ja aine teadusliku nimetuse. |
PResümee puudub |
||
| 9. rida: | 9. rida: | ||
| sulamistemperatuur = 112 |
| sulamistemperatuur = 112 |
||
| keemistemperatuur = 249 |
| keemistemperatuur = 249 |
||
| lahustuvus = 0 |
| lahustuvus = 0,3 g/100 g vees |
||
| |
| |
||
}} |
}} |
||
[[Pilt:Benzoic-acid-3D-vdW.png|thumb|Bensoehappe [[molekul]]i mudel]] |
[[Pilt:Benzoic-acid-3D-vdW.png|thumb|Bensoehappe [[molekul]]i mudel]] |
||
'''Benseenkarboksüülhape''' ehk '''bensoehape''' (ka '''benseenhape''', '''bensoaat''') on [[karboksüülhape]]te hulka kuuluv [[benseen]]i [[monofunktsionaalsus (keemia)|monofunktsionaalne]] [[derivaat]], mille [[naatrium]][[soolad|soola]] kasutatakse [[rögalahtisti| |
'''Benseenkarboksüülhape''' ehk '''bensoehape''' (ka '''benseenhape''', '''bensoaat''') on [[karboksüülhape]]te hulka kuuluv [[benseen]]i [[monofunktsionaalsus (keemia)|monofunktsionaalne]] [[derivaat]], mille [[naatrium]][[soolad|soola]] kasutatakse [[rögalahtisti|röga lahtistava]] vahendina. Bensoehape on mittemürgine konservant, mida kasutatakse nii toiduainete kui ka [[silo]] säilitamiseks. Seda leidub rohkesti [[jõhvikas|jõhvikates]] ja [[pohl]]ades. |
||
[[Kategooria:Karboksüülhapped]] |
[[Kategooria:Karboksüülhapped]] |
||
Redaktsioon: 3. september 2018, kell 21:55
 | See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2007) |
| Benseenkarboksüülhape | |
|---|---|
 Struktuurivalem | |
| Üldised omadused | |
| Keemiline valem | C6H5COOH |
| Välimus | värvuseta kristallaine |
| Füüsikalised omadused | |
| Sulamistemperatuur | 385,15 K (112 °C) |
| Keemistemperatuur | 522,15 K (249 °C) |
| Lahustuvus | 0,3 g/100 g vees |
| Kasutatakse SI-süsteemi ühikuid. Kui pole teisiti öeldud, eeldatakse normaaltingimusi. | |
Benseenkarboksüülhape ehk bensoehape (ka benseenhape, bensoaat) on karboksüülhapete hulka kuuluv benseeni monofunktsionaalne derivaat, mille naatriumsoola kasutatakse röga lahtistava vahendina. Bensoehape on mittemürgine konservant, mida kasutatakse nii toiduainete kui ka silo säilitamiseks. Seda leidub rohkesti jõhvikates ja pohlades.