Monograafia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 26. juuli 2018, kell 15:07

Monograafia (inglise monograph) on mingit probleemi või selle probleemi üht aspekti või mõnda isikut, nähtust vm. igakülgselt ja terviklikult käsitlev, harilikult iseseisva väljaandena avaldatud teaduslik uurimus.

Sõna monograafia on tuletatud kreeka keelest (sõnadest monos ’ainus, üksik’ ja grapho ´kirjutan´).

Monograafia puhul ei ole autorite arv oluline – selle võib olla koostanud üks autor või ka mitu autorit. Monograafia avaldatakse üldjuhul ühes köites ehk eraldiseisva raamatuna.

Monograafiat, mille uurimisobjektiks on isiku elulugu, nimetatakse biograafiaks.

Tõlgitud monograafiat nimetatakse tõlkemonograafiaks. Üldjuhul nõuab monograafia tõlkimine tõlkija(te)lt kõrgtasemel akadeemilist ettevalmistust ja iseseisvat uurimistööd, et teha originaalteos sihtkeeles mõistetavaks igal tasandil (terminoloogia, mõistevõrgud jne) ning seostada sihtkeeles olemasoleva teaduskirjanduse ja -keelega.

Monograafias on üldjuhul määratletud selge uurimisküsimus ja esitatud teesid, mistõttu seda võib nimetada ka raamatu mahus teaduslikuks uurimuseks. Erinevalt monograafiast käsitletakse õpikutes, käsiraamatutes ja kogumikes erinevaid teemasid, probleeme, isikuid jne. Õpikute ja käsiraamatute eesmärgiks on anda mingist teadmisvaldkonnast ülevaade, mitte niivõrd uusi hüpoteese püstitada. Teaduslikud kogumikud koosnevad eraldiseisvatest teaduslikest kirjutistest ehk artiklitest. Monograafia ja õpiku eristamine võib eriti loodusteadustes siiski olla problemaatiline. Üldjuhul on eristamise aluseks sellistel puhkudel teose sihtrühm – kui sihtrühmaks on eelkõige autori kolleegid ehk teised teadlased, on teos käsitletav monograafiana, kui aga sihtrühmaks on eelkõige üliõpilased, on teos käsitletav õpikuna. Humanitaarteadustes on monograafiana käsitletavad ka kultuuri-, usundi- ja mõtteloo allikate teaduslikud väljaanded, mis nõuavad väljaandjatelt monograafilist lähenemisviisi ja laiendavad teadmisvaldkonna allikabaasi koos tervikliku interpretatsiooniga, kuigi ei ole esitatud tavapärase teadusteksti vormis: tekstikriitilised väljaanded, teaduslikult kommenteeritud tõlked, tõlgete antoloogiad jms.

Raamatukogunduses tähistab mõiste ´monograafia´ trükitud või muud väljaannet, mis on tervikuna ühes köites või mille terviku moodustab kindel arv köiteid. Teatud arvu ühise koondpealkirjaga seotud monograafiaid nimetatakse monograafiasarjaks erinevalt jätkväljaannetest ja perioodikast.

Vaata ka:

Teadustekst

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2013}}
+'''Monograafia''' (inglise ''monograph'') on mingit [[probleem|probleemi]] või selle probleemi üht aspekti või mõnda [[isik|isikut]], [[nähtus|nähtust]] vm. igakülgselt ja terviklikult käsitlev, harilikult iseseisva väljaandena avaldatud teaduslik [[uurimus]].
-'''Monograafia''' on [[teadustekst]], mis käsitleb [[uurimus|uuritavat]] ainest, objekti või probleemi terviklikult ja võimalikult igakülgselt.
+Sõna monograafia on tuletatud [[kreeka keel|kreeka keelest]] (sõnadest ''monos'' ’ainus, üksik’ ja ''grapho'' ´kirjutan´).
-[[Kategooria:Teadus]]
+Monograafia puhul ei ole [[autor|autorite]] arv oluline – selle võib olla koostanud üks autor või ka mitu autorit. Monograafia avaldatakse üldjuhul ühes [[köide|köites]] ehk eraldiseisva [[raamat|raamatuna]].
+Monograafiat, mille uurimisobjektiks on isiku elulugu, nimetatakse [[biograafia|biograafiaks]].
+Tõlgitud monograafiat nimetatakse tõlkemonograafiaks. Üldjuhul nõuab monograafia tõlkimine [[tõlkija|tõlkija(te)lt]] kõrgtasemel akadeemilist ettevalmistust ja iseseisvat uurimistööd, et teha originaalteos sihtkeeles mõistetavaks igal tasandil ([[terminoloogia]], mõistevõrgud jne) ning seostada sihtkeeles olemasoleva teaduskirjanduse ja -keelega.
+Monograafias on üldjuhul määratletud selge uurimisküsimus ja esitatud teesid, mistõttu seda võib nimetada ka raamatu mahus teaduslikuks uurimuseks. Erinevalt monograafiast käsitletakse [[õpik|õpikutes]], käsiraamatutes ja kogumikes erinevaid [[teema|teemasid]], probleeme, isikuid jne. Õpikute ja käsiraamatute [[eesmärk|eesmärgiks]] on anda mingist teadmisvaldkonnast ülevaade, mitte niivõrd uusi [[hüpotees|hüpoteese]] püstitada. Teaduslikud kogumikud koosnevad eraldiseisvatest teaduslikest kirjutistest ehk [[artikkel|artiklitest]]. Monograafia ja õpiku eristamine võib eriti [[loodusteadused|loodusteadustes]] siiski olla problemaatiline. Üldjuhul on eristamise aluseks sellistel puhkudel [[teos|teose]] [[sihtrühm]] – kui sihtrühmaks on eelkõige autori kolleegid ehk teised [[teadlane|teadlased]], on teos käsitletav monograafiana, kui aga sihtrühmaks on eelkõige [[üliõpilane|üliõpilased]], on teos käsitletav õpikuna.
+[[Humanitaarteadused|Humanitaarteadustes]] on monograafiana käsitletavad ka [[kultuur|kultuuri-]], [[usund|usundi-]] ja mõtteloo allikate teaduslikud väljaanded, mis nõuavad väljaandjatelt monograafilist lähenemisviisi ja laiendavad teadmisvaldkonna allikabaasi koos tervikliku [[interpretatsioon|interpretatsiooniga]], kuigi ei ole esitatud tavapärase [[teadustekst|teadusteksti]] vormis: tekstikriitilised väljaanded, teaduslikult kommenteeritud [[tõlge|tõlked]], tõlgete [[antoloogia|antoloogiad]] jms.
+[[Raamatukogundus|Raamatukogunduses]] tähistab mõiste ´monograafia´ trükitud või muud väljaannet, mis on tervikuna ühes köites või mille terviku moodustab kindel arv köiteid. Teatud arvu ühise koondpealkirjaga seotud monograafiaid nimetatakse monograafiasarjaks erinevalt [[jätkväljaanne|jätkväljaannetest]] ja [[perioodika|perioodikast]].
+==Vaata ka:==
+[[Teadustekst]]