Sihtrühm
 | Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
Sihtrühmaks nimetatakse turunduses ja reklaamis sihtturu inimeste rühma, kellele on suunatud toode või selle turundussõnum (Kotler, 2000). Näiteks kui sihtturuks on südameprobleemidega mehed, kellele ettevõte müüb dieediprogrammi, siis võib sihtrühmaks, kellele kommunikatsioon on suunatud, olla nende abikaasad, kes hoolitsevad mehe ja laste toitumisplaani eest.
Sihtrühmi võib eristada inimeste vanuse, soo, suhtestaatuse ja muude tunnuste põhjal. Erinevate näitajate kombineerimine on väga tüüpiline viis sihtrühma valida, näiteks 20–30-aastased mehed on sageli kasutatav sihtrühm. Sobiva sihtturu valimine ja sihtrühma määramine on turundusjuhtimises turundusplaani üks olulisimaid tegevusi (Niewenhuizen et al. 2000). Suurim viga sihtrühma määramisel on see, kui üritatakse oma sõnumit suunata kõigile – selle tagajärjena ei pruugi sõnum jõuda mitte kellenigi.
Strateegiad sihtturuni jõudmiseks
[muuda | muuda lähteteksti]Turundajad on esile tõstnud neli põhilist strateegiat sihtrühma vajaduste rahuldamiseks: eristamata turundus ehk massturundus, eristatud turundus, keskendunud turundus ning mikro- ehk nišiturundus.
Massturundus on turu hõlmamise strateegia, mille puhul ettevõte otsustab ignoreerida turusegmendi erinevusi ja kogu turgu haaratakse sama pakkumisega. Selle turundusviisi eesmärk on pakkuda toodet võimalikult suurele publikule ning viia sõnum paljude inimesteni. Traditsioonilised massturunduse vahendid on raadio, televisioon ja ajalehed, kuna need jõuavad laiale auditooriumile.
Müügimeeskondade jaoks on üks võimalus sihtrühmani jõuda otseturundus. Seda tehakse nii, et ostetakse tarbijate andmebaase, mis on soovitud näitajate järgi eristatud. Need andmebaasid sisaldavad tavaliselt tarbijate kontaktandmeid, näiteks e-posti, mobiiltelefoninumbrit, lauatelefoninumbrit. Otseturundusega tegeledes tuleb olla ettevaatlik. Kindlasti tuleks kontrollida, millised on vastava riigi otseturundust reguleerivad seadused.
Sihtrühmi võib moodustada mitmesuguste rühmade põhjal, näiteks täiskasvanud, lapsed, teismelised, eelkooliealised, mehed ja naised.
Efektiivseks turundamiseks on vaja tunda oma sihtturgu – nende harjumusi, mis neile meeldib ja mis neile ei meeldi. Sihtturud erinevad suuruse, geograafilise asukoha, kuuluvuse ja neile pakutavate kaupade poolest. Kuna turg varieerub ja kõigi eelistustega ei ole võimalik arvestada, on oluline täpselt teada, kellele on turundussõnum suunatud.
Et oma sihtturgu põhjalikumalt tundma õppida, tuleb teha turuanalüüs ehk dokumenteeritud ülevaade turust. Seda kasutatakse äritegevust puudutavate otsuste tegemisel, näiteks inventuuri planeerimisel, aastasissetuleku prognoosimisel, tööjõu suurendamisel või vähendamisel, asutuse laiendamisel, suurema varustuse ostmisel, edendustegevustel, igapäevategevuste parandamisel.