Esiaeg: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 9. rida: | 9. rida: | ||
* [[Mesopotaamia]]s ja [[Vana-Egiptus|Egiptus]]es lõppes esiaeg juba [[4. aastatuhat eKr|4. aastatuhandel eKr]]. |
* [[Mesopotaamia]]s ja [[Vana-Egiptus|Egiptus]]es lõppes esiaeg juba [[4. aastatuhat eKr|4. aastatuhandel eKr]]. |
||
* [[Euroopa]] eri piirkondades langes esiaja lõpp laia ajavahemikku alates [[1. aastatuhat eKr|1. aastatuhandest eKr]] mõnes Lõuna-Euroopa regioonis ja lõpetades [[2. aastatuhat|2. aastatuhande]] algusega pKr Kirde-Euroopas. |
* [[Euroopa]] eri piirkondades langes esiaja lõpp laia ajavahemikku alates [[1. aastatuhat eKr|1. aastatuhandest eKr]] mõnes Lõuna-Euroopa regioonis ja lõpetades [[2. aastatuhat|2. aastatuhande]] algusega pKr Kirde-Euroopas. |
||
| ⚫ | |||
Esiaja lõppemisel võisid olla erinevad põhjused. Näiteks: |
Esiaja lõppemisel võisid olla erinevad põhjused. Näiteks: |
||
* [[Vana-Egiptus|Egiptus]]es ja [[Vana-Hiina|Hiina]]s lõppes esiaeg kohaliku arengu tulemusena. , paljudes kohtades aga seoses sattumisega esiajast välja jõudnud ühiskonna mõjupiirkonda (näiteks [[Ameerika]]). |
* [[Vana-Egiptus|Egiptus]]es ja [[Vana-Hiina|Hiina]]s lõppes esiaeg kohaliku arengu tulemusena. , paljudes kohtades aga seoses sattumisega esiajast välja jõudnud ühiskonna mõjupiirkonda (näiteks [[Ameerika]]). |
||
| ⚫ | |||
Redaktsioon: 15. juuli 2018, kell 01:33
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Esiaeg ehk muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimühiskonna ajaloo periood, mida pole võimalik uurida kirjalike ülestähenduste, vaid eranditult arheoloogiliste leidude põhjal.
Esiaja alguseks peetakse inimese tekkimist vähemalt 2 miljonit aastat tagasi ning selle lõpp langeb enam-vähem kokku esimeste kirjalike ülestähenduste ilmumise ja klassiühiskonna kujunemisega.
Esiaeg lõppes eri maades erineval ajal. Näiteks
- Mesopotaamias ja Egiptuses lõppes esiaeg juba 4. aastatuhandel eKr.
- Euroopa eri piirkondades langes esiaja lõpp laia ajavahemikku alates 1. aastatuhandest eKr mõnes Lõuna-Euroopa regioonis ja lõpetades 2. aastatuhande algusega pKr Kirde-Euroopas.
Esiaja lõppemisel võisid olla erinevad põhjused. Näiteks:
- Egiptuses ja Hiinas lõppes esiaeg kohaliku arengu tulemusena. , paljudes kohtades aga seoses sattumisega esiajast välja jõudnud ühiskonna mõjupiirkonda (näiteks Ameerika).
Enamik uurijaid peab Eesti esiaja lõpuks 13. sajandi algust, kui Eesti alad aastail 1208 – 1227 toimunud ristisõja käigus vallutati.
aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal.
Muistised on säilinud maapõues või maapinnal. Neid uurib esiajaloo arheoloogia. Mõnevõrra lisavad esiajaloo kohta andmeid ka füüsiline antropoloogia ja keeleteadus.
Esimesed kirjalikud ajalooallikad ilmusid muinasaja lõpus. Pärast muinasaega algas ajalooline aeg. Erinevalt esiajast on ajaloolise aja kohta teada ajalooliste sündmuste üksikasju koos nimede ja enam-vähem täpsete daatumitega.
Muinasaja perioodid
inimühiskonna kõige kaugemat minevikku nimetatakse ka ürgajaks.
Põhja-Euroopas lõppes kiviaeg umbes 1500 eKr, pronksiaeg kestis umbes 500. aastani eKr, rauaaeg umbes 1000.–1200. aastani pKr.
Mõnes piirkonnas oli kiviaja ja pronksiaja vahel eneoliitikum ehk vase-kiviaeg.
Need nimetused on antud materjali järgi, millest töö- ja sõjariistu põhiliselt valmistati.