Esiaeg: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 15. juuli 2018, kell 01:27

Esiaeg ehk muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimühiskonna ajaloo periood, mida pole võimalik uurida kirjalike ülestähenduste, vaid eranditult arheoloogiliste leidude põhjal.

Esiaja alguseks peetakse inimese tekkimist vähemalt 2 miljonit aastat tagasi ning selle lõpp langeb enam-vähem kokku esimeste kirjalike ülestähenduste ilmumise ja klassiühiskonna kujunemisega.

Esiaeg lõppes eri maades erineval ajal. Näiteks

Mesopotaamias ja Egiptuses lõppes esiaeg juba 4. aastatuhandel eKr.
Euroopa eri piirkondades langes esiaja lõpp laia ajavahemikku alates 1. aastatuhandest eKr mõnes Lõuna-Euroopa regioonis ja lõpetades 2. aastatuhande algusega pKr Kirde-Euroopas.

Enamik uurijaid peab Eesti esiaja lõpuks 13. sajandi algust, kui Eesti alad aastail 1208 – 1227 toimunud ristisõja käigus vallutati.

Esiaja lõppemisel võisid olla erinevad põhjused. Näiteks:

Egiptuses ja Hiinas lõppes esiaeg kohaliku arengu tulemusena. , paljudes kohtades aga seoses sattumisega esiajast välja jõudnud ühiskonna mõjupiirkonda (näiteks Ameerika).

aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal.

Muistised on säilinud maapõues või maapinnal. Neid uurib esiajaloo arheoloogia. Mõnevõrra lisavad esiajaloo kohta andmeid ka füüsiline antropoloogia ja keeleteadus.

Esimesed kirjalikud ajalooallikad ilmusid muinasaja lõpus. Pärast muinasaega algas ajalooline aeg. Erinevalt esiajast on ajaloolise aja kohta teada ajalooliste sündmuste üksikasju koos nimede ja enam-vähem täpsete daatumitega.

Muinasaja perioodid

inimühiskonna kõige kaugemat minevikku nimetatakse ka ürgajaks.

Põhja-Euroopas lõppes kiviaeg umbes 1500 eKr, pronksiaeg kestis umbes 500. aastani eKr, rauaaeg umbes 1000.–1200. aastani pKr.

Mõnes piirkonnas oli kiviaja ja pronksiaja vahel eneoliitikum ehk vase-kiviaeg.

Need nimetused on antud materjali järgi, millest töö- ja sõjariistu põhiliselt valmistati.

Vaata ka

Välislingid

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+{{toimeta}}
-'''Esiaeg''' ehk '''muinasaeg''' ehk '''ürgaeg''' ehk '''esiajalooline aeg''' ehk '''eelajalooline aeg''' on [[Inimühiskond|inimühiskonna]] kõige kaugem [[minevik]].
+'''Esiaeg''' ehk '''muinasaeg''' ehk '''ürgaeg''' ehk '''esiajalooline aeg''' ehk '''eelajalooline aeg''' on inimühiskonna ajaloo periood, mida pole võimalik uurida kirjalike ülestähenduste, vaid eranditult arheoloogiliste leidude põhjal.
-Esiaeg on aeg, mida ei uurita kirjalike ülestähenduste põhjal, vaid eranditult aineliste ajalooallikate ehk [[muistis]]te põhjal. Muistised on säilinud [[maapõu]]es või maapinnal. Neid uurib esiajaloo [[arheoloogia]]. Mõnevõrra lisavad esiajaloo kohta andmeid ka [[füüsiline antropoloogia]],
-[[keeleteadus]] ja mõned teised [[teadusharud]].
+Esiaja alguseks peetakse [[Inimene|inimese]] tekkimist vähemalt 2 miljonit aastat tagasi ning selle lõpp langeb enam-vähem kokku esimeste kirjalike ülestähenduste ilmumise ja [[klassiühiskond|klassiühiskonna]] kujunemisega.
-Esimesed kirjalikud ajalooallikad ilmusid muinasaja lõpus.  Pärast muinasaega algas [[ajalooline aeg]]. Erinevalt esiajast on ajaloolise aja kohta teada ajalooliste sündmuste üksikasju koos nimede ja enam-vähem täpsete daatumitega.
-==Ajalised raamid==
+Esiaeg lõppes eri maades erineval ajal. Näiteks
-Muinasaeg algas esimeste [[Inimene|inimeste]] tekkimisega vähemalt 2 miljonit aastat tagasi.
+* [[Mesopotaamia]]s ja [[Vana-Egiptus|Egiptus]]es lõppes esiaeg juba [[4. aastatuhat eKr|4. aastatuhandel eKr]].
+* [[Euroopa]] eri piirkondades langes esiaja lõpp laia ajavahemikku alates [[1. aastatuhat eKr|1. aastatuhandest eKr]] mõnes Lõuna-Euroopa regioonis ja lõpetades [[2. aastatuhat|2. aastatuhande]] algusega pKr Kirde-Euroopas.
+Enamik uurijaid peab [[Eesti]] esiaja lõpuks [[13. sajand]]i algust, kui Eesti alad aastail [[1208]] – [[1227]] toimunud ristisõja käigus vallutati.
-Muinasaja lõpp langeb enam-vähem kokku esimeste kirjalike ülestähenduste ilmumise ja [[klassiühiskond|klassiühiskonna]] kujunemise algusega.
+Esiaja lõppemisel võisid olla erinevad põhjused. Näiteks:
-Esiajaloolise aja piirid on eri maades erinevad. Esiaeg lõppes mõnel pool (näiteks [[Vana-Egiptus|Egiptus]]es ja [[Vana-Hiina|Hiina]]s) kohaliku arengu tulemusena, paljudes kohtades aga seoses sattumisega esiajast välja jõudnud ühiskonna mõjupiirkonda (näiteks [[Ameerika]]).
+* [[Vana-Egiptus|Egiptus]]es ja [[Vana-Hiina|Hiina]]s lõppes esiaeg kohaliku arengu tulemusena. , paljudes kohtades aga seoses sattumisega esiajast välja jõudnud ühiskonna mõjupiirkonda (näiteks [[Ameerika]]).
-*[[Eesti]]s loeb enamik uurijaid muinasaja lõpuks  [[13. sajand]]i algust, mil [[Põhjala ristisõjad]] Eestisse jõudsid ning viimane aastail [[1208]] – [[1227]] ristiti ning ristisõdijaile allutati ([[Eestlaste muistne vabadusvõitlus]]). Eesti ajalooteadus nimetab seda protsessi traditsiooniliselt [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|muistseks vabadusvõitluseks]]
-*[[Euroopa]] eri piirkondades langes muinasaja lõpp laia ajavahemikku, alates [[1. aastatuhat eKr|1. aastatuhandest eKr]] mõnes Lõuna-Euroopa regioonis ja lõpetades [[2. aastatuhat|2. aastatuhande]] algusega pKr Kirde-Euroopas.
-*[[Mesopotaamia]]s ja [[Vana-Egiptus|Egiptus]]es lõppes muinasaeg juba [[4. aastatuhat eKr|4. aastatuhandel eKr]].
+aineliste ajalooallikate ehk [[muistis]]te põhjal.
+Muistised on säilinud [[maapõu]]es või maapinnal. Neid uurib esiajaloo [[arheoloogia]]. Mõnevõrra lisavad esiajaloo kohta andmeid ka [[füüsiline antropoloogia]] ja [[keeleteadus]].
+Esimesed kirjalikud ajalooallikad ilmusid muinasaja lõpus.  Pärast muinasaega algas [[ajalooline aeg]]. Erinevalt esiajast on ajaloolise aja kohta teada ajalooliste sündmuste üksikasju koos nimede ja enam-vähem täpsete daatumitega.
 ==Muinasaja perioodid==
+[[Inimühiskond|inimühiskonna]] kõige kaugemat [[minevikku]] nimetatakse ka ürgajaks.
 *[[Kiviaeg]]

Esiaeg:	kiviaeg · pronksiaeg · rauaaeg
Ajalooline aeg:	vanaaeg · keskaeg · uusaeg · uusim aeg