Olümpos: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Märgis: Lähteteksti muudatus (2017)
Resümee puudub
3. rida: 3. rida:
[[Pilt:Olympus Litochoro.JPG|pisi|Vaade [[Litóchoro]] linnast, mis asub U-kujulise Olümpose parema aheliku lõpul.]]
[[Pilt:Olympus Litochoro.JPG|pisi|Vaade [[Litóchoro]] linnast, mis asub U-kujulise Olümpose parema aheliku lõpul.]]
[[Pilt:Olümpose nina.jpg|pisi|Olümpose mäeseljak]]
[[Pilt:Olümpose nina.jpg|pisi|Olümpose mäeseljak]]
[[Pilt:Olümpose tipp 2015. aasta jaaniöö koidikul.jpg|pisi|[[2015]]. aasta jaaniöö koidiku vaade Olümpose tipust [[Egeuse meri|Egeuse merele]]]]
[[Pilt:Olümpose tipp 2015. aasta jaaniöö koidikul.jpg|pisi|[[2015]]. aasta jaaniöö hilise koidiku vaade Olümpose tipust üle [[Egeuse meri|Egeuse mere]]]]
'''Olümpos''' ([[vanakreeka keel]]es ῎Ολυμπος ''Olympos'', [[uuskreeka keel]]es hääldatud ka kui ''Olimbos'') on mäemassiiv Balkani poolsaarel [[Egeuse meri|Egeuse mere]] ranniku lähedal. See on [[Kreeka]] kõrgeim mägi, mis asub umbes 100 kilomeetri kaugusel Kreeka suuruselt teisest linnast [[Thessaloníki]]st.
'''Olümpos''' ([[vanakreeka keel]]es ῎Ολυμπος ''Olympos'', [[uuskreeka keel]]es hääldatud ka kui ''Olimbos'') on mäemassiiv Balkani poolsaarel [[Egeuse meri|Egeuse mere]] ranniku lähedal. See on [[Kreeka]] kõrgeim mägi, mis asub umbes 100 kilomeetri kaugusel Kreeka suuruselt teisest linnast [[Thessaloníki]]st.


Olümpose mäel on 52 tippu, millest kõrgeim on 2918-meetrine [[Mýtikas]] ('nina'), mis on oma suhtelise kõrguse poolest üks Euroopa kõrgemaid. Olümpose mäeseljakutel on väga rikkalik taimestik, mitmed taimeliigid on [[endeem]]sed. Mägi kuulub Kreeka [[rahvuspark]]ide ja [[Maailma Biosfääride Kaitseala]] hulka.
Olümpose mäel on 52 tippu, millest kõrgeim on 2918-meetrine [[Mýtikas]] (eesti keeles nina), mis on oma suhtelise kõrguse poolest üks Euroopa kõrgemaid. Olümpose mäeseljakutel on väga rikkalik taimestik, mitmed taimeliigid on [[endeem]]sed. Mägi kuulub Kreeka [[rahvuspark]]ide ja [[Maailma Biosfääride Kaitseala]] hulka.


[[Kreeka mütoloogia]]s oli Olümpose mägi [[Olümpose jumalad|12 peajumala]] elukohaks. Legendi kohaselt tekkis mägi pärast seda, kui jumalad võitsid titaane titaanide sõjas. Mägi on mütoloogias paljude lugude toimumiskohaks. Olümpose nime päritolu ei ole teada. Tõenäoliselt on see indoeuroopa-eelset päritolu.
[[Kreeka mütoloogia]]s oli Olümpose mägi [[Olümpose jumalad|12 peajumala]] elukohaks. Legendi kohaselt tekkis mägi pärast seda, kui jumalad võitsid titaane titaanide sõjas. Mägi on mütoloogias paljude lugude toimumiskohaks. Olümpose nime päritolu ei ole teada. Tõenäoliselt on see indoeuroopa-eelset päritolu.

Redaktsioon: 14. juuni 2018, kell 02:47

 See artikkel räägib Kreeka mäest; Küprose mäe kohta vaata artiklit Olümpos (Küpros)

Mýtikase tipp (mitmesaja-meetriline tõus)
Vaade Litóchoro linnast, mis asub U-kujulise Olümpose parema aheliku lõpul.
Olümpose mäeseljak
2015. aasta jaaniöö hilise koidiku vaade Olümpose tipust üle Egeuse mere

Olümpos (vanakreeka keeles ῎Ολυμπος Olympos, uuskreeka keeles hääldatud ka kui Olimbos) on mäemassiiv Balkani poolsaarel Egeuse mere ranniku lähedal. See on Kreeka kõrgeim mägi, mis asub umbes 100 kilomeetri kaugusel Kreeka suuruselt teisest linnast Thessaloníkist.

Olümpose mäel on 52 tippu, millest kõrgeim on 2918-meetrine Mýtikas (eesti keeles nina), mis on oma suhtelise kõrguse poolest üks Euroopa kõrgemaid. Olümpose mäeseljakutel on väga rikkalik taimestik, mitmed taimeliigid on endeemsed. Mägi kuulub Kreeka rahvusparkide ja Maailma Biosfääride Kaitseala hulka.

Kreeka mütoloogias oli Olümpose mägi 12 peajumala elukohaks. Legendi kohaselt tekkis mägi pärast seda, kui jumalad võitsid titaane titaanide sõjas. Mägi on mütoloogias paljude lugude toimumiskohaks. Olümpose nime päritolu ei ole teada. Tõenäoliselt on see indoeuroopa-eelset päritolu.

Mägironimine

Olümpose otsa ronimine ei kujuta endast tehnilist ronimist, välja arvatud viimane osa Skala tipust Mytikasele, mis on YDSi järgi 3. klassi skrambleerimine. Hinnanguliselt ronib Olümposele igal aastal 10 000 inimest, enamik neist piirdub Skolio tipuga. Enamasti alustatakse teekonda Litóchorost, mida on asukoha tõttu ajalooliselt kutsutud Jumalate Linnaks. Litochorost viib tee mäe jalamil asuvasse Prioniasse (1100 m), kust algab matkarada. Mäel on mitu ööbimispaika, kus matkajad saavad puhata.

Teadaolevalt jõudsid esimestena Mytikase tippu 2. augustil 1913 Litóchorost pärit Chrístos Kákalos ning Šveitsi mägironijad Frederic Boissonnas ja Daniel Baud-Bovy.

Galerii

Satelliitfoto kõrguvast Olümpose mäemassiivist (2002)
Suurenda
Satelliitfoto kõrguvast Olümpose mäemassiivist (2002)