Kevad: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Maasaak (arutelu | kaastöö)
+pilt
2. rida: 2. rida:


[[Pilt:Frühling blühender Kirschenbaum.jpg|thumb|300px|Õitsev [[kirsipuu]] kevadel]]
[[Pilt:Frühling blühender Kirschenbaum.jpg|thumb|300px|Õitsev [[kirsipuu]] kevadel]]
[[Pilt:Spring flowerbed.jpg|thumb|300px|Kevadlillede õisi]]
'''Kevad''' on jahe [[aastaaeg]], mis on väljendunud eriti selgelt [[parasvööde|parasvöötmes]], vähem [[lähistroopika]]s ja [[Arktika|arktilistel]] aladel. Kevadele on iseloomulikud [[õhutemperatuur]]i kasv, maapinnal sulab [[lumi|lund]] ja veekogudel sulab [[jää]].
'''Kevad''' on jahe [[aastaaeg]], mis on väljendunud eriti selgelt [[parasvööde|parasvöötmes]], vähem [[lähistroopika]]s ja [[Arktika|arktilistel]] aladel. Kevadele on iseloomulikud [[õhutemperatuur]]i kasv, maapinnal sulab [[lumi|lund]] ja veekogudel sulab [[jää]].



Redaktsioon: 13. märts 2018, kell 02:00

 See artikkel räägib aastaajast, Oskar Lutsu jutustuse kohta vaata artiklit "Kevade"; filmi kohta vaata artiklit Kevade (film)

Õitsev kirsipuu kevadel
Kevadlillede õisi

Kevad on jahe aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel. Kevadele on iseloomulikud õhutemperatuuri kasv, maapinnal sulab lund ja veekogudel sulab jää.

Igapäevaelus arvestatakse kevadekuudeks põhjapoolkeral märts, aprill ja mai; lõunapoolkeral on kevadkuud september, oktoober ja november. Kevade algus on vastavalt 1. märts või 1. september.

Astronoomiline kevad algab kevadisel pööripäeval põhjapoolkeral ja sügisesel pööripäeval lõunapoolkeral.

Meteoroloogiline kevad algab keskmise päeva õhutemperatuuri üleminekul üle 0 °C.[viide?]

Fenoloogiline kevad algab keskmise päeva õhutemperatuuri üleminekul üle 5 °C.[viide?]

Vaata ka