Lumikate: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
13. rida: | 13. rida: | ||
* püsivaks lumikatteks, mis säilib kogu talve jooksul või sulab osaliselt sulailma puhul. |
* püsivaks lumikatteks, mis säilib kogu talve jooksul või sulab osaliselt sulailma puhul. |
||
[[Eesti]]s kõige paksem lumikate ( |
[[Eesti]]s kõige paksem lumikate (104 cm) mõõdeti 1924. aastal Tallinnas <ref>http://www.ilmateenistus.ee/kliima/rekordid/lumi/</ref>. Lumikatte paksus 68 cm mõõdeti 1968. aastal [[Jõhvi]]s.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06189698 Tallinnas sündis detsembri lumerekord] uudised.err.ee, 31.12.2009</ref> |
||
==Viited== |
==Viited== |
Redaktsioon: 20. detsember 2017, kell 02:05
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Lumikate on lumekiht maapinnal, mis tekib lumesaju ja lumetormide tagajärjel.
Lumikattele on iseloomulik väike tihedus, mis aja jooksul kasvab, eriti kevadel ja sulailmas. Uue lumikatte albeedo on 70-90%, vana osaliselt sulanud lumikatte albeedo on 30-40%.
Lumikate peegeldab tugevasti päikesekiirgust ja kaitseb mulda ülekülmumisest ning taliviljaorast kärbumise eest. Ta mõjub kliimale, pinnamoele, jõgede ja liustike toitumisele, mullaprotsessidele, taimede ja loomade elule.
Lumikate jaotatakse:
- ajutiseks lumikatteks, mis sulab ära päeva jooksul tekkimisest;
- püsivaks lumikatteks, mis säilib kogu talve jooksul või sulab osaliselt sulailma puhul.
Eestis kõige paksem lumikate (104 cm) mõõdeti 1924. aastal Tallinnas [1]. Lumikatte paksus 68 cm mõõdeti 1968. aastal Jõhvis.[2]
Viited
- ↑ http://www.ilmateenistus.ee/kliima/rekordid/lumi/
- ↑ Tallinnas sündis detsembri lumerekord uudised.err.ee, 31.12.2009