Välispoliitika: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2015}} |
{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2015}} |
||
'''Välispoliitika''' on kogum [[poliitika|poliitilisi]] eesmärke, mis määravad [[riik|riigi]] suhtlemise teiste maailma riikidega, samuti riigi ülejäänud |
'''Välispoliitika''' on kogum [[poliitika|poliitilisi]] eesmärke, mis määravad [[riik|riigi]] suhtlemise teiste maailma riikidega, samuti riigi ülejäänud väljapoole, teiste riikide suhtes suunatud otsused ja tegevus. Välispoliitika kujundatakse kõige üldisemas mõttes [[riiklik huvi|riiklike huvide]], [[julgeolek]]u, [[ideoloogia|ideoloogiliste]] eesmärkide ja [[majandushuvi]]de kaitseks. Välispoliitika eesmärke võidakse saavutada rahumeelse koostöö või agressiooni, sõja ja ekspluateerimise kaudu. [[20. sajand]]il suurenes välispoliitika tähtsus oluliselt, kuna kõikidel riikidel on võimalus omavahel mingil [[diplomaatia|diplomaatilisel]] viisil suhelda. |
||
Välispoliitika kujundavad tavaliselt valitsuse juht ([[peaminister]]) ja [[välisminister]]. |
Välispoliitika kujundavad tavaliselt valitsuse juht ([[peaminister]]) ja [[välisminister]]. |
Redaktsioon: 11. november 2017, kell 14:49
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2015) |
Välispoliitika on kogum poliitilisi eesmärke, mis määravad riigi suhtlemise teiste maailma riikidega, samuti riigi ülejäänud väljapoole, teiste riikide suhtes suunatud otsused ja tegevus. Välispoliitika kujundatakse kõige üldisemas mõttes riiklike huvide, julgeoleku, ideoloogiliste eesmärkide ja majandushuvide kaitseks. Välispoliitika eesmärke võidakse saavutada rahumeelse koostöö või agressiooni, sõja ja ekspluateerimise kaudu. 20. sajandil suurenes välispoliitika tähtsus oluliselt, kuna kõikidel riikidel on võimalus omavahel mingil diplomaatilisel viisil suhelda.
Välispoliitika kujundavad tavaliselt valitsuse juht (peaminister) ja välisminister.
Välispoliitikat tuleb eristada rahvusvahelistest suhetest.
Riikide eesmärgid rahvusvahelises poliitikas
- Julgeolek
- Püsimine
- Autonoomia
- Mõju
- Prestiiž
- Domineerimine
- Stabiilsus
- Korra säilitamine
- Poliitiline areng
- Jõukus
- Majanduslik areng
- Heaolu jaotamine
Riikidevaheline koostöö
- Diplomaatia ja riikidevahelised lepingud
- bilateraal/multilateraal
- liidud, lepingud, režiimid
- Rahvusvahelised organisatsioonid
- INGO-d
- IGO-d: ÜRO
- foorumiks kus diplomaatia jätkub
- rahuvalvejõud tuleliinil: "ennetav diplomaatia"--piirab suurte jõudude sekkumist konfliktidesse
- külma sõja järgselt: säilitada sisemine rahu
- mittemilitaarsed harud, mis aitavad kaasa julgeolekule: Maailma Terviseorganisatsioon, UNESCO, UNCTAD
Riikidevaheline võistlus
- Militaarne mõju
- Poliitiline mõju
Võistlus külma sõja järgses maailmas
- Komplekssem ja multipolaarne rahvusvaheline süsteem
- Militaarvõim endiselt oluline faktor
- Majanduslik võistlus jagab arenenud maad erinevatesse leeridesse
- transnatsionaalsete korporatsioonide olulisuse tõus