Erinevus lehekülje "Maamme" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lisatud 133 baiti ,  4 aasta eest
P
resümee puudub
P
'''Maamme''' ([[rootsi keel]]es ''Vårt land'', 'Meie maa') on ''[[de facto]]''<ref>[[Jenni Natri]]. [https://archive.li/B3Fif Suomen laki ei tunne Maamme-laulua]. – ''Utain'', 5. detsember 2003. Tampereen yliopisto, Tiedotusopin laitos.</ref><ref>[https://www.uusisuomi.fi/kotimaa/196309-suomen-laki-ei-tunne-maamme-laulua-kokoomus-saadetaan-finlandia-kansallislauluksi Suomen laki ei tunne Maamme-laulua – Kokoomus: ”Säädetään Finlandia kansallislauluksi”], uusisuomi.fi, 27. mai 2016</ref> [[Soome Vabariik|Soome Vabariigi]] [[riigihümn]].
 
Hümni muusika autor on [[Sakslased|saksa]] päritolu ja enne Soome tulekut [[Stockholm]]is tegutsenud [[Friedrich Pacius]] ([[1848]]).
Hümni muusika autor on saksa immigrant [[Fredrik Pacius]] ([[1848]]) ja rootsikeelsete sõnade autor [[Johan Ludvig Runeberg]] ([[1846]]). Ametliku soome tõlke autoriks peetakse [[Paavo Cajander]]i ([[1889]]), tegelikult aga põhineb esimese ja viimase salmi tõlge [[Julius Krohn]]i töörühma tõlkel ([[1867]]).<ref>{{netiviide |Autor=Pekka Linnainen |Pealkiri=Suomenkielisen Maamme-laulun riemujuhla lähestyy |Keel=fi |Väljaanne=Uusi Suomi |Aeg=13.05.2015 |URL=http://pekkalinnainen.vapaavuoro.uusisuomi.fi/kulttuuri/195104-suomenkielisen-maamme-laulun-riemujuhla-lahestyy-vai-lahestyyko }}</ref> Erinevus on ainult esimese salmi ühes sõnas: algupärase ''pohjainen'' asemel lauldakse tänapäeval ''pohjoinen''. Algupärast sõna kasutas veel ka Cajander 1889. aasta tõlkes. Laulu esitati esimest korda [[13. mai]]l 1848 [[Helsingi]]s. Samal aastal ilmusid laulu sõnad ka trükis.
 
Rootsikeelsed sõnad põhinevad [[Johan Ludvig Runeberg]]i 1846. aasta luuletusel "Vårt land".
 
Hümni muusika autor on saksa immigrant [[Fredrik Pacius]] ([[1848]]) ja rootsikeelsete sõnade autor [[Johan Ludvig Runeberg]] ([[1846]]). Ametliku soome tõlke autoriks peetakse [[Paavo Cajander]]i ([[1889]]), tegelikult aga põhineb esimese ja viimase salmi tõlge [[Julius Krohn]]i töörühma tõlkel ([[1867]]).<ref>{{netiviide |Autor=Pekka Linnainen |Pealkiri=Suomenkielisen Maamme-laulun riemujuhla lähestyy |Keel=fi |Väljaanne=Uusi Suomi |Aeg=13.05.2015 |URL=http://pekkalinnainen.vapaavuoro.uusisuomi.fi/kulttuuri/195104-suomenkielisen-maamme-laulun-riemujuhla-lahestyy-vai-lahestyyko }}</ref> Erinevus on ainult esimese salmi ühes sõnas: algupärase ''pohjainen'' asemel lauldakse tänapäeval ''pohjoinen''. Algupärast sõna kasutas veel ka Cajander 1889. aasta tõlkes. Laulu esitati esimest korda [[13. mai]]l 1848 [[Helsingi]]s. Samal aastal ilmusid laulu sõnad ka trükis.
 
Hümnis on 11 salmi, kuid tavaliselt esitatakse vaid esimene ja viimane salm.
[[Eesti hümn]]il "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" ning [[liivlaste hümn]]il "Min izāmō, min sindimō" on sama muusika. Erinevus seisneb selles, et Soome hümnil korratakse kaht viimast rida, Eesti hümnil seda ei tehta.
 
Sarnasuse tõttu paljudele teistele hümnidele on tehtud ettepanek võtta uueks Soome hümniks endine [[Biafra]] hümn, [[Jean Sibelius]]e "[[Finlandia]]", millele on soomekeelsed sõnad kirjutanud Veikko Antero Koskenniemi ja rootsikeelsed sõnad [[Joel Rundt]]. On ka neid, kes peavad "Finlandiat" lihtsalt muusikalises mõttes kenamaks, aga kriitikud ütlevad, et seda on raske laulda. "Finlandia" on olnud juba kasutusel endise [[Biafra]] hümnina.
 
== Sõnad ==
[[Pilt:VartLandStatue.JPG|thumb|Tahvel hümni rootsikeelsete sõnadega [[Johan Ludvig Runeberg]]i ausambal [[Helsingi]]s [[Esplanaadi park|Esplanaadi pargis]]]]
'''1.'''

Navigeerimismenüü