Mine sisu juurde

Johan Ludvig Runeberg

Allikas: Vikipeedia
Johan Ludvig Runeberg
Sünniaeg 5. veebruar 1804
Jakobstad
Surmaaeg 6. mai 1877 (73-aastaselt)
Porvoo
Alma mater
Amet kirjanik
Autasud Püha Anna ordeni 2. klass
Koduleht http://www.runeberg.net
Autogramm

Johan Ludvig Runeberg (5. veebruar 1804 Jakobstad6. mai 1877 Porvoo) oli soomerootsi kirjanik.

Tema rootsikeelne kirjanduslooming on väga isamaaline. Ta on mõjutanud ka rootsi kirjandust.

Runebergi peetakse Soome rahvuspoeediks (seda nimetust on mõnikord kasutatud ka Eino Leino kohta).

Runebergi vanemad olid laevakapten Lorens Ulrik Runeberg (1772–1828) ja Anna Maria Malm (1782–1834), kes abiellusid 1803.

Isa õppis viis aastat Turus teoloogiat, et kirikuõpetajaks saada, kuid ülikool jäi pooleli. Nii hakkas ta meremeheks ja oli kapten fregatil Redlighet, laeval Resolution ning prikkidel Abeona, Thetis ja Amphion, millest viimane liikus regulaarselt Jakobstadi ja Kopenhaageni vahet. Tema laevad jäid aina väiksemaks ja teekonnad lühemaks. Kaptenina töötas ta 1819. aastani, hiljem ta enam tööd ei saanud. Teda peeti stiilseks meheks; tal olid pruunid lokkis juuksed ja hea rüht. Ta kirjutas luuletusi, laulis ja mängis pilli ning luges palju. Aastal 1821 oli tal halvatus.

Ema oli Jakobstadi raehärra kaupmees Johannes Malmi tütar. Tema vanaisa oli olnud üks Jakobstadi rikkamaid mehi ning tema onu pidas tuntud Malmi kaubamaja. Emal ei olnud kooliharidust, kuid luges palju kerget ilukirjandust. Nooruses oli ta tundnud luuletaja Michael Choraeust. Ema oli pikka kasvu ja sale, valgete juuste ja siniste silmadega. Tal oli hea huumorimeel ja ilus lauluhääl.

Johan Ludvig, kelle hüüdnimi oli Janne, sündis, kui isa oli merel. Johan Ludvig pidas oma sünnipäeva 5. veebruaril, kuid arvatakse, et tegelik sünnipäev võis olla 7. veebruar. Isa nägi Johanit esimest korda, kui poeg oli kolmeaastane. Poeg suitsetas väikest piipu. Seepeale andis isa talle oma suurt piipu, nii et Johanil hakkas paha ja ta kunagi enam ei suitsetanud (küll aga nuusutas hiljem regulaarselt tubakat).

Johan oli esiklaps. Tal olid õed Ulrika Carolina, Emilie ja Maria Mathilda ning vennad Viktor ja Nestor, kes mõlemad jätkasid isa ametit. Ulrika Carolinast sai luuletaja. Emiliest, keda hüüti Emmaks, sai pietist, kes muu hulgas pidas suhkrupagaritöökodasid ning õpetas Jakobstadis ja Nykarlebys. Maria Mathildast sai käsitööõpetaja. Emilie ja Mathilda armastasid muusikat.

Johan põdes lapsena kaelanäärmetuberkuloosi, millest tekkisid näärmetursed. Haigus aeglustas tema kehalist arengut, nii et ta õppis käima alles kolme- või nelja-aastaselt. Kaelale jäid eluks ajaks armid. Ema lohutas teda haiguse ajal maiustustega, nii et Johan jäigi suureks magusaarmastajaks, kuigi ema püüdis teda suure suhkruannuse abil magusast võõrutada.

Aastal 1810 hakkas poiss meremehelese Anna Helena Westmani juures Jakobstadis koolis käima. See oli väikeste laste erakool katusekambris Visa mäel. Ruumi pikkus oli umbes 3,5 m ja laius 2,5 m. Katus oli nii madalal, et täiskasvanud mees vaevalt sirgelt seisma mahtus. Õpetaja istus laua ääres, ja seina ääres oli kaks pinki õpilaste jaoks. Pinkide vahel oli liivakast kirjutamiseks. "Westmani-moor" oli umbes 70-aastane. Ta pidas pajuvitsa (spragga) abil klassis ranget korda. Vits ulatus klassitoa ühest otsast teise. Runebergi sõnul lajatas õpetaja vajaduse korral vitsaga üle õpilaste peade vastu seina. Runeberg omandas selles koolis aabitsa ja katekismuse.

Aastal 1823 tuli isal majandusraskuste tõttu maja maha müüa. Hiljem elas tema pere Jakobstadis üürikorterites.

Ta õppis Turu, Vaasa ja Oulu ülikoolides filosoofiat ja vanu keeli. Ta abiellus 1831. aastal ja kolis Helsingisse.

Karl Warburg. Runebergi portree

1838. aastal kolis ta perega Porvoosse, kus ta sai gümnaasiumi rooma kirjanduse lektori koha. 1842. aastast oli kreeka keele lektor. 1863. aastal sai ta halvatuse ja veetis ülejäänud elu voodihaigena.

Tema luulekogu "Lipnik Ståli lood" avaluuletus "Vårt land" on Paavo Cajanderi tõlkes Soome hümni sõnadeks.

Soomes tähistatakse 5. veebruaril Runebergi päeva.

  • "Dikter" (Luuletused) (1830, 1833, 1843)
  • "Elgskyttarne" ("Põdrakütid") (1832)
  • "Hanna" (1836)
  • "Nadežda ja Jõuluõhtu" (1841)
  • "Kuningas Fjalar" (1844)
  • "Fänrik Ståls sägner" ("Lipnik Ståli lood") (1848, 1860)
  • "Kungarne på Salamis" ("Salamise kuningad") (1863)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]