Vektorgraafika: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 3. september 2017, kell 01:43

Vektorgraafika (inglise vector graphics) on arvutigraafika liik, milles kuva moodustatakse asukohavektorite kogumina elementaarkujutiste (sirg- ja kõverjoonte) abil, seega mitte pikslitena, nagu rastergraafikas.

Objektide kuju ja omadusi väljendavad vektorid esitatakse koordinaatide või funktsioonidena. Elementaarkujutistena kasutatakse sirglõike, hulknurki, ringjoont ja selle kaari.

Näiteid

Ringjoone saamiseks on vaja järgmisi andmeid:

ringi raadius;
keskpunkti asukoha koordinaadid;
joone suhteline paksus ja värvus;
värvus, millega värvida saadud ring.

Et joonestada sirglõiku, anname arvutile järgmise võrrandi:

1,8,1,14 kui X1<X2 siis X1:= X1+1

Selles on öeldud, et kui X1 on väiksem kui X2, siis tuleb liita X1-le üks ja joonestada seda antud koordinaatide vahemikus; Käsk Loop ütleb arvutile, et protseduuri tuleb korrata seni, kuni X1 saab võrdseks X2-ga. Näites toodud juhul kordub see protseduur 14 korda.

Kasutamine

Vektorgraafikas valmistatakse jooniseid, diagramme ja logosid, samuti ka arvutikirjatüüpe (fonte). Vektorgraafika leiab kasutamist ka arvutimängude loomisel, raalprojekteerimisel jm.

Failivormingud

Tüüpilisteks vorminguteks on olnud kasutusel Postscript ja sellel põhinev PDF. Veebis esitatakse vektorgraafikat valdavalt SVG-vormingus (soovitatav kasutada ka Vikipeedias). CAD-programmidel on omad failivormingud.

Vektorgraafikal põhinevad joonistusprogrammid Adobe Illustrator, CorelDraw, Inkscape jt.

Vektorkujutise plussid ja miinused




Vektorgraafika	Rastergraafika

Vektorgraafika kuva suurust saab moonutusvabalt muuta (skaleerida)

Plussid:

vektorgraafikas loodud kuva on võimalik moonutusvabalt suurendada, vähendada ja pöörata;
pildielementidel on sujuvad ääred, sõltumata pildi suurusest;
vektorgraafika sobib illustratsioonide tegemiseks, kus pole vaja fotorealismi;
printimisel saadud pilt on alati terav;
vajalik salvestusmaht on üldiselt väiksem kui vastaval rasterkuval.

Miinused:

Fotosid on peaaegu võimatu vektorgraafikaks muuta, sest need on selleks liiga detailsed.
Iga programm võib funktsioonide valemeid tõlgendada ja kujutisi taasesitada omamoodi, nt võib programm jätta kujutise sakilised servad silumata.
Keerukate graafiliste objektide esitamine vektorkujul vajab väga palju elementaarkujutisi ja nii loodud kuva palju salvestusruumi.

Vaata ka

Välislingid

Vektorgraafika õppimine vabavaralise tarkvara baasil

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-'''Vektorgraafika''' ([[inglise keel|ingl k]] ''vector graphics'') on [[arvutigraafika]] liik, milles [[kuva]] moodustatakse asukoha[[vektor]]ite kogumina elementaarkujutiste (sirg- ja kõverjoonte) abil, seega mitte [[piksel|pikslitena]], nagu [[rastergraafika]]s.
+'''Vektorgraafika''' ([[inglise keel|inglise]] ''vector graphics'') on [[arvutigraafika]] liik, milles [[kuva]] moodustatakse asukoha[[vektor]]ite kogumina elementaarkujutiste (sirg- ja kõverjoonte) abil, seega mitte [[piksel|pikslitena]], nagu [[rastergraafika]]s.
 Objektide kuju ja omadusi väljendavad vektorid esitatakse [[koordinaat]]ide või [[funktsioon]]idena. Elementaarkujutistena kasutatakse [[sirglõik]]e, [[hulknurk]]i, [[ringjoon]]t ja selle [[kaar]]i.
@@ 51. rida: / 51. rida: @@
 *Fotosid on peaaegu võimatu vektorgraafikaks muuta, sest need on selleks liiga detailsed.
 *Iga programm võib funktsioonide valemeid tõlgendada ja kujutisi taasesitada omamoodi, nt võib programm jätta kujutise sakilised servad silumata.
-*Keerukate graafiliste objektide esitamine vektorkujul vajab väga palju elementaarkujutisi ja ja nii loodud kuva palju salvestusruumi.
+*Keerukate graafiliste objektide esitamine vektorkujul vajab väga palju elementaarkujutisi ja nii loodud kuva palju salvestusruumi.
 == Vaata ka ==
@@ 58. rida: / 58. rida: @@
 == Välislingid ==
 *[http://www.cs.tlu.ee/instituut/opilaste_tood/bakalaureuse_ja_diplomitood/2010_kevad/liina_kasvand_bakalaureusetoo.pdf  Vektorgraafika õppimine vabavaralise tarkvara baasil]
 [[Kategooria:Arvutigraafika]]