Püha maa: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Dorpater (arutelu | kaastöö)
bahai usk on siin anakronism.
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
[[File:1759 map Holy Land and 12 Tribes.jpg|pisi|Augsburgi kartograafi [[Tobias Conrad Lotter]]i [[1759]]. aastast pärinev kaart nimega "Püha maa ehk Palestiina" kujutab mitte üksnes [[Juudamaa]]d ja [[Iisrael]]i, kus on eristatud 12 [[juudid|juudi]] hõimu, vaid näitab ka nende paiknemist eri aegadel [[piibel|piibli]] järgi.]]
[[File:1759 map Holy Land and 12 Tribes.jpg|pisi|Augsburgi kartograafi [[Tobias Conrad Lotter]]i [[1759]]. aastast pärinev kaart "Püha maa ehk Palestiina" kujutab [[Juudamaa]]d ja [[Iisrael]]i, kus on eristatud 12 [[juudid|juudi]] hõimu ning näidatud ka nende paiknemist eri aegadel [[piibel|piibli]] järgi.]]
'''Püha maa''' (ka '''Püha Maa'''); [[heebrea keel]]es אֶרֶץ הַקוֹדֵשׁ ''Eretz HaQodesh'', [[araabia keel]]es الأرض المقدسة ''Al-Arḍ Al-Muqaddasah'') on [[Iisrael]]i nimi [[judaism]]is. Traditsiooniliselt nimetavad nii [[juudid]] kui ka mittejuudid seda piirkonda [[Palestiina]]ks. [[Muslimid]] ja [[kristlased]] nimetavad nõnda ka piirkonda [[Jordani jõgi|Jordani jõe]] ja [[Vahemeri|Vahemere]] vahel, mis hõlmab nii tänapäeva Iisraeli kui ka Palestiinat.
'''Püha maa''' (ka '''Püha Maa'''); [[heebrea keel]]es אֶרֶץ הַקוֹדֵשׁ ''Eretz HaQodesh'', [[araabia keel]]es الأرض المقدسة ''Al-Arḍ Al-Muqaddasah'') on [[Iisrael]]i nimi [[judaism]]is. Traditsiooniliselt nimetavad nii [[juudid]] kui ka mittejuudid seda piirkonda [[Palestiina]]ks. [[Muslimid]] ja [[kristlased]] nimetavad nõnda ka piirkonda [[Jordani jõgi|Jordani jõe]] ja [[Vahemeri|Vahemere]] vahel, mis hõlmab nii tänapäeva Iisraeli kui ka Palestiinat.


See piirkond on osalt tähtis just [[Jeruusalemm]]a religioosse tähenduse tõttu, kuna linn on püha nii judaismis, kristluses kui ka islamis. Püha maa tähtsus kristlastele oli üks [[Ristisõjad|ristisõdade]] ideoloogilisi aluseid, kuna [[Euroopa]] kristlased püüdsid vallutada maa [[seldžukid|seldžuki]] türklaste käest, kes olid selle omakorda saanud islamiusku [[araablased|araablastelt]], kes vallutasid selle kristlikult [[Bütsants]]i keisririigilt.
See piirkond on osalt tähtis just [[Jeruusalemm]]a religioosse tähenduse tõttu, kuna linn on püha nii judaismis, kristluses kui ka islamis. Püha maa tähtsus kristlastele oli üks [[Ristisõjad|ristisõdade]] ideoloogilisi aluseid, kuna [[Euroopa]] kristlased püüdsid vallutada maa [[seldžukid|seldžuki]] türklaste käest, kes olid selle omakorda saanud islamiusku [[araablased|araablastelt]], kes vallutasid selle kristlikult [[Bütsants]]i keisririigilt.


Paljudesse Püha maa paikadesse on juba sajandeid teinud palverände eri usundite esindajad, sealhulgas juudid, kristlased ja muslimid.
Paljudesse püha maa paikadesse on juba sajandeid teinud palverännakuid eri usundite esindajad, sealhulgas juudid, kristlased ja muslimid.


[[Kategooria:Iisrael]]
[[Kategooria:Iisrael]]

Redaktsioon: 19. juuli 2017, kell 15:45

Augsburgi kartograafi Tobias Conrad Lotteri 1759. aastast pärinev kaart "Püha maa ehk Palestiina" kujutab Juudamaad ja Iisraeli, kus on eristatud 12 juudi hõimu ning näidatud ka nende paiknemist eri aegadel piibli järgi.

Püha maa (ka Püha Maa); heebrea keeles אֶרֶץ הַקוֹדֵשׁ Eretz HaQodesh, araabia keeles الأرض المقدسة Al-Arḍ Al-Muqaddasah) on Iisraeli nimi judaismis. Traditsiooniliselt nimetavad nii juudid kui ka mittejuudid seda piirkonda Palestiinaks. Muslimid ja kristlased nimetavad nõnda ka piirkonda Jordani jõe ja Vahemere vahel, mis hõlmab nii tänapäeva Iisraeli kui ka Palestiinat.

See piirkond on osalt tähtis just Jeruusalemma religioosse tähenduse tõttu, kuna linn on püha nii judaismis, kristluses kui ka islamis. Püha maa tähtsus kristlastele oli üks ristisõdade ideoloogilisi aluseid, kuna Euroopa kristlased püüdsid vallutada maa seldžuki türklaste käest, kes olid selle omakorda saanud islamiusku araablastelt, kes vallutasid selle kristlikult Bütsantsi keisririigilt.

Paljudesse püha maa paikadesse on juba sajandeid teinud palverännakuid eri usundite esindajad, sealhulgas juudid, kristlased ja muslimid.