Põlva rajoon: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 11. rida: | 11. rida: | ||
1959. aastal liideti Põlva rajooniga endise Otepää rajooni idaosa (Kooraste, Valgjärve ja Veski külanõukogud) ning 1961. aastal endise Räpina rajooni kesk- ja lõunaosa (Alaküla, Leevi, Linte, Mikitamäe, Satserinna, Suuremetsa, Veriora, Võõpsu ja Värska külanõukogud).<ref name="polvamaa"/> Selleks ajaks olid Põlva rajooni piirid ja suurus võrreldavad tänapäeva maakonnaga.<ref name="loodus"/> |
1959. aastal liideti Põlva rajooniga endise Otepää rajooni idaosa (Kooraste, Valgjärve ja Veski külanõukogud) ning 1961. aastal endise Räpina rajooni kesk- ja lõunaosa (Alaküla, Leevi, Linte, Mikitamäe, Satserinna, Suuremetsa, Veriora, Võõpsu ja Värska külanõukogud).<ref name="polvamaa"/> Selleks ajaks olid Põlva rajooni piirid ja suurus võrreldavad tänapäeva maakonnaga.<ref name="loodus"/> |
||
1963. aastal lisati juurde väike piirkond Suuremetsa külanõukogu haldusalasse rajooni lõunaosas Võru |
1963. aastal lisati juurde väike piirkond Suuremetsa külanõukogu haldusalasse rajooni lõunaosas [[Võru rajoon]]i [[Lasva külanõukogu]] maadest.<ref name="loodus"/> 1964. aastal anti osa Kanepi külanõukogu maadest üle [[Valga rajoon]]i [[Otepää külanõukogu]]le. |
||
1972. aastast oli rajoonis 13 külanõukogu: [[Ahja külanõukogu|Ahja]], [[Alaküla külanõukogu|Alaküla]], [[Ihamaru külanõukogu|Ihamaru]], [[Kanepi külanõukogu|Kanepi]], [[Mikitamäe külanõukogu|Mikitamäe]], [[Mooste külanõukogu|Mooste]], [[Mustajõe külanõukogu|Mustajõe]], [[Põlva külanõukogu|Põlva]], [[Suuremetsa külanõukogu|Suuremetsa]], [[Valgjärve külanõukogu|Valgjärve]], [[Vastse-Kuuste külanõukogu|Vastse-Kuuste]], [[Veriora külanõukogu|Veriora]], [[Värska külanõukogu|Värska]].<ref>Nõukogude Eesti. Tallinn: Valgus, 1978, lk 367</ref> |
1972. aastast oli rajoonis 13 külanõukogu: [[Ahja külanõukogu|Ahja]], [[Alaküla külanõukogu|Alaküla]], [[Ihamaru külanõukogu|Ihamaru]], [[Kanepi külanõukogu|Kanepi]], [[Mikitamäe külanõukogu|Mikitamäe]], [[Mooste külanõukogu|Mooste]], [[Mustajõe külanõukogu|Mustajõe]], [[Põlva külanõukogu|Põlva]], [[Suuremetsa külanõukogu|Suuremetsa]], [[Valgjärve külanõukogu|Valgjärve]], [[Vastse-Kuuste külanõukogu|Vastse-Kuuste]], [[Veriora külanõukogu|Veriora]], [[Värska külanõukogu|Värska]].<ref>Nõukogude Eesti. Tallinn: Valgus, 1978, lk 367</ref> |
||
Redaktsioon: 13. juuli 2017, kell 22:38
Põlva rajoon oli haldusüksus Eesti NSV-s.
Rajoon moodustati 1. oktoobril 1950 Ahja ja Kiidjärve vallast tolleaegselt Tartumaalt ning Kanepi, Kõlleste, Laheda, Mooste ja Põlva vallast Võrumaalt. Rajoonikeskuseks oli Põlva alev.[1]
Rajoon koosnes algselt kahekümnest külanõukogust: Ahja, Akste-Kärsa, Laane, Kiidjärve, Vastse-Kuuste, Erastvere, Kanepi, Põlgaste, Häätaru, Karaski, Mustajõe, Vardja, Kauksi, Mooste, Himmaste, Kioma, Peri, Põlva, Vanaküla ja Rasina.[2]
3. maist 1952 kuni 25. aprillini 1953 kuulus Põlva rajoon Tartu oblasti koosseisu.[1]
Kolhooside ühinemise tõttu mitmed külanõukogud liideti. 1954. aastal jäi rajooni neid vaid üheksa. See nö Väike-Põlva rajoon hõlmas praeguse Põlva maakonna keskosa. Ida poole jäi Räpina rajoon ning lääne poole Otepää rajoon.[2]
1959. aastal liideti Põlva rajooniga endise Otepää rajooni idaosa (Kooraste, Valgjärve ja Veski külanõukogud) ning 1961. aastal endise Räpina rajooni kesk- ja lõunaosa (Alaküla, Leevi, Linte, Mikitamäe, Satserinna, Suuremetsa, Veriora, Võõpsu ja Värska külanõukogud).[1] Selleks ajaks olid Põlva rajooni piirid ja suurus võrreldavad tänapäeva maakonnaga.[2]
1963. aastal lisati juurde väike piirkond Suuremetsa külanõukogu haldusalasse rajooni lõunaosas Võru rajooni Lasva külanõukogu maadest.[2] 1964. aastal anti osa Kanepi külanõukogu maadest üle Valga rajooni Otepää külanõukogule.
1972. aastast oli rajoonis 13 külanõukogu: Ahja, Alaküla, Ihamaru, Kanepi, Mikitamäe, Mooste, Mustajõe, Põlva, Suuremetsa, Valgjärve, Vastse-Kuuste, Veriora, Värska.[3]
Põlva rajoonis ei olnud ühtegi linna. Suuremateks asulateks olid 2 alevit (Põlva ja Räpina) ja 7 alevikku – Ahja, Mooste, Kanepi, Vastse-Kuuste, Veriora, Võõpsu ja Värska.[4]
Rajooni pindala 1989. aasta seisuga oli 2158 km². Rajooni elanike arv 1986. aasta seisuga oli veidi üle 35 000.[4]
1. jaanuaril 1990 nimetati Põlva rajoon ümber Põlva maakonnaks.[1]
Viited
Kirjandus
- Põlva rajoonis. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia kodu-uurimise komisjon, 1978
- Jaan Kappo. Põlva rajoon. Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn: Eesti Raamat, 1989